Eluasemepoliitika suundumusi Ida-Euroopas Mõiste ,,eluasemestrateegia" on erinevates keeltes erineva tähendusega ning mõiste sisu peegeldab erinevate riikide tegevuse ulatust, detailsuse määrangut ja poliitilist mõju eluasemepoliitika kontekstis. Antud töös Eesti sisulise eluasemepoliitika määratlemises juhindutakse asjaolust, et Eesti kuulub eluasemepoliitika rakendamises Kesk- ja Ida- Euroopa (edaspidi: KIE) blokki järgmiste näitajate poolest: kvaliteedilt jääb Eesti eluasemefond tuntavalt maha arenenud ja vanade Euroopa Liidu (edaspidi: EL) riikide tasemest, erastamisreformist on möödunud ainult 20 aastat; eluasemeturg on valdavalt monotsentristlik ehk eelkõige omanukuasustusel baseeruv süsteem. Uuringutest selgub, et Eesti riiki on viimastel kümnenditel mõjutanud kiire siirdeperiood kommunistlikust ühiskonnakorraldusest turumajandusele ja iseseisvunud vabariigist Euroopa Liiduga (EL) kohandunud riigini. Kuigi linnapildid annavad s...
algatavad harva ise vestlust. Nende jaoks on oluline ajast kinni pidamine. Hindavad viisakust ja aupaklikkust. 2. Missuguseid rahvaid peetakse tüüpilisteks reaktiivse kultuuri esindajateks? Tüüpilised reaktiivsed kultuurid on Jaapan, Hiina, Taiwan, Singapur, Indoneesia, Filipiinid, Malaisia, Korea, Vietnam, samuti mõned ameerika indliaanikultuurid 3. Tooge välja põhilised erinevused tugeva kontekstiga kultuuri ja nõrga kontekstiga kultuuri vahel. Tugeva kontekstiga kultuur: Emotsioonidele, veenmisele suunatud; Kõne rahulik, pikk (Veenmiseks kulub rohkesti aega!); Informatsiooni andmine pole oluline, kuna seda kannab kontekst; Nauditakse rääkimist, nauditakse kuulamist; Otsused tehakse emotsioonidele tuginedes; Vaba interpretatsiooni võimalus. Nõrga kontekstiga kultuur: Ainus, mis huvi pakub, on informatsioon, kuna kontekstis on seda vähe; Soovitakse kiiresti palju infot; Otsused tehakse informatsiooni põhjal; Vead
respekti eri kultuuriilmingute vastu ja julgustatakse nende avaldumisvorme. Tuleks teadvustada, et eri kultuuridesse on võimalik kuuluda ka samaaegselt, valimine ei ole tingimata vajalik 4 2. Uuringud kultuurierinevustest 2.1 Madal ja kõrge kontekst Üks esimesi ambitsioonikaid viise kultuuridevahelise suhtlemise erinevusi mõista kuulub Edward T. Hallile, kes eristas madala ja kõrge kontekstiga kultuure. Kõrge kontekstiga kultuure iseloomustab suur ühiste teadmiste määr, mis tähendab, et enamik informatsiooni sisaldub kontekstis ja mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Ühiskonna liikmetelt eeldatakse ühesugustest normidest ja tõekspidamistest kinnipidamist. Omade ja võõraste vahel tehakse suuremat vahet ja üksteisele loodetakse enam kui madala kontekstiga kultuurides. Jutt käib asja ümber, kuid asjast endast ei pruugitagi
tahe" inimtegevused ja nende tulemusi(rahutused, streigid jms) 11. Millised on kultuurilise keskkonna tegurid? · Sotsiaalne struktuur · Haridus · Religioon · Kommunikatsioon · Esteetika · Väärtushinnangud · Ärikultuur 12. Mida tähendavad madala ja kõrge kontekstiga kultuurid? Kõrge kontekstiga kultuurides pole niivõrd oluline see, mida öeldakse, vaid kuidas seda öeldakse, kes seda ütleb ja mis on ütluse taga. Madala kontekstiga kultuurides on kirjalikud lepingud siduvad. Samas kõrge kontekstiga kultuuride ei ole need eriti olulised - usaldus äripartnerite vastu on sellest tunduvalt olulisem. Kõrge ja madala kontekstiga kultuuride võrdlus
olla tähtis mõnes teises. Siiski on viimasel paarikümnel aastal tehtud mitmeid uuringuid, mis käsitlevad mingit kindlat omadust kümnetes kultuurides üle maailma. Stereotüüpsed erinevused põhinevad sellel, mida teised (teiste kultuuride esindajad) konkreetsest kultuurist arvavad. Ehkki stereotüüpe peetakse sageli kallutatuks, on arvatavasti ka neis mingisugune tõde. 1.1 Madal ja kõrge kontekst Kõrge kontekstiga kultuurides on ühiste teadmiste määr suur ning enamik informatsiooni sisaldub kontekstis, mistõttu verbaalne sõnum võib sisaldada vähem infot. Inimestelt eeldatakse ühesuguseid tõekspidamisi ja kindlate normide arvestamist. Kõrge kontekstiga on näiteks lähedastes ja pikaajalistes suhetes olnud inimeste suhtlemine, milles mitmesugused märgid annavad edasi terveid sõnumite ahelaid. Kõrge kontekstiga on nt Kreeka, Hispaania, Prantsusmaa ja Aasia maad.
grupp ja keskenduda nendele, sest nii saadakse valimistel parim tulemus. 2.Kaardistada nende huvid ja probleemid. 3.Vastavalt saadud tulemustele kujundada hoiakud, millised viksid emotsionaalselt valiaskonnale atraktiivsed olla. 4.Edasi tuleks leida kanalid, kuidas neile meeldiv snum, mis paneks uskuma, et nende huvide eest seistakse viia edasi potensiaalse vene keelse valijaskonnani. 5.Arvestada tuleks sihtrhma kultuurilise kontekstiga, mis ei eelda eriti sisulist argumentatsiooni vaid rohkem emotsioonidele suunatust. 6.Kampaania rhk peaks olema keskendunud just enamuse iguste kaitsele. 7.Praeguses olukorras on kige keerulisem lesanne, kuidas trumbata le hetkel nimetatud sihtgruppi valdava poliitilise ju positsioon. 8.Sellise lesande titmiseks tuleks leida vga andekad, poliitikas orienteeeruvad turundus spetsialistid.
Liidu riikide) elanikele. Psühholoogilised tunnused Inimese isiksuslikud omadused, elulaad, suhtumine, hoiakud, juhused. http://eope.ehte.ee/klientide_ryhmitamine/?Ettev%F5tete_kliendir%FChmad Erineva kultuuritaustaga kliendid ja nende teenindamine Kultuuridevahelised erinevused Erinevate kultuuritaustaga klientide käitumine sõltub järgnevate asjaolude tõttu: - Vestluskäitumises ehk kommunikatsioon - Ajakäitumises - Ruumikäitumises - Väärtushinnangutes Vestluskäitumine Madala kontekstiga kultuurides info verbaliseeritakse e. asjast räägitakse otse. Kõrge kontekstiga kultuuri esindaja võib pidada sellist suhtlemist ebaviisakaks ja külmaks. Madala kontekstiga kultuuris peetakse võimalikuks väärtuste, tõekspidamiste ja normide paljusust. Ajakäitumine ( Edward T. Halli järgi) Kultuuridevaheliste erinevuste vaatekohast võib suhtumist aega lihtsustatult jagada kaheks. Kultuure, kus korraga tehakse üht asja ,kutsutakse monokroonseks ja kultuure, kus tegeletakse
Mitmehäälsus on paralleelsetes tertsides, kvartides või kvintides. Laulu saateks löök- või kehapilli-ostinato. Kuula: http://www.youtube.com/watch?v=C0aRuHqvBwQ AAFRIKA TANTS Tantsijad tihti ka laulavad ning kaasa kõlavad nende keha, käte või jalgade külge kinnitatud kellukad, kõristid või sahistid. Aafrika tants on intensiivne ja hoogne, emotsionaalne ja vitaalne. Oma olemuselt alati seoses tähenduse ja kontekstiga – tantsitakse ilmale ja viljakusele, sündidel ja matustel, pulmades jne. http://www.youtube.com/watch?v=nF92Ua0Van0 SUULINE TRADITSIOON Aafrika muusika ja tants on lahutamatud. Aafriklased pole oma muusikat kunagi üles kirjutanud, see levib suulise traditsioonina. Muusikat on võimatu eraldada liikumisest ja panna paberile. PÄRIMUSEKANDJAD - GRIOTID Huvitavaks nähtuseks aafrika kultuuris on olnud läbi ajaloo pärimusekandjad,
Mulle jäi meelde lugu ,,Ema mind kandis", sest see oli esimene lugu mida kontserdil esitati. Lugu oli esitatud rock stiilis. Esineja oleks võinud laulda natuke puhtamalt, et saaks sõnadest rohkem aru. Minu jaoks oli lugu väga kaasahaarav. See lugu pani minus tundma nii rõõmsaid emotsioone kui ka kurbe emotsioone. See lugu oli meeldejääv selle poolest, et oli kurb ja sellest loost oli kaks versiooni esitatud. Lugu sobis väga hästi kogu kontserdi kontekstiga, sest vahepeal olid rõõmsad laulud ja vahepeal peaksid olema ka kurvad. Ma olen ka ennem muusikale vaatamas käinud, kuid see oli neist kõige parem. Sain teada, et algselt oli muusikali kirjutanud Frank Wedekin, esimest korda lavastai muusikali 2006. aasal Broadwayl ja 2009 Londonis. Nii lugu ise kui ka lavaloo kõnepruuk ja kostüümid on kantud 19. sajandist. Eestile lähimatest kohtadest on muusikali lavastatud Helsingi Linnateatris ja Rootsis
Lisaülesanne praktikumist puudunutele Koostage õigusalase sisuga või õiguslikku kontekstiga väitlause (kui peate tegema kaks lauset, siis peavad need olema erinevat tüüpi). Teostage selle lause ümberpööramine, muutmine, vastandamine ja transpositsioon. Asetage lause loogilisse ruutu ja omistage talle tõeväärtus (seda tuleb põhjendada). Koostage laused loogilise ruudu ülejäänud nurkade jaoks ning näidake loogilise ruudu omaduste abil, millised on nende lausete tõeväärtused. 1) Ükski kuritegu pole õigustatud (E)
analüüsimine ja esitamine. Ristmeedia- on loo jutustus erinevatel platvormidel, ajalehed, ajakirjad, televisioon, filmid jne. Ristmeedia eesmärk- iga eraldi meedia toode on eraldi seisvalt meedia produkt. See ehitatakse nii ülesse, et iga uus osa, mis põhielemendiga liitub, annaks kogemusele midagi juurde. NT: Angry Birds leiab paljudelt erinevatelt toodetelt ja on ekraanilt leitav. Diskursus- diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud.
osalevad sõnumi saatja ja vastuvõtja) Spiraalikujuline kommunikatsioon (Dance’i mudel) - Kommunikatsioon on dünaamiline, eelnenud kommunikatsioon mõjutab ajas järgnevat sõnumite vahetamist Kommunikatsiooni muutus –> muutus suhetes Muutus suhetes muutus kommunikatsioonis Sagedus (nt 2 korda päevas, 1 kord kuus) Teemad (nt isiklikud, viisakuste vahetamine) Teemade hulk (nt kõigest) Teemade käsitlemise sügavus (nt pinnapealsed) Sõnumid on - seotud kontekstiga - seotud kontrolliga - emotsioone suunavad - sisaldavad teavet - Interaktsioonide, - läheduse /selle puudumise , - mina-pildi, - suhte kohta. Sõnumi eksplitsiitne sisu ja metakommunikatiivne aspekt – sõnumi “tegelik” sisu Kommunikatsioon lähedussuhetes - seos rahuloluga suhetes ja suhete lõppemisega; võimaldab tekkida lähedusel (avatus); teemade hulk ja käsitlemise sügavus Meeste ja naiste erinevused: tunnetele orienteeritus, isiklik teave
3.arenguastmel algab valmistumine täiskasvanueluks (1218 a) 4. arenguastmel kinnistub eelmistel perioodidel rajatud alusmüür (1824 a) Montessori pedagoogika 8 printsiipi 1. Liikumine ja tunnetamine on tihedalt läbi põimunud 2. Inimestel on võimalus ise oma elu kontrollida 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud 4. Igasugust tasustamist peaks vältima 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada 6. Õppimine peaks olema tähendust omava kontekstiga 7. Täiskasvanu peab jälgima suhtlemise vorme 8. Ümbruse korrastatus on lastele kasulik Kolmeosalise tunni meetod 1. Pedagoog õpetab lapsele uue sõna (nt õpetaja õpetab lapsele värve "punane", "sinine") 2. Õpetaja palub lapsel näidata õpitud sõna (nt õpetaja ütleb: "Palun näita mulle punast.") 3. Laps peab ise ütlema õpitud sõna välja (nt õpetaja küsib: "Mis värv see on?") KUI LAPS EKSIB, SIIS TULEB PÖÖRDUDA TAGASI ESIMESE OSA JUURDE. Montessori mängud lastele
perekonnaga; · Väline manipulatsioon autasudega ja selliste vahendite nagu punktide kasutamisega; · Sunnitud nõustumine õppijad lahendavad ülesandeid, et vältida karistusi. Metatunnetus - endast teadlik olemise võime, puudutab enda vaimset potentsiaali (oluline võime reflekteerida iseenda mõtlemisprotsesse ja arendada uusi strateegiaid). Hõlmab teadmisi iseendast. Minu jaoks olulised mõtted · Õpilast peab võtma kui terviklikku isiksust koos sotsiaalse kontekstiga, kust on pärit tema mõtted ja arusaamad. · Mis tahes õpisituatsioonis peab arvestama õppija vaatenurgaga. · Võimeid on mitut liiki ja üheks õpetajate ülesandeks on rikastada õpilaste elu, märgates, arendades ja kõrgelt hinnates iga õpilase eripalgelisi omadusi. Kokkuvõte lk 309 -322 Juhtimisoskused: · Asja sees olemine oskus olla teadlik paljudest asjadest, mis tunnis korraga toimuvad. Valmidus probleemide tekked juba eos lämmatada.
* Laulu muutis igavamaks veel see, et seda esitati oreli taustal. Väga veniv laul, kuid kõlas kiriku jumalateenistusel koori ettekandes paremini. 3. Organum Jälgi vananoodikirja järgi. * Sobib väga hästi kiriku teenistuse jaoks, kuigi ei tea millest seal räägitakse. Mulle ei meeldinud, vabast ajast sellist muusikat ei kuulaks.Olen aus. 4. Hümn Ristija Johannese auks Jälgi Guido Arezzo noodikirja järgi. * Kiirema viisiga kui teised sarnased laulud. Tndub lõbusama kontekstiga kuigi ei mõista seda keelt. 5. *Guido Arezzo noodikirja ajalugu * Sain teada kuidas tekkis noodikiri, kelle poolt leiutati. Väga tõhus video, oli huvitav kuulata. 6. *Guido Arezzo käsi * Video seletab väga hästi miks nootidel on eraldi noodinimed kindlas süsteemis. Sain teada, et kätt kasutati nootide meelespidamiseks. * jooni järgnevas salmis alla NOODINIMED! Ut queant laxis resonare fibris Mira gestorum famuli tuorum, Solve polluti Labii reatum, Sancte Ioannes.
“ Mees: „No okei.“ Naine: „Kas sa päriselt ka ikka tahad minna?“ Mees (juba vihaselt): „ Jah, ma ju ütlesin juba, mida sa küsid koguaeg!“ Antud juhul naisele tundus, et mehe lihtne okei väljendas jällegi pigem negatiivset suhtumist asja ning ta tahtis kindel olla, et mees seda ikka tahab. Mees aga läks närvi, et naine esimese korraga asjast aru ei saa. Koodi ei jaga kaks inimest täielikult. Sama on ka kontekstiga. Tähendus taasluuakse koodi (ehk keele) ja konteksti koostoimes, sealjuures kontekst ei ole fikseeritud, vaid tähendus valitakse taasloomise käigus. Konteksti tundmist ei peeta keeleoskuse osaks, seetõttu omistatakse negatiivsed omadused suhtleja isiksusele. Näitena toon taaskord seiga enda elust: Mees ja naine jalutavad väljas, vastu tuleb mehe sõber, kellega naine isiklikult ei suhtle, kuid kes käib temaga samas koolis. Mees hakkab oma sõbraga vestlema,
Oma rühma liikmed on väga lähedased, samal ajal kui teised on väga kauged; tuleb vältida konflikte; suhted on olulisemad; seadused ja õigused on rühmiti erinevad; eksimustega kaasneb häbitunne ja prestiiži kaotus rühmas; ülemuse ja alluva suhe põhineb kindlatel käitumisnormidel; rääkija kohandab end kuulajale. Iga indiviid esindab rühma, kuhu ta kuulub. Kultuuriautoriteedid on sama dimensiooni erinevaid ilminguid nimetanud eri nimedega: individualism/ kollektivism, nõrga kontekstiga/ tugeva kontekstiga, universaalne/ üksikasjalik, spetsiifiline/ hajutatud, seesmise/ välise kontrollikeskmega, monokroonne/ polükroonne kultuur. Hierarhia – Ebavõrdsuse määr, mida peetakse inimeste vahel normaalseks. Seda on nimetatud ka võimudistantsiks. Suure võimudistantsiga ühiskonnaga ei pea keegi inimesi võrdseks (ega arvagi, et nad peaksid seda olema); keegi ei leia, et kõigil peaks olema samad õigused. Vanemad ei ole lapsed, juhid ei ole kaaslööjad,
Veel jäi meelde esimese saali laud. Sellel oli kunstniku vastilmunud looming u kataloog, ,,Nietzsche eetika põhjendus"(A.Kuks 1922), veel hulk ilmselt isikliku väärtusega esemeid ja kübar-peakate. Tean niipalju, et sellega võitis ta Zonta klubi kübara show ja sai preemiaks Londoni reisi. Kataloogi eesmärk on markeerida üldvaade ja teha sissepõikeid maalikunstnik Lola Liivati loomingusse, rõhutada seoseid ja vastandumisi XX sajandi kunstiloo kontekstiga, leida nii tuletumisi kui suveräänsust ümbritsevast ühiskonnast ja oludest, näha paralleele ja lahknemisi ajakaaslastega, pakkuda uusi tõlgendusi ja tuua unustusest välja vanu - koondada heterogeenne baas edasistele käsitlustele. Eesmärk on tõstatada probleeme, provotseerida küsimusi ja mitte vormistada lõplikke vastuseid. Lola Liivati näitust vaadates mõistsin, et kunst peaks olema puhas kontrollist ja omakasupüüdlusest ja kõigest argisest, madalast. Tunnen, et
2. Säilitamine e meelespidamine sõltub suuresti meeldetuletamist hõlbustavate tunnuste e meenutamise ajendite olemasolust. 3. Meenutamine e reprodutseerimine mälus olemine ei tähenda veel meeldetulemist, kuna peab olema avatud juurdepääs materjalile. Mälu üldine edukus sõltub kõigi kolme etapi edukusest. Kodeerimise spetsiifilisuse printsiip (Tulving): Edukas meenutamine on tõenäolisem juhul, kui kontekst meenutamise ajal langeb kokku kontekstiga meeldejätmise e kooderemise ajal. Unustamise põhjused: 1. Tähelepanu puudumine on asju, millega puutume kokku väga tihti, kuid mida pole mõtet täpselt meelde jätta. (Nt raha kasutamine) 2. Kordamise mõju informatsioon kaob mälust, kui teda piisavalt palju kohe ei korrata. Kui jõutakse seda piisavalt korrata või luua mingi mõtestatud seos mälus oleva informatsiooniga, on unustamine vähemtõenäoline. Selline unustamine leiab aset
mõtlemist ja õppimist; 2. Õppimine ja enesetunne on paremad, kui inimesed tunnevad, et nad kontrollivad ise oma elu - vaba valik; 3. Inimesed õpivad paremini, kui nad on õpitavast huvitatud; 4. Igasuguste tasude sidumine õppimisega mõjutab negatiivselt motivatsiooni tegelda sama asjaga siis, kui tasu enam ei anta. 5. Koostöö korraldamine võib õppimist tugevasti edendada; 6. Õppimine, mis on seotud tähemdist omava kontekstiga, on sageli sügavam ja rikkam kui õppimine abstraktses kontekstis; 7. Teatavad täiskasvanutega suhtlemise vormid on seotud laste optimaalsete tulemustega; 8. Ümbruse korrastus on lastele kasulik. Waldorfkoolides on õpetaja ülesandeks tõlkida õpisisud elamuse ja kogemuse keelde ning siduda kõiki aineid üheks suureks tervikuks. Waldorf-pedagoogika ja selle praktika kodus, lasteaias ja
hulka ,sest artikkel ilmus parlamendi ajakirjas Riigikogu toimetised (2000). Kvaliteetajakirjad on pool-akadeemilised allikad. 3)Minu arvates artikkel oma žanrilt on nii ekspertarvamus kui ka teadusartikkel. Ekspertarvamus see artikkel on sellepärast , et autor mõnedes kohtades väljendas oma arvamus ja kommenteeris teiste teadlaste arvamust. Teadusartikkel see on sellepärast, et kasutatud kirjandus artikli sees on väga usaldusväärne ,see kirjandus on akadeemilise kontekstiga . Selles artiklis on palju akadeemilist informatsiooni , mida saaks kasutada edaspidistes töödes . 4) „Aluspõhimõtetega vastuolus oleva lepingu sõlmimisest tuleb loobuda.” (Narits, 2009, lk.3) „On ilmselge, et Euroopa Liidu liikmesus on Eestile ülimalt oluline, kuid selle tegelikkusega arvestamine ei tohi kahju tuua omariiklusele, mille ülim eesmärk on riigi rahva ,keele ja kultuuri säilimise tagamine läbi aegade.“(Narits,2009, lk.2)
Equilibrium y = f(x,t) y2 = f(x) x t Homöostaas süsteemisisene iseenese regulatsiooni mehhanism "self-regulation". Süsteemi dünaamiline stabiilsus (võnkumine etteantud piirides piiride kriteeriumid määratud välise fookusega ja sisese kontekstiga). Organisatsioon avatud vr. suletud süsteem Süsteem: omavahel seotud objektide ja (või) subjektide kogum. Suletud süsteem Avatud süsteem Hajussüsteem Sisemine tasakaal koos Sisemisest tasakaalust väljas entroopia kasvuga S > 0 olek (far from equilibrium), (protsess on raskesti entroopia võib väheneda S 0
Alaskalased töötavad selleks, et elada, mitte vastupidi, kuid sümpaatia kuulub tugevatele ja juhid peavad olema otsustusvõimelised. Alaska, olles osa Ameerika ühendriikidest, on ebakindlust taluv, isegi kui rahvastes põleb sisemine sund teha kõvasti tööd. Ei hinnata küll erinev olemist, kuid talutakse mitmemõttelisust ja riski. Kehtib arvamus, et ühe rühma seisukohti ei tohi teistele peale suruda. Alaska kultuur on kindlasti nõrga kontekstiga kultuur. Oma soove, tahtmisi ja lootusi väljendatakse kõneliselt selgelt ja oodatakse teistelt samasugust mõistetavat ja ennast maksma panevat eneseväljendust. Stiil on eesmärgile orienteeritud. Siiski ei üritata oma mõtteid kuulajale peale suruda. Suhtlusnormiks on avatus ja ausus. Vestlejate positsioonist, east ja soost tingitud erinevusi püütakse minimeerida, näiteks pöördutakse vestluspartneri poole eesnimega
Lava eest kandsid hoolt: Teet Ehala, Eero Ehala, Reigo Tammjärv, Risto Roosaar, Mihkel Tomberg ning lavastusala juhataja oli Kairi Mändla. Põhuteatri interjöör oli mõnus ja väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust. Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga. Teksti näide: Kui tuba on külm, ja jääs radikad siis see on su väike Antarktika Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper, kuid tema
juhendid, koostööülesanded ning erinevad õpiformaadid. Ülesanded peavad olema realistlikud, konstrueerimine sõltub alati sisust ja kontekstist ning peab toetama sotsiaalne kokkulepe, mitte konkurents. Õpikogemus peab: 1. Soodustama õppija aktiivsust; 2. Toetama õpilaste kavatsusi ja isiklikke õpieesmärke; 3. Rajanema õppija varasematel teadmistel; 4. Soodustama õppurite koostööd; 5. Soodustama mõtlemist avardavat dialoogi; 6. Olema kontekstiga seotud; 7. Ergutama õppijaid reflekteerima oma õppimise ja kasutatud õpistrateegiate üle. Õppimise lähtepunktikd õppija info töötlemise mõtestamine ning oma õppimise eest vastutamine. Varasemad teadmised: · Faktiteadmised aitab meenutada varem omandatud teadmisi, seostada neid uue teemaga, aitab leida puudujääke õpilaste teadmises. Nt. Mis on silinder? Mis kujuga silindri põhi?
Märk peab olema märgatud ja suunatud neile, kes sellest aru saavad. Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk, peab olema vähemalt kaks situatsiooni. Märk on alati märgisüsteemi osa. Ka märgi puudumine on märk. Näiteks liiklusmärgi puudumisel on samuti oma tähendus. Iga märgisüsteem on osa mingist suuremast süsteemist, millel on normid ja reeglid. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. - SÜNTAGMAATIKA Süntagmaatika on märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, objeki, mõiste asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, objektist või isikust. NT selle asemel, et öelda ,,kokku said Euroopa riikide kuningad", ütleme ,,kokku said Euroopa kroonitud pead". - PARADIGMAATIKA Paradigmaatilised seosed on tähekujulised ning võivad tekkida akustiliste kujundite või tähistatavate sarnasuse põhjal. Paradigmaatilised suhted
2) grammatilise üldlaiendina, nt kas, las, nt Kas eile vihma sadas?; – siin lisandub sõnale grammatiline tähendus teatud lausetüübi väljendamise mõttes. 3) teatestruktuuri väljendava üldlaiendina, nt ju, siis, nt Ma ju kõnelesin sellest; olgu siis pealegi; 4) konnektiivlaiendina (siduv laiend), nt ka, samuti, eelkõige, veel, hoopis, küll, just, kas või, juba, nt Just see ongi põhiküsimus – see viitab tähendusseosele kontekstiga; 5) intensiivistava üldlaiendina, nt no, ometi, jah, vaat. Nt Vaat see on alles uudis. Sageli võib üks ja seesama sõna esineda lauses paralleelselt nii iseseisva (võimalik küsimustada) kui modaaladverbina (küsimust esitada raske). Sidesõna ehk konjunktsioon on muutumatu sõna, mille ainsaks süntaktiliseks funktsiooniks on siduda lauses moodustajaid, seejuures viimaste vormi mõjustamata. Sidesõnu on kõikides keeltes vähe. Eesti keeles on neid paar-
ei saanud teha isegi seda mis on tänapäeval meie arust täiesti normaalene, nad ei sanud ise omale meest valida ja pidid põhimõtteliselt istuma kodus ja teenindama teisi pereliikkmeid. NAINE JA PEREKOND Naisi püütakse paigutada raamistusse, mille kaasaegsed ise neile andsid, sellesse piiranguteta kompleksi, mille kaudu suguvõsa ja perekond takistasid naisel end kehtestamast juriidiliselt, kõlbeliselt ja majanduslikult täieõigusliku isikuna. Perekondliku kontekstiga piirdudes vaatleb see uurimus sugudevahelisi suhteid seal, kus need kõige ilmsemalt ja igapäevasemalt kaasa mängisid: tuumikperekonna ja suguvõsa eesmärkide ning lootusi väljendavate koduste kohustuste ja vastustuste jaotuses. Keskajal tähendas abieluliit eelkõige rahu sõlmimist. Kui naine anti suguvõssa , kellega otsiti lepitust, sai pruudist kokkuleppe tuum. Talle kui üksmeele pandile ja tööriistale anti roll, mis oli suurem tema isiklikust saatusest ja soovidest
väärtused ning käitumine on pigem sotsiaalselt loodud, mitte loomult antud. See on kriitiline hoiak endastmõistetava teadmise suhtes sõltuvus kontekstist, ajast, ruumist, kohast, teadmisi luuakse sotsiaalse protsessi kaudu, teadmine ja tegutsemine kuuluvad kokku. Tähendused konstrueeritakse läbirääkimiste protsessis. 1. Reaalsust ei tajuta kui lõplikku ja objektiivset. 2. Arusaamine reaalsusest on seotus spetsiifilise ajaloolise ja kultuurilise kontekstiga. 3. Teadmised on subjektiivsed, kontekstiga seotud. Teadmisi ei def mitte individuaalselt, vaid kollektiivses protsessis, läbiräägitud arusaamine. 4. Erinevad arusaamad kutsuvad esile erinevat tegevust. Ei ole lõplikku lähenemist. Võimaldab aru saada SP keerukusest dünaamilisus, avatus (teoorias). Suhtlemine sotsiaalpedagoogilises kontekstis. 3 Suhtlemise liigitus:
idiosünkraatilisi sõnu. Kolme neljasõnaliste lausete kasutamisega kaasneb kiire grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad.
1. Säilitatakse informatsiooni kujul, mis on kirjeldatav lauselises vomis. 2. Vabastatakse informatsioon kontekstuaalsetest ja situatiivsetest elementidest Episoodiline mälu: 3. Säilivad muljed isiklikest kogemustest, mis korjuvad meie elu vältel. 4. Säilib informatsioonil nii ruumiline kui ka ajaline dimensioon. 5.2. Skeemid Skeemide teooriad käsitlevad mälu subjektiivsemana. Selle kontseptsiooni kohaselt on meelespeetu seotud vahetu kontekstiga. Skeemid on sageli üles ehitatud subjektiivsetele kogemustele, koondudes oluliste võtmeideede ümber, millega omakorda seostuvad vähem olulised kogemused. Mälu kujutamisel skeemidena on palju sarnasust episoodilise mäluga. 6. Geshtaltpsühholoogia Geshtaltistid tõestasid, et tajutu pole vastuvõetud informatsiooni koopia. Arvukate katsetega demonstreeriti, et inimesed hoomavad maailma juba valmis mudelite või skeemidena
4. seminar EMÜ filosoofia üldkursuse raames. Tekst: Russell, B. Vabadus ühiskonnas. //rmt. Valik esseid, Tallinn 1994, Lk. 79-92. Abistavad küsimused: 1. Milline on Russelli küsimusasetus ja vabaduse definitsioon? Kas nõustud selle definitsiooniga (seosta loengul õpitud laiema kontekstiga). 2. Kaks võimalust vabaduse saavutamiseks + isiklik hoiak, kumba strateegiat pooldate; keskkonna mõju vabadusele. 3. Russelli vabaduse miinimumi jaoks vajalik nimekiri. Kas nõustud loeteluga? 4. Ühiskonna määratlus, käsitlus ühiskonna kujunemise ajenditest. 5. Kahte sorti takistused vabadusele, püüa mõista eristuse kriteeriumit. 6. Mis juhtuks, kui vähendada vabaduse suurendamiseks olulisel määral ühiskondlikku halduskorra survet? Kas nõustud Russelli visiooniga? 7
primitiivsete rahvaste kunstiga. On maalinud loendamatuilt pilte põlisrahvastest, Tahititaridest. Lol. Oli naivist. Never More. · Toulouse-Lautrec (1864-1901) Äärmiselt värvikas isiksus. Sündis prantsuse aristrokaatide perekonda, kus ema ja isa olid nõod, väga vana sugupuuga. Oli imearmas laps. Veetis palju aega Moulin Rouge's. Üks plakatikunstile aluse panija. Moulin Rouge' plakat. · Kunstis pääses mõjutusele Juugent, stiili tuntakse juugentina saksa kultuuri kontekstiga maades. · · JUUGENT · 19 ja 20 sajandi vahetuse kunst. Perioodi jääb ka postimpressionism. Sajandivahetusel levisid erinevad stiilid, mis olid tihedalt läbi põimunud omavahel ja mille vahel vahet teha on väga raske. Ideoloogias levis sümbolism (kirjandus ja kunst). Sümbolistid maalisid väga erinevalt, aga neid ühendas temaatika, suured eksistentsiaalsed teemad. Surm, sünd, elu igikestvus, looduse ringkäik, erootika. Sümbolismiga kattus osaliselt rahvusromantism
Kuidas teksti autorid seda selgitava? Millised on erinevused riikide võrdluses? Kõigis võrreldavates riikides on töötuks jäämise risk olulisel määral seotud töötaja haridustasemega: risk on suurim vaid põhiharidusega ja väikseim kõrgharidusega inimestel. Siiski selgub, et erinevused haridustasemeti on riigiti erinevad. Haridustaseme mõju töötusriskile on sarnane Eestis, Iirimaal ja Soomes. Kui Eesti ja Iirimaa puhul on tegemist suhteliselt sarnase institutionaalse kontekstiga, siis Soome peaks neist oluliselt erinema. Küllaltki sarnane on haridustaseme mõju Saksamaal ja Ungaris, kus vad põhiharidusega piirdunutel on tööturult väljatõrjumise risk suur. Ungari puhul on viidatud selle riigi institutsionaalse raamistiku mõningasele sarnasusele Saksamaa omaga. Viimase kümne aasta jooksul on kutsehariduse osatähtsus keskhariduse struktuuris Ungaris küll oluliselt vähenenud, kuid sellegipoolest on riigi haridussüsteem pigem lähedane Saksamaa omale
Märk ei ole kunagi isoleeritud. Selleks, et märk oleks märk peab olema vähemalt kaks situatsiooni, nt ukse vahel olev tool. Märk on alati märgisüsteemi osa. Füüsiline märgi puudumine on samuti märk. Näiteks liiklusmärgi puudumine on samuti tähendusrikas. Iga märgisüsteem on mingi suurema süsteemi, millel on normid ja reeglid, osa. Kogu universum on tõlgendatav kui märkide kogum. 2. SÜNTAGMAATIKA Märk suhtes kontekstiga. Metonüümia ehk ühe nähtuse, mõiste, eseme või isiku asemel nimetatakse teist, mis meie teadvuses on lahutamatult seotud kujutlusega samast nähtusest, mõistest, esemest või isikust. Nt selle asemel, et öelda 'kokku said Euroopa riikide kuningad', ütleme 'kokku said Euroopa kroonitud pead'; Selekteerimine on seotud sarnasusega. Alternatiivide valik eeldab võimalust asendada üks teisega, mis on ühelt poolt ekvivalentne ja teiselt erineb sellest.
Meedias osalejate rollid. Diskursus-defineeritakse erinevalt ja terminit kasutatakse nii sotsiaal- kui ka keeleteaduses. Erinevate definitsioonide ühisosa seisneb selles, et diskursusena käsitletakse keelt ja selle kasutust sotsiaalses kontekstis. Seega - diskursustest on võimalik aru saada ainult koos kontekstiga. Tähendab viisi, kuidas millestki kindlas sotsiaalses kontekstis kirjutatakse või räägitakse, seega on diskursus ühiskonnaga vastastikmõjus ning selles avalduvad erinevad sotsiaalsed praktikad. Diskursus võib väljenduda järgmistes aspektides: 1.Suulistes ja kirjalikes tekstides; 2.Visuaalides, nt fotodes ja filmides; 3.Mittesõnalises suhtluses, nt zestides ja miimikas. kirjeldatakse keelekasutust, aga ei otsita põhjuseid, miks on just neid vorme on kasutatud.
Kommunikatsiooni mõiste AJALUGU: Esimene analüüs pärines Aristoteleselt(hiljem retoorika). Kommunikatsioon tähelepanus I ms ajal seoses propaganda ja reklaami funktsiooni avardumisega. Kommi uurimine algaski propaganda uurimisega, mida tegi Harold Lasswell. 1. Kommunikatsioon on sõnumite siirdamine. Saatja ja vastuvõtja mudel A-lt B-le (John Fiske ,,protsessikoolkond, James Carey ,,transmissioonimudel). Saatja-info-vastuvõtja. Üritatakse tehniliste riistade loogikat enesele üle kanda. Eeldab põhjuslikkust ja transitiivsust(sisu ülekandmist). 2. Kommunikatsioon kui tähenduste loomine ja vahetus(Fiske semiootikakoolkond) A- tähed S-Ü-D-A-B, A mõtles südame kuju ja B inimsüdant, erinevates keeltes sama. 3. Kommunikatsioon on sümboliline protsess, mis loob, peab üleval ja muudab ühist sotsiaalset tegelikkust ja ühtsust (rituaalne arusaam kommunikatsioonist James Carey "rituaalne vaade" ...
