demokraatia tundub liiga aeglane ja ebaefektiivne meetod. Siirdeperiood algab demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate valimistega. Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Üleminek loetakse lõppenuks, kui demokraatlikud põhimõtted on juurdunud kõigis eluvaldkondades Freedom House'i indeks on üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta, seal hinnatakse poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste olukorda igas riigis.Selle järgi jagatakse riigid kolme gruppi  vabad, osaliselt vabad ja mittevabad ehk mittedemokraatlikud. Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Demokraatia tunnused: - vabad valimised - kodanikuvabaduste tunnustamine - õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees - võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
.................... 8 2.1 Heaoluriigi kujunemine.................................................................................. 8 2.2 Heaoluriigi olemus ja ülesanded....................................................................8 2.3 Heaoluriigi arenguetapid ja tulevik................................................................9 3.Demokraatia levik............................................................................................. 11 3.1 Majandusarengu ja demokraatia vahekorrast.............................................11 3.2 Demokratiseerumise lainel..........................................................................11 3.3 Siirdeühiskond............................................................................................. 12 3.4 Demokraatia tunnusjooned.........................................................................13 3.5 Polüarhia – pluralistlik valitsemine........................................................
erasektorist (tulundussektorist); kodanikuühiskonna moodustavad kodanike algatusel ning kehtivate õigusnormide raames loodud vabatahtlikud organisatsioonid, ühendused ja liikumised. Nende inimeste tegevuse eesmärgiks pole valitseda või teenida kasumit. Kodanikuühiskonna kujunemise eeltingimusteks on seadustele tuginev valitsemine ning kodanikuõiguste ja Âvabaduste tunnustamine. Tõeline demokraatia vajab lisaks valimistele ja erakondade tegevusele veel teisigi kanaleid rahva kaasamiseks otsustamisse. PÕHIMÕTTED: ühiskonna mitmekesisuse hoidja; täiendab parteide tegevust ning ei lase neil liigselt domineerida; mõjutavad poliitikat psaledes seaduseelnõude väljatöötamisel ja avaldades oma seisukohti valitsuse poliitika kohta, kasvatab demokraatiale vajalikke väärtusi, riik mis toetab kodanike aktiivsust pälvib nende lugupidamise.
Heaoluriigi kujunemine 19. sajandi lõpuks oli Lääne-Euroopas aset leidnud kaks põhjapanevat ühiskonnamuutust  valitsevaks oli tehtud vabrikutöö ning kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, kujunes välja kodanikuühiskond. Heaolu riigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja- Euroopas 20. sajandi esimesest aastakümnest, Põhja-Ameerikas 1930. aastatest. Heaoluriigi olemus ja ülesanded Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Ehk siis lisaks klassikalistele riigi funktsioonidele täidab riik ka sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib majandust. Heaoluriik sekkub majandusse jagades maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse heaoluriigis alati sotsiaalse õiglusega.
paigutab selle uuesti tööstusühiskonda. tootmisesse Väitis et enesetappude määr sõltub sotsiaalsetest teguritest. HEAOLURIIK Miks kujunes välja heaoluriik? Sest elas üha enam inimesi, lapsed ja vanurid jäid tihtipeale üksi ja vajasid toimetulekuks ühiskonna abi Kodanlikud revolutsioonid, demokraatlikud valitsemisviisid Heaoluriik Mõiste seletus  riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule Tunnused  Ülekandeühiskond  ressursside ülekandmine Pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri Näited Â
rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: · üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus · ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus · omavalitsuste kujunemine · kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: · kodanikuvabaduste tunnustamine
rakendamine. Kapitalism on majandussüsteem, kus tootmisressursid on eraomanduses ning majanduslik tasakaal kujuneb turu, s.o nõudluse ja pakkumise tasakaalu tulemusena. 2. TSIVILISATSIOONID Tsivilisatsioon on suhteliselt kõrgelt arenenud ühiskond, kus tuntakse kirja, on kujunenud riiklus, arenenud religioon ja viljeldakse kõrgetasemelist kunsti ja kirjandust. Tsivilisatsioon on kõige suurem kultuurilis-eneseteadvuslik jaotus inimkonna sees. 3. DEMOKRAATIA Demokraatia on rahva valitsemine rahva poolt ja rahva heaks, mille puhul on täidetud 3 põhinõuet: konkurents, hääleõigus, kodanikuõigused. Miinimumnõue-vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Demokraatia eeldused: • üldine kirjaoskus ja kohustuslik kooliharidus • ajakirjanduse (meedia) levik ja kättesaadavus • omavalitsuste kujunemine • kodanikuühiskonna kujunemine Demokraatia tunnused: • kodanikuvabaduste tunnustamine
Ühiskonna uurimine 1.Millistel eesmärkidel tellitakse sotsioloogilisi uuringuid ? -Tunnustatud viisil tehtud ühiskonnauuringud loovad võimalusi teadmispõhisemaks poliitikaks, mis on eelduseks parlamentaarse demokraatia arengusuundadele. Esiteks, püsivama kommunikatsioonikanali rajamine seadusandja ja kodanikuühiskonna vaikiva enamuse vahel kindlustab parlamentarismi, teiseks, osalusdemokraatia laiendamine valimistevahelisel ajal poliitiliste probleemvalikute aruteluks, ja kolmandaks, seaduste kolme kehtivusnõude (juriidiline, sotsiaalne, väärtushoiakuline) kooskõla taotlemine olukorras, kus rahvusparlamendil on ainsa institutsioonina õigus muuta läbiräägitud
Kõik kommentaarid