Ühiskond ja sektorid (0)

Keskkool - Ühiskond - Inimene ja ühiskond

1 Hindamata

ühiskond - Isegi need väikesed ühiskonnad, millesse laps kõige enne sisse kasvab – perekond ja mänguseltskond, on talle tähtsad vaid üksikvahekordade kaudu

ÜHSIKOND
Ühiskonna sektorid .

Esimene e avalik sektor

Teine e erasektor

Kolmas e mittetulundussektor
Inimeste bioloogilised erinevused.
Sugu, vanus, füüsilised ja vaimsed võimed, rassiline kuuluvus, rahvus, seksuaalne orientatsioon .
Inimeste sotsiaalne erinevus.
Haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus , perekondlik staatus.
Horisontaalne liikuvus: on liikumine nende gruppide pinnal, mis on staatuselt/hierarhiliselt samal tasapinnal . (nt. usu vahetamine)
Vertikaalne liikuvus: on liikumine kõrgemale või madalamale ühiskondlikule positsioonile või staatusele .
Ühiskonna mudelid (3):

Infoühiskond. Tekkis peale II maailmasõda. Iseloomujooned: Globaliseerumine, kapital ei tunne riigipiire, võõrtöölised. Plussid ja miinused: + Tööviljakuse kasv, tootmiskulude vähenemine, tööjõu vabanemine . –

Tööstusühiskond. Tekkis 17-18. Saj. Iseloomujooned: Kõrgtehnoloogia kasutus, vajadus haritud spetsialistide järele. Plussid ja miinused: + teaduse ja tehnika areng, rahakapitali olemasolu, tööjõud . – Linnastumine (liiga palju inimesi)

Põllumajandusühiskond e agraarühiskond. Tekkis u. 4. Aastatuhandel eKr. Iseloomujooned: naturaalmajandus, inimesed elavad peamiselt maal, rahamajandus esialgu tagaplaanil, suur osa inimestest tegeleb põlluharimisega. Plussid ja miinused: +
Maslow’i püramiid.
Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt.
Esindusdemokraatia e kaudne demokraatia - inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu.
Tänapäevase demokraatia tunnused:
- Vabad ja õiglased valimised.
- Konkurents võimu nimel.
- Poliitikute sõltuvus valijate eelistustest .
- Kodanikuvabaduste ja inimõiguste tagamine.
- Õigusriik (e seaduste ülimuslikkus) ja kõigi inimeste võrdsus seaduse ees.
- Võimude lahususe põhimõtte järgimine
- Kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus.
- Vaba ajakirjandus ja alternatiivsed teabeallikad.
- Vähemuste õigustega arvestav enamuse võim.
- Tsiviilkontroll relvajõudude üle.
Parempoolsed ideoloogiad mis tähtsustavad ühiskonnas pigem erasektorit ja sotsiaalseid erisusi.
Vasakpoolsed ideoloogiad tähtsustavad ühiskonnas pigem avalikku sektorit ja sotsiaalset võrdsust.
MÕISTED.
Sotsioloogia- sotsiaalteadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid .
Ühiskond- inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum.
Riik- ühiskondlike gruppide kogum, mis eksisteerib lähtuvalt teatud ühiskondlikest vajadustest kujunenud organisatsioonist ja protseduurireeglitest ning omab selgelt määratletud juhtimisstruktuure.
Ühishüve- Ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valitsemismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa üldise heaolu kasvule ühiskonnas.
Anarhia- on vabadest isikutest koosnev võimuta ühiskond; ühiskonna selline seisund, mille puhul pole valitsust, pole ühe inimese sunduslikku võimu teise inimese üle, pole riiki, üleüldse kohustuslikku ühiskondlikku organisatsiooni.
Demokraatia- on valitsemisvorm , mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine.
Diktatuur- on autokraatlik valitsemisvorm, milles juhil ehk diktaatoril on piiramatu võim otsuste tegemi
Parlamentaarne vabariik - riigipeaks on president või riigipea puudub.
Presidentaalne vabariik- president omab olulist rolli riigiorganite süsteemis. Ta on nii riigipea kui ka valitsusjuht.
Konstitutsiooniline monarhia - riigikord, kus monarhi võim on piiratud põhiseaduse ja teiste seadustega.
Absoluutne monarhia- on riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik, kelle võim on piiramatu.
Unitaarriik – riik, mille koosseisus ei ole autonoomseid haldusterritoriaalseid üksusi.
Föderatsioon ehk liitriik on alamüksuste ühendus, mille osadel on mõningad iseseisva riigi tunnused.
Konföderatsioon- riikide liit, mille eesmärk on realiseerida ühiseid, tavaliselt välis-, kaitse- ja majanduspoliitilisi eesmärke, kus liikmesriigid on säilitanud oma suveräänsuse
Ideoloogia- kogum ideid, mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ja juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist .
Siirdeühiskond- ühiskonna arengu teatav etapp, mille käigus diktaatorlikud võimustruktuurid ja -suhted asendatakse demokraatlikega.

.DOCX Laadi alla originaalfail 3 lk · .docx · 4 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2015-10-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

4 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Piimakisell Õppematerjali autor

Mis on ühiskond, kuidas inimesi ühiskonnas eristatakse, ühiskonna sektorid, ühiskonna mudelid, Maslow püramiid.

ühiskonna sektorid ühiskonna mudelid Maslow püramiid Ühiskond sektorid demokraatia tunnused

Sarnased õppematerjalid

docx

Ühiskonnaelu

1. Ühiskonnaelu tasandid Ühiskonna mõiste: Ühiskond on suurte inimhulkade kooselude korrastatud viis. Sektorid ja nende ülesanded: avalik sektor - riik, kohalikud omavalitsused, avalik- õiguslikud asutused, nende organid. Ülesanded: riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine; seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine, riigikaitse, avaliku korra tagamine, riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine, riigi kodanikkonna määratlemine. Erasektor eraisikute tulunduslik tegevus. Õiguslikud vormid on FIE, täisühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.Kolmas sektor ühiskondlik tegevus, mis pole

Ühiskonnaõpetus

pdf

U�hiskonnaõpetuse mo�isted

Nt: USA, Saksamaa Hierarhia- astmeline allumise süsteem erinevate asjade organiseerimiseks ja hindamiseks. Ideoloogia- kogum ideid (mõtteid, plaane, hinnanguid jne), mis on organiseeritud süstemaatilisel viisil ning juhivad inimeste või nende gruppide poliitilist tegutsemist. Ideoloogiad on filosoofilise või propagandistliku suunaga. Infoühiskond- informatsiooni tähtsustav ja seda kõigis eluvaldkondades maksimaalselt kasutav (hankiv, tootev, talletav, levitav) ühiskond. Infrastruktuur e taristu - põhilised füüsilised organisatsatsioonilised struktuurid, mis on vajalikud ühiskonna või ettevõtte tööks. Võib tähendada ka majanduse toimimisks vajalikke teenuseid ja asutusi.(õhutransport, lenuväljad) Institutsioon - ühiskondlikku mõju omav asutus või organisatasioon Kolmas (mittetulundus) sektor- osa majandusest, kuhu kuuluvad mitteriiklikud organisatsioonid ja mittetulundusühingud. Konföderatsioon- Riikide liit

12. klassi ühiskond

docx

Ühiskonna kontrolltöö

Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. Klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke ja paks riik. Ühishüved. - Avalik sektor ehk esimene sektor on majandusest, mis on seotud valitsuse rahaliste ülekannetega. Avaliku sektori tuumaks on riik. Avalik sektor tegeleb valitsemise ja haldamisega. Avaliku sektori põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Erasektor ehk teine sektor on üks ühiskonna kolmest sektorist, mille alla kuuluvad eraettevõtted. Kolmas sektor: professionaalne mittetulundussfäär, kus inimesed palgatööd tehes tegelevad peamiselt avaliku huvi esindamisega, eestkostega, teenuste pakkumisega jne, puhtalt vabatahtlik tegevus, kus teiste sektorite esindajad oma kodanikualgatust vabatahtlikkuse alusel ellu viivad. Paks riik on riik, kus riik jõuliselt sekkub majandusse ja maksud on kõrged (sotsiaalriik)

Ühiskond

docx

Ühiskonna õpetus: võim ja ideoloogiad

4) vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus 5) inimõiguste tunnustamine Riik- organiseeritud inimkogu, kes elab ühel maal ja on seotud ühe võimuga Riigi tunnused: 1) rahvas 2) territoorium 3) avalik suveräänne võim 4) riigi otsused kõigile siduvad 2. Millega tegelevad sotsioloogid: inimestevaheliste suhetega, inimestevaheliste sidemetega, kollektiivse identiteedi, ühiskonna mõju inimesele 3. Ühiskonna struktuur: Avalik sektor, Erasektor, Kolmas sektor 4. Jätkusuutlikkus: Praeguse põlvkonna vajaduste rahuldamine tulevaste põlvkondade sarnaseid huve ohtu seadmata Jätkusuutlikuse dimensioonid: 1) demograafiline (et ühiskond ei sureks välja) 2) poliitiline, mis jaguneb omakorda kaheks: efektiivus (kaitseb inimeste huve) ja legitiimsus (seaduslikkus) 5. Ühishüve – ühiskonnaliikmetelt saadud maksuraha ja valimismandaadi abil korraldab demokraatlik valitsus oma tegevust, mis peaks kokkuvõttes aitama kaasa