markeerimata ja II markeeritud Definiitsus vastava nimisõnafraasi referendi tuntus või tundmatus parajasti käimasolevas diskursuses Deiktiline element kohaga otseselt seotud keelend, tavaliselt ei saa sellest aru, kui tausta ei tea Denotatsioon intensioon otsene tähendus Dialekt murre ehk teatud geograafilises piirkonnas kasutatav keele variant Diglossia olukord, kui samas ühiskonnas on kasutusel kaks eri keelekuju Diskursus tekst koos kontekstiga Diskursuseanalüüs suulise lingvistilise tähenduse uurimine, nt diskursusemarkerite (no, noh jts) uurimine Ekstensioon sõna kõikvõimalikud referendid Etümoloogia tegeleb sõnade päritolu selgitamisega Foneem häälikusüsteemi väikseim üksus, mille abil eristatakse ühe sõna tähendust teisest Foneetika häälikuõpetus uurib keele häälikulist substantsi, selle tootmist ja vastuvõttu Foneetiline kirjaviis kirjaviis, milles üks märk vastab ühele foneemile
Keskkonna mõju käitumisele ja arengule Kadi Liik You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com) Keskkonnapsühholoogia Inimese käitumine on seotud keskkonna ehk käitumise kontekstiga Kuidas erinevad keskkonnad käitumist mõjutavad? Haiglavoodi Lõbustuspark Ujumisvõistlus Tennisemäng Inimese ja keskkonna vahelised seosed on reeglina retsiproorksed You created this PDF from an application that is not licensed to print to novaPDF printer (http://www.novapdf.com)
postmodernismis panema rõhku mängulisusele, kergusele. Paljud kunstnikud tahtsid publikut lihtsalt provotseerida ja neil ei olnudki suuremat eesmärki oma kunsti avaldamisega. Arhitektuuris kasutati antiigipäraseid sambaid fasaadi elementidena nii õuedes kui ka siseruumides. Püüti ehitisi visuaalselt siduda vanema arhitektuuriga. Hakati rohkem panema rõhku kohalikele omapäradele ning arvestati rohkem ehitusliku kontekstiga. Postmodernismi ajastul hoogustus rohkem ka arhitektuuripärandi hooldamine ning muinsuskaitse. Väärtustati ajaloolist keskkonda ja uusehitised järgisid nii mastaape kui ka tänavavõrgustikku. Postmodernismi üks tunnusjoontest on terviklik keskkond, mis ühendab hoone, interjööri, disaini ja haljastuse. Levis ka teist tüüpi postmodernism, mis kritiseeris modernismi ja ka sellist postmodernismi, mis üritab minevikku taastada
mõõdikute süsteemi väljatöötamisel kui näiteks töötasustamise korralduse kohandamisel. · Huvipuudus tulemusjuhtimise vastu. Erinevad autorid on välja toonud ka mõned näited sellest, mida on ebaõnnestunud tulemusjuhtimise rakendamist analüüsides leitud kui läbikukkumise põhjuseid: (Doherty & Horne 2002:351) · Ebapädevad tulemuste hindajad kogutud informatsiooni ei osata tõlgendada või ei arvestada siiski ka kontekstiga. · Lüngad hindamissüsteemis näiteks mõõdikute süsteem ei ole piisavalt terviklik, on tehtud valik nö mugavatest mõõdikutest. · Statistikaga manipuleerimine, selle oskamatu kasutamine näiteks lihtsa keskmise leidmine kogu üksuse kohta mingil ajaperioodil ei peegelda üksuses töötavate inimeste individuaalset panust. · "Kui midagi ei saa loendada, siis seda ei pea ka arvestama'" - kardetakse
Kolme neljasõnaliste lausete kasutamisega kaasneb kiire grammatikareeglite rakendamine kõnes. Laps hakkab muutma sõnade järjekorda lauses vastavalt vajadusele (Smith 2008:346) Logopeed Margit Aid ütleb, et laste kõne on seotud tegevusega ja sellega, mis haarab hetkel lapse tähelepanu. Lapsed viitavad oma ütlustes üldisele tegevuskavale, samuti tulemustele. Lapsed viitavad ka tulevikusündmuste, mis toimuvad varsti. Seega laste kõne on seotud kontekstiga siin ja praegu. Lapsed hakkavad väljendama oma lausungites siin ja praegu toimuvat sündmust, st hakkavad kasutama oleviku vormi nt kutsa sööb Esemed on ikka veel lapse huviorbiidis. Laps hakkab arvestama eseme omadusi, nt värvus, suurus, kuid laps ei suuda veel kahte omadust korraga arvestada. Nüüd veedab laps palju aega esemeid kõrvutades ja sorteerides tajumusliku sarnasuse alusel. Ilmuvad uued sõnad, nt suur Samuti ilmuvad värvust ja vormi märkivad sõnad.
.. jt. Lühivormid Kõnekäänud Kõnekäänd on rahvapärane väljend, mis annab lühidalt, piltlikult, poeetilises vormis mingi olukorra, nähtuse, eseme või omaduse iseloomustuse. See on vormilt mõnevõrra ligidane vanasõnadele, ometi sisult ja funktsioonilt on see erinev. Kõnekäändu kasutatakse kõne piltlikustamiseks ja imestamiseks. Neid on võimalik mõista vaid lauses. Kõnekäänd on paindlik kontekstiga kohanema, sellepärast laseb ta end kasutada võrdlemisi erinevates tähenduslikes finessides. Kõnekäänu väljendi algüksus on tihti tavaline sõnapaar. (näiteks: Ei kuule ega näe.) Kõnekäänud liigitatakse järgmiselt: · Korduslikud sõnapaarid (Vaenlane on vaenlane.) · Sünonüümilised ja anonüümilised (Vajus sohu ja rappa.) · Atributiivsed