Kordamine tööks - nüüdisühiskond (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Ühiskonna kolm põhilist sektorit: o Turumajandus o Avalik ehk valitsussektor o Kodanikuühiskond Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine. Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda Tööstusühiskonna põhijooned: o Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine. 1. Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega 2. Töö oli korraldatud konveieritel 3. Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt 4. " Aeg on raha" o Ratsionaalsus 1. Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks 2. Vähenes tunnete ja kommete roll 3. Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide täh

Ühiskonnaõpetus

2

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

Ühiskonna sotsiaalset jaotust muutis tööstuspööre ja üleminek kapitalismile. · Heaoluriigi peamised meetmed: Muutusid: * tööhõive majanduse põhivaldkondades (Sektorid: põllumajandus; teenindus; tööstuslik kaubatootmine) * linna- ja maarahvastiku suhtarv * leibkonnamudelid (ülekaalus väiksed pered) Postindustriaalne ühiskond ehk tööstusjärgne ühiskond: * kõrgtehnoloogia massiline kasutamine · Oluline eesmärk: ühishüvede pakkumine. * kirju klassistruktuur · Põhilised tunnused: * mitmekesised väärtushinnangud 1) ülekandeühiskond * tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsuse kiire kasv

Ühiskonnaõpetus

8

docx

N��dis�hiskonna kujunemine ja tunnusjooned - REFERAAT

mis tähendab kõrgeltarenenud tööstusühiskonda, mille omadusteks on kõrgtehnoloogia massiline kasutamine, kiru klassistruktuur ja mitmekesised väärtushinnangud.  Kiiresti kasvas tertsiaar- ehk teenindussektori osatähtsus. Kui tööstusühiskonnas tähtsustati tööstustootmist ja tootmisvõimsust, siis postindustriaalse ühiskonna juures tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses. Postindustriaalne ühiskond vajab rohkesti haritud spetsialiste erinevalt tööstusühiskonnale, mis enim vajas konveieritöölisi. Kujunes välja keskklass, kes olid kõrge kvalifikatsiooniga, kindla ning suhteliselt kõrge sissetulekuga inimesed, kes töötavad ametnikena büroodes ja pankades, pakuvad haridust, tervishoiu- või nõustamisteenuseid. 20. sajandi keskpaiku inimeste eluolu ja tarbimine ühtlustusid. Eriline roll progressis, kus inimesed olid muutunud lähedastemaks, oli masstootmisel ja massikultuuril

Ühiskonnaõpetus

37

ppt

1.Teema - Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnused

10.Meelelahutuse otsimine (kasiinod, kabareed, õnnemängud, loterii) 11. Võimalikult suure kaubahulga tootmine 12. Maa ja linna ning töölise ja kodanlase elustiilides suur erinevus 13. Muutus ühiskonna sotsiaalne jaotus Sotsiaalse jaotuse muutumine 1. Tööhõive majanduse põhivaldkondades (põllupidajate arv vähenes) 2. Linna- ja maarahvastiku suhtarv (tööotsingud linna) 3. Muutus leibkonnamudel (kujunes väikepere) Postindustriaalne ühiskond 1. Uued jooned tööstusühiskonnas ­ tööstusjärgne ühiskond 2. Teenindussektori osatähtsuse suurenemine (tabel lk 7) 3. Majandusressursside ümberhindamine 4. Tähtsustatakse tehnoloogia ja teaduse osa majanduses 5. Vajatakse haritud spetsialiste 6. Mänedzeride revolutsioon 7. Kujunes keskklass 8. Tehnoloogiline progress lähendas ka inimeste elustiile 9. Massikultuur, masstootmine 10. Massimeedia ­ lahutamatu tunnusjoon ­ üks auditoorium

Ãœhiskond

3

doc

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

1)Nüüdisühiskonna mõiste ja tunnusjooned. Tänapäeva arenenud ühiskond mida iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kauatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine. (tööstusühiskond, postindustriaalühiskond ja teadmusühiskond) 2) Mille poolest erinesid tööstust ja postindustriaalühiskond? Tööstusühiskond 17 saj lõpp kuni 20 saj. esimene pool. Majanduses oli esikohal tööstuslik tootmine.

Ajalugu

14

docx

Kordamine ühiskonna kontrolltööks, heaoluühiskond

Kujunes välja massikultuur. Peamiseks leibkonnatüübiks kujunes väikepere. Üheskoos elasid vaid vanemad ja alaealised lapsed, vanavanemad jätkasid elu maal. Nüüdisühiskonda iseloomustavad: Ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seostus Tööstuslik kaubatootmine Rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises Vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus Inimõiguste tunnetamine Postindustriaalne ühiskond: Ühiskonnatüüp, kus suurem osa inimesi on hõivatud teenindussektoriga (teenindusühiskond) ning tähtsustatakse teaduse ja tehnoloogia osa majanduses Kujunes välja 20.sajandi viimases veerandis Haritud spetsialistid Keskklass (kindel ja kõrge sissetulek, ametnikud) Masstootmine ja massikultuur Kõige suurem osa oligi just keskklassil, kõrg-ja alamklassi inimesi oli tunduvalt vähem Teadmusühiskond (I etapp)

Ãœhiskond

42

docx

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned

............................................................................................. 21 2 Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned Sissejuhatus Ajalooteadus tavatseb koondada sajandid pikemateks ajastuteks, mida iseloomustavad teatavad ühiskonnasuhted, elukorraldus ja majandus. Sarnaseid üldistusi kasutab ka sotsiaalteadus, piirdudes küll enamasti lähema ajaloo süstematiseerimisega. Nüüdisühiskond vormus käsikäes rahvusühiskondade ja rahvusriikide moodustumisega 19. sajandil. Samal ajal kujunesid välja ka ühiskonna kolm põhilist sektorit – turumajandus, avalik ehk valitsussektor ning kodanikuühiskond. Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus, inimõiguste tunnustamine.

Ãœhiskond

10

doc

Kontrolltöö nüüdisühiskonnast. Kordamis küsimused koos vastustega

 esikohal tööstuslik tootmine  konveiersüsteem - fordism  aja otstarbekas kasutamine (aeg on raha)  ratsionaalsus – vähenes tunnete ja kommete roll, kasvas bürokraatia ja kirjalike normide tähtsus  tööaeg domineeris puhkeaja üle  töö eraldus puhkesäärist, ratsionaalsusele vastukaaluks kasiinod, õnnemängud jne  muutus ühiskonna sotsiaalne struktuur: linnastumine, leibkonnamudel muutus Postindustriaalne ühiskond  Daniel Belli (sotsioloog) termin  Teenindussektori domineerimine  Teaduse ja tehnoloogia tähtsustamine majanduses  Haritud spetsialistid olulised  Riik koordineerib poliitika ja õiguskorra kõrval ka majandust  Omaniku asemel on ettevõtetes tähtsamad tegevjuhid – mänedźerid  Keskklassi osa kasvab  Masstootmine ja massikultuur  Massimeedia Infoühiskond  See on ühtlasi arenenud postindustriaalne ühiskond

Ühiskonnaõpetus

Kommentaarid (0)