Ühiskond

docx

12.kl Ühiskonnaõpetus - Kontrolltöö nr.1

julgeolek, kohtusüsteem. *Majanduslik ühishüve kaup või teenus, mida ühiskonnaliikmed tarbivad turu vahenduseta: riiklik meedia, korrastatud linnaruum, rahvuskultuuri toetamine, infrastruktuur, sotsiaalkindlustussüsteem. *Allikateks on otsesed maksud (tulumaks, sotsiaalmaks(pension ja haigekassa), töötuskindlustus(tööturaha). 5. Mis on anarhism? - Ühiskond ilma riigita. Üksikisiku piiramatu vabadus ja individualism. 1.2 1. Mida tähendab, et tänapäeva demokraatlik ühiskond on pluralistlik? - See on ühiskond, kus on lubatud mitmesugused vaated, ideoloogiad, organisatsioonid, omandivormid, kultuurid ja sotsiaalsed grupid. 2. Kuidas jagunevad inimesi üksteisest eristavad kriteeriumid (koos hulga näidetega)? - *Bioloogilised ehk kaasasündinud erinevused sugu, vanus, rassiline kuuluvus, füüsilised ja vaimsed võimed. *Sotsiaalsed ehk omandatud erinevused haridustase, elukoht, majanduslik jõukus, kodakondsus jne. 3

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetus 12. klass 1. KT

Ühiskonnaõpetuse kordamisteemad 12. klassile 1. Ühiskonnaelu tasandid: avalik sektor, erasektor, mittetulundussektor. Õhuke riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse võimalikult vähe. Madalad maksud. ja paks riik riik sekkub ühiskonna/majanduse arengusse jõuliselt ja palju. Kõrged maksud. Ühishüved kaup või teenus, mida pakutakse inimestele turuvahenduseta. Nt valgusfoor, sebra, rand jne 2. Ühiskonnaliikmed: omandatud staatus haridustase, majanduslik jõukus, elukoht, maailmavaade, kodakondsus, religioossus, omistatud staatus ehk

Ühiskonnaõpetus

docx

Ühiskonnaõpetuse kokkuvõte

Sotsialismi erinevatest vooludest (nt. marksism, kommunism) on tänapäeval levinuim sotsiaaldemokraatia. Sotsiaaldemokraatide peamine hüüdlause on „Võrdsed võimalused kõigile“. Riigivõim peab tagama kõigile ühiskonnaliikmetele võimaluse saada (tasuta) haridust ja arstiabi, omandada elukutse ja leida tööd. Indiviidist sõltub, kuidas ta suudab neid võimalusi kasutada. Sotsiaaldemokraadid pooldavad segamajandust. 1.6 Demokraatlik ühiskond DEMOKRAATIA VORMID TÄNAPÄEVAL Esindusdemokraatia Osalusdemokraatia (otsedemokraatia) Tänapäevase demokraatia kõige levinum vorm on Osalusdemokraatia täiendab esindusdemokraatiat. Selle esindusdemokraatia, kus kodanikkond võib oma heaks näiteks on referendum kui valijaskonna esindajaid nt parlamenti või kohalikku kollektiivne otsustamine mõne ühiskondlikult olulise

Ühiskond

doc

Nüüdisühiskonna mõisted

Näiteks muutusid leibkonnamudelid ning linna- ja maarahva suhtarv. Agraarühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on põlluharimine ja karjakasvatus, rannikualadel ka kalapüügiga enda elatamiseks. Industriaalühiskond on ühiskonnakorraldus, kus inimeste põhiline tegevusala on tööstus ja ehitus. Vähem inimesi on hõivatud põllumajanduses ja teeninduses. Postindustriaalne ühiskond ehk teenindusühiskond tööstusühiskonnale järgnenud ühiskonna arengufaas, mida iseloomustavad kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, paindlik sotsiaalne struktuur, teeninudssektoris hõivatute ülekaal ja tehnoloogiline massikultuur. Tähtsustati teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Vajab haritud spetsialiste. Ühiskonna juhtimine on tsentraliseeritum ja paremini kooskõlastatud. Kujunes keskklass. Arenes masstootmine ja massikultuur ning massimeedia.

Ühiskonnaõpetus

Rohkem sarnaseid