50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 3 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-01-12
Kuupäev, millal dokument üles laeti
93 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Tiina O
Õppematerjali autor
tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril. Raadio, televiisor või külmutuskapp ei olnud eurooplastele ega ameeriklastele enam kättesaamatu luksuskaup. Postindustriaalse ühiskonna lahutamatuks tunnusjooneks on kujunenud massimeedia. Teadmusühiskonna kujunemine Varasemast olulisemaks oli muutunud suutlikkus kiirelt hankida ja töödelda informatsiooni. Teave muutus aina hõlpsamalt kättesaadavaks igaühele. Arenenud postindustriaalset ühiskonda hakati kutsuma ka infoühiskonnaks. Tulid kasutusele satelliit- ja kaabeltelevisioon, mobiiltelefonid ja internet, millede kaudu oli teabe edastamine lihtne ja kiire. Leiti, et nii poliitilised kui majanduslikud otsused peaksid tuginema uuringutele ja teaduslikele analüüsidele
Ühiskonnaõpetus Nüüdisühiskonna kujunemine Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Tööstuslik kaubatootmine, Rahva osalemine ühiskonna valitsemises, Vabameelsus inimsuhetes Nüüdisühiskonda on nimetatud: Tööstus- ehk industriaalühiskonnaks Teenindusühiskonnaks Postindustriaalseks ühiskonnaks Heaoluühiskonnaks Vabaks ühiskonnaks Tööstusühiskonna põhijooned: Majanduses on esikohal tööstuslik tootmine, Linnaelanike arv ületab maaelanike arvu
sotsiaalseid ülesandeid ja reguleerib riigi majandust. Heaoluriik sekkub aktiivselt majandusse – jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse alati sotsiaalse õiglusega. Heaoluriigi tunnused:  Ülekandeühiskond(rahalisi ressursse kantakse ühest valdkonnast teise)  Ligi pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Heaoluriigi kujunemine I. I etapp 1880 – heaoluriigi kujunemise algus Saksamaal. Valitsus hakkas maksma riigile olulistele ametnikele pensione, et suurendada lojaalsust. II. II etapp 1929-1933 majanduskriisi tulemusel laiendatakse sotsiaalseid garantiisid(töötuabirahad, tasuline puhkus) III. III 1960-70 heaoluriigi kuldaeg. Sotsiaalseid hüvesid ja teenuseid tarbis kogu ühiskond. Tõsteti makse.
- See võib mõjuda hukutavalt rahandussüsteemile, mille tulemusel elanike elujärg halveneb veelgi. - Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo. Põhiseaduse reform ja vabad valimised õnnestuvad tavaliselt kiirelt, demokraatlik poliitiline kultuur juurdub aga aeglaselt, ametnikud ja poliitikud pole veel piisavalt asjatundlikud, esineb korruptsiooni ja väärtusvaakumit.. Demokraatia tunnusjooned Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents, hääleõigus ja kodanikuõigused. Näiteks demokraatia miinimumnõue on vabad, konkureerivate kandidaatidega valimised. Kus valimisi ei toimu, seal pole ka demokraatiat. Täielik liberaalne demokraatia peab lisaks vabadele valimistele evima järgmisi tunnuseid: · kodanikuvabaduste tunnustamine, · õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, · võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus,
1. Iseloomusta põhjalikult nüüdisühiskonda. Seda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. 2. iseloomusta põhjalikult tööstus- ehk industriaalühiskonda. Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine, töö oli korraldatud konveieritel. Töötegemine pidi olema võimalikult ratsionaalne, omanik pidas ranget arvestust ning jälgis, et tööline kasutaks aega otstarbekalt. Ratsionaalsus sai märksõnaks, mis iseloomustas tööstusühiskonda üldisemaltki. Tootmine kujunes ratsionaalsemaks tänu konveieritöö ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtule, asisemaks muutusid võimusuhted ning argielu. Bürokraatia tugevnes, tööaeg hakkas domineerima puhkeaja üle. Tööstusühisk. muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust. 3. iseloomusta põhjalikult postindustriaalühisk
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE JA TUNNUSJOONED Koosjata: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Tööstusühiksonnast teadusühiskonda.................................................................4 1.1Tööstusühiskonna põhijooned.........................................................................4 1.2 Postindustriaalse ühiskonna erinevus tööstusühiskonnast............................5 1.3Teadmusühiskonna kujunemine.......
kokku( õpetaja, kelle laps õpib tema klassis Âema ja õpetaja roll; tahan peole minna aga ema tahab et ma maale läheksin  sõbranna ja tütre roll) - Eesti ühiskond on sotsiaalselt mobiilne, sest saab toimuda nii horisontaalset kui ka vertikaalset mobiilsust. Näiteks inimesed saavad liikuda linnast maale, suudavad tõusta koristajast juhatajaks jne. Eriti hea on võrrelda Indiaga, kus pole üldse mobiilsust (kastisüsteem). - Nüüdisühiskonna kihistumist mõjutavad lisaks omandisuhtele (materiaalsusele) ka elustiili tunnused, haridusnäitajad (väheharitud inimesed kuuluvad madalamatesse kihtidesse, sest nad on sunnitud tegema kehvemini tasustatud tööd, mis omakorda vähendab nende võimalusi parandada oma elatustaset) - Mille alusel kujuneb kõrge sotsiaalne staatus, mille alusel madal? * Vaatamata kõigele on ühiskonnas säilinud hierarhilisus. Ãœhed inimgrupid
juurdekasv 1974 - 2000 Siirdeühiskond 1. Demokraatia protsessid ei toimu järsku 2. Perioodi, milles jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega, tuntakse ülemineku- ehk siirdeperioodi 3. Vabad valimised 4. Lõppenuks, kui demokraatia põhimõtted on juurdunud kõigis ühiskonnavaldkondades 5. Ãœleminek toob kaasa majanduskriisi 6. Elatustase langeb 7. Noor demokraatia on tõsiste katsumuste ees (vaatame lk 20 - demokraatia arengu indeksit 2005 aastal) Demokraatia tunnusjooned 1. Konkurents 2. Hääleõigus Âvabad valimised 3. Kodanikuõigused 4. Kodanikuvabaduste tunnustamine 5. Õigusriik ja kõigi võrdusseaduse ees 6. Võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus 7. Kohtusüsteemi ja kontrollorganite (riigipank, riigikontroll, keskvalimiskomisjon) poliitiline sõltumatus 8. Vaba ajakirjandus 9. Vähemuste õigustega arvestamine 10. Tsiviilkontroll relvajõudude üle 11. Põhiseaduse olemasolu ja valitsemisinstitutsioonide
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid