ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal (0)

Getter Orav 13.09.12
ÜHISKONNAÕPETUS. Kodune ülesanne õppetükk 1.3 põhjal
1.       Millised vead tehti 1950-1960. aastail Aafrikas ja Aasias demokraatia juurutamisel ? Too vähemalt 3 näidet!

• Ei arvestatud nende riikide kultuurilise ega usulise eripäraga.
  
• Majanduslik jõukus tõi kaasa korruptsiooni ning võlad suurriikidele suurenesid.
  
• Ei kujunenud keskklassi ega laienenud kodanikuõigused ja - vabadused .
  

2.       Milline muudatus toimus demokraatia juurutamisel 1980-1990. aastail?
Neil aastail loobuti lääne ühiskonna matkimisest ning keskenduti reformidel, mis viidi läbi kohalikke olusid arvestades.
3.       Mille poolest erinevad nt Kuveit , Saudi Araabia ja Mali , Botswana?
Kuveit ja Saudi Araabia on väga rikkad riigid, mida valitsetakse autokraatlikult ja inimõigused pole seal tagatud. Samas Malis ja Botswanas, vaestes riikides, tunnistatakse poliitilisi vabadusi ja tunnustatakse rahva osalemist ühiskonna asjades.
4.       Millal toimus Lääne-Euroopas viimaste diktatuuride kokkuvarisemine ?
Viimaste diktatuuride kokkuvarisemine Lääne-Euroopas toimus 1970. aastail ning Nõukogude bloki kollaps 1980. -1990.
5.       Uuri ja meenuta ajaloost, millised poliitilised sündmused sobivad iseloomustama kolme demokratiseerimiselainet ja tagasilööke, mida eristas Samuel Huntington. Täida tabel.
Aeg
Mitmes demokratiseerumislaine?
Demokratiseerimiselaine üldkirjeldus
Antud demokratiseerimiselainet iseloomustavad poliitilised sündmused ja tagasilöögid
1826 -1922
Esimene laine
Lõpetas totalitarismi võimulepääsu mitmes Euroopa riigis.
1953-1970
Teine laine
Lääne-Euroopas taastati demokraatlik valitsemiskord , mõnevõrra suurenes vabadus Ida-Euroopas
Teise maailmasõja lõpp, stalinismi kokkuvarisemine
1974-...
Kolmas laine
Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas. Totalitaarsest režiimist vabanesid ka Kesk- ja Ida-Euroopa riigid ning Nõukogude satelliitriigid Aafrikas.
Diktatuuri langemine Portugalis, Nõukogude Liidu lagunemine .
6.       Mis muutsid demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas?
Just kommunistliku bloki lagunemine muutis demokraatia ja diktatuuride vahekorda maailmas.
7.       Mis kujuneb lähiaastatel demokraatia põhitrendiks? Miks?
Demokraatia levik on olnud 20. sajandi ülemaailmseks suundumuseks ja lähimate aastakümnete trendiks kujuneb demokraatia kindlustumine, sest viimasel aastakümnel pole demokraatlikke riike maailmakaardile lisandunud.
8.       Kirjelda lk 19 tabeli põhjal mis aastal oli demokraatia juurdekasv kõige suurem ja mis aastal kõige väiksem? Mis võis selle põhjustada?
Kõige suurem demokraatia juurdekasv oli aastal 1991, Nõukogude Liidu lagunemise järgsel ajal. Kõige väiksem juurdekasv on olnud aastatel 1998 ja 2000.
9.       Mis on siirdeühiskond? Mida loetakse siirdeperioodi alguseks? Millised ohud kaasnevad siirdeprotsessiga? Kui edukalt on Eesti nende ohjamisega toime tulnud?
Siirdeühiskond on ühiskond, kus üks valitsemiskord vaheldub teisega . Siirdeperioodi alguseks loetakse demokraatliku põhiseaduse alusel toimuvate vabade valimistega. Kuna rahvas nõuab tihti kiireid lahendusi ja elujärje paranemist ning demokraatia näib mõnigi kord liiga aeglane ja ebamäärasust tekitav valitsemismudel, mistõttu võivad populaarseks muutuda autoritaarse valitsemise loosungid. Siirdeperiood toob reeglina kaasa ka majanduskriisi. Eesti on nendega suhteliselt edukalt toime tulnud, majanduskriis on üle elatud ja majandus aina kasvab, selle võrra kasvab ka elatustase.
10.   Kas Sinu arvates on tänases Eestis demokraatia juba kindlustunud või on veel Eesti siirdeühiskond? Põhjenda konkreetsete näidetega!
Eestis on demokraatia juurdunud/kindlustunud, sest meil toimuvad vabad valimised, kodanikuvabaduste tunnustamine, meil on õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees, meil on võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalukus, kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite sõltumatus, vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond, vähemuste õiguste arvestamine, tsiviilkontroll relvajõudude üle
11.Mis on siirdeühiskonna suurimaks probleemiks?
Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud ka reformide ebaühtlane tempo, analüütikute arvates kujuneb demokraatliku ühiskonna kujundamisel võtmeküsimuseks just reformide tasakaalustamine.
12.   Millega tegeleb USA sõltumatu organisatsioon Freedom House ja millistes on riikides on antud organisatsiooni uuringu põhjal inim- ja poliitilised õigused kõige vabamad ja kõige vähem vabamad. Kas nõustud nende uuringuga? Põhjenda oma arvamust!
Freedom House on hinnanud demokraatia arengut kõikides maailma riikides juba aastast 1972. Tänapäeval on Freedom House'i indeks üks autoriteetsemaid näitajaid demokraatia olukorra kohta.
Inim- ja poliitilised õigused on kõige suuremad Belgias, Eestis, Ungaris ja USA's ja kõige madalamad õigused on Iraak , Afganistan , Usbekistan ja Valgevene. Mina olen nende andmetega nõus, sest nii Iraagis , Afganistanis , Valgevenes on poliitiline olukord negatiivne ja see on teada tuntud, et neis riikides on inimõigused peaaegu, et olematud. Samas demokraatlikes riikides nagu Eesti, Belgia jne on põhiseadusega paika pandud kõik inim-, kodaniku- ja poliitõigused.
13.Mis on demokraatia ja mis on tema 3 põhinõuet?
Demokraatia on valitsemiskord, mille puhul on täidetud kolm põhinõuet: konkurents , hääleõigus ja kodanikuõigused.
14.Nimeta demokraatia põhilised tunnused!

• Kodanikuvabaduste tunnustamine
  
• õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
  
• võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
  
• kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
  
• vaba ja pluralistlik kodanikuühiskond ning vaba ajakirjandus, mis pakuvad mitmekesiseid kanaleid huvide väljendamiseks
  
• vähemuste õigustega arvestamine
  
• tsiviilkontroll relvajõudude üle
  

15.Mida eeldab demokraatia põhilised tunnuste ellurakendamine?
Nende tunnuste ellurakendumine eeldab omakorda põhiseaduse ja mitmesuguste valitsusinstitutsioonide olemasolu. Põhiseaduslikke norme ja demokraatlikke väärtusi peavad pooldama nii poliitiline eliit , ametnikkond kui ka rahvas.
16.Millal võime öelda, et demokraatia on ühiskonnas kindlalt juurdunud?
Alles siis, kui kõik tunnustavad demokraatiat, kui nad toimivad demokraatlike normide järgi ja usuvad, et ka nende partnerid ning isegi vastased käituvad samamoodi, on demokraatia ühiskonnas kindlalt juurdnunud.
17.Mis on polüarhia? Mis on selle olulisemad tunnused?
Nüüdisdemokraatia ongi polüarhia, mis vastandub monarhiale kui ainuvõimule. Polüarhia tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ja kritiseerida valitsuse poliitikat.