Heaoluriik, demokraatia (0)

Heaoluriik
... – riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule
HR sekkub aktiivselt majandusse – jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr’s alati sotsiaalse õiglusega.
Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust .
HR’l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks.
Bismarck – 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus
Beveridge – aktiivne tööhõivepoliitika: in koolitatakse välja vastavalt tööturule

Liberaalne heaoluriigi mudel:
investeerib sotspoliitikasse; inimestele ei maksta suuri toetusi; töötajad maksavad võimalikult vähe makse; üritab kaotada takistused vabale konkurentsile; meditsiin ja haridus tasulised.
N: USA, GBR

Sotsdemokraatlik mudel:
kõrged maksud ; kõrged toetused; eesmärk: luua võimalikult võrdne ühiskond (regionaalne, sooline, varanduslik jne)
N: Põhjamaad, Belgia

Korporatiivne mudel:
läbi lööb inimene, kes on integreeritud mingisse gruppi (mitte indiviid)
N: Pr.maa; Hispaania
Astmeline tulumaks – kes teeb rohkem, sellelt suuremad maksud, nt põhjamaad
Proportsionaalne tulumaks – kõigilt võrdsed maksud, nt Eestis 21%
Regionaalselt võrdsemaks: töökohad, transport, sideteenused , palgatase ühtlasemaks, haiglad-koolid jne
Varanduslikult võrdsemaks: tulumaks, sotsiaalmaksud, kättesaadav haridus, soo-ja rassikvoot nt
Demokraatia levik
Esimene laine - ~1820-1920.a. Prantsusmaa, USA. Lõppes kriisiga.
Teine laine – 1945-1960.a. Saksamaa, Itaalia. Lõppes külma sõja hoogustumisega.
Kolmas laine – 1970ndad. Hispaania, Portugal.
Demokraatia pole levinud nt Ladina-Ameerikasse ega Araabiasse. Nendes piirkondades pole vajalikke eeldusi, seal on madal elatustase, traditsiooniline autoritaarsus ning palju esineb etnilist/religioosset vägivalda. Seega pole lähimatel aastatel oodata demokraatia laiemat levikut, vaid hoopis kindlustumist.
Perioodi, mille jooksul üks valitsemiskord teisega asendub, tuntakse kui ülemineku- ehk siirdeperioodi. See algab dem. põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega ning lõpeb siis, kui dem põhimõtted kõigis ühiskonnavaldkondades juurdunud on.
Demokraatia kolm põhinõuet: konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused.
Dem tunnused: vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine (sõnavab, valimisõigus, haridus, arstiabi, riigi kaitse jne), õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus , kohtusüsteemi jt kontrollorganite poliitiline sõltumatus, tsiviilkontroll relvajõudude üle, vähemuste õigustega arvestamine, vaba kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus. Nende rakendumine eeldab põhiseaduse olemasolu.
Mittedemokraatlikud riigivormid :

Autoritaarne – riigijuhiks keskne liider; ülejäänud pol. jõud kas keelustatud või piirangutega; maj-le piirangud; ideoloogiat ei eksisteeri
N: Venezuela, Aafrika riigid

Totalitaarne – eluaegne liider (uus valitakse samast parteist); juht jumalastaatuses; alati üks partei võimul; keskne ideoloogia eksisteerib (nt natsionaalsotsialism, kommunism )
N: Kuuba , Valgevene

Post-totalitaarne – maj-s teatud printsiibid (Hiinas vabaturumajandus)
N: (Kuuba;) Hruštšovi-aegne NSVL – avalikustas kuritegusid, üritas maj reformida

Sultanism – idamaades ; üks liider; juht ise ongi ideoloogia; maj põhineb ühel väljaveoartiklil; kogu riigi elu sõltub läbisaamisest juhiga
N: Türkmenistan – maagaas Eur-le
Ühiskonna jätkusuutlikkus
Jätkusuutlik areng on niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Rõhutatakse vajadust säilitada ühiskonna terviklikkus, st ühtegi probleemi ei tohi teiste arvelt lahendada.
Hea valitsemine on legitiimne(õiguspärane), efektiivne, läbipaistev ja kodanikke kaasav.
Efektiivsus näitab, kui edukalt suudab võim rahuldada erinevate sots gruppide huvisid. Valitsemine on hea, kui ühtegi gruppi ei tähtsustata üle teiste arvelt.
Rahvastiku kvaliteet – mõrvajuhtumid, haridustase, töövõime, kroonilised haigused jne.
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted:
Majanduse ja keskkonna ühendamine: maj otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele .
Kohustus tulevaste põlvede ees: silmas tuleb pidada praeguste maj ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.
Sotsiaalne õiglus: kõikidel in-l on õigus puhtale keskkonnale.
Keskkond: keskkonnakaitse .
Elukvaliteet: inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile.
Osalemine: erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
Kultuur: mitmekesisuse väärtustamine.
Ressursid : lõhede vähendamine regioonide ja sots. klasside vahel.