Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned (14)

Nüüdisühiskonna kujunemine ja tunnusjooned
Ühiskonna kolm põhilist sektorit :

• Turumajandus
  
• Avalik ehk valitsussektor
  
• Kodanikuühiskond
  

Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonnaelu korraldamises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus ning inimõiguste tunnustamine.

Tööstusühiskonnast teadmusühiskonda

Tööstusühiskonna põhijooned:

• Majanduses tõusis tähtsuselt esikohale tööstuslik tootmine.
  

• Väiksemad töökojad asendusid suurte vabrikutega
  
• Töö oli korraldatud konveieritel
  
• Töökorraldus oli range, ning omanik jälgis, et kasutataks aega ära otstarbekalt
  
• “ Aeg on raha”
  
• Ratsionaalsus
  
• Võimusuhted ning argielu muutusid asisemaks
  
• Vähenes tunnete ja kommete roll
  
• Kasvas riigiametnike ja kirjalike normide tähtsus
  
• Ametnike võim ehk bürokraatia tugevnes
  

• Tööaeg domineeris puhkeaja üle
  

Tööstuspööre ja üleminek kapitalismile muutis oluliselt ühiskonna sotsiaalset jaotust.
Muutusid:

• Tööhõive majanduse põhivaldkondades
  
• Linna- ja maarahvastiku suhtarv
  
• Leibkonnamudelid ( väikepered)
  

Postindustriaalse ühiskonna põhijooned:

• Teenindussektori osatähtsus kasvas kiiresti
  
• Tähtsaks muutus teaduse ja tehnoloogia osa majanduses
  
• Ühiskond vajas rohkem harituid spetsialiste
  
• Ühiskonna juhtimine pidi olema paremini kooskõlastatud
  
• Kujunes keskklass
  
• Elatustase tõusis
  
• Masstootmine ja massikultuur (raadio, tv)
  
• Lahutamatuks tunnusjooneks muutus ka massimeedia
  

Teadmus - ehk infoühiskonna põhijooned:

• Info kujunes oluliseks kõikides elusfäärides
  
• Oluliseks kujunes ka teadus, uurimisasutused, avastuste- leiutiste rakendamine
  
• Töökorraldus muutus paindlikumaks ning vabamaks
  
• Oluline oli loovus , oskus töötada meeskonnas ja rakendada oma teadmisi
  
• On ohtlik loodusele ning keskkonnale
  

Heaoluriik

19. sajandi lõpuks oli Lääne- Euroopas toimunud 2 põhjapanevat ühiskonnamuutust:
tööstusrevolutsioon oli teinud valitsevaks vabrikutöö

kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, mille tingisid kodanlikud revolutsioonid
Heaoluriik püüab parandada inimese toimetulekuvõimalusi ning sekkub sel eesmärgil majandusse ja tulude jaotamisse. Heaoluriik täidab lisaks riigi funktsioonidele( õiguskord, riigikaitse) ka sotsiaalseid ülesandeid ning reguleerib majandust.
Heaoluriigi oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine.

Demokraatia levik

Demokraatia on valitsemiskord , mille puhul on täidetud kolm põhinõuet:
konkurents

hääleõigus

kodanikuõigused
Demokraatia tunnusjooned:

• kodanikuvabaduse tunnustamine
  
• õigusriik ja kõigi võrdsus seaduse ees
  
• võimuinstitutsioonide lahusus ja tasakaalustatus
  
• kohtusüsteemi ja teiste kontrollorganite poliitiline sõltumatus
  
• vaba kodanikuõhiskond ja vaba ajakirjandus
  
• vähemuste õigustega arvestamine
  
• tseviilkontroll relvajõudude üle
  

Nende tunnuste ellurakendumine eeldab põhiseaduse ja mitmesuguste valimisinstitutsioonide olemasolu.
Ülemineku- ehk siirdeperiood - periood, mille jooksul üks valitsemiskord vahetub teisega . Siirdeperiood algab vabade valimistega. Siirdeühiskonna ümberkorraldused on eripärased ja keerukad , midagi reformide ja revolutsiooni vahepealset. Ühest küljest avaldab rahvas võimule pidevat survet , teisest küljest on reformid õigustpärased, st tuginevad parlamendi poolt vastu võetud seadustele ning valitsuse määrustele. Üleminek toob reeglina kaasa majanduskriisi. Siirdeühiskonna probleemiks on kujunenud reformide ebaühtlane tempo.
Polüarhia- paljude võim. Polüarhiaks on vaja, et jagatud riigivõimuga kaasneks aktiivne ning tegus kodanikuühiskond. Polüarhia olulised tunnused on alternatiivsed infoallikad, vabadus esineda eriarvamusega ning kritiseerida valitsuse poliitikat.

Ühiskonna jätkusuutlikkus

Jätkusuutlik areng- arengutee , mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve.
Ühiskonna jätkusuutliku arendamise põhimõtted:

• majanduse ja keskkonna ühendamine- majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele.
  
• Kohustus tulevate põlvkondade ees- silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele.
  
• Sotsiaalne õiglus- kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale.
  
• Keskkkond- keskkonnakaitse .
  
• Elukvaliteet- inimväärika sissetuleku, eluaseme ning kultuuritarbimise võimaldamine kõigile.
  
• Osalemine- erinevad seisukohad peavad olema kuuldavad poliitiliste otsuste tegemisel.
  
• Kultuur- mitmekesisuse väärtustamine
  
• Ressursid - lõhede vähendamine regioonide ja sotsiaalsete klasside vahel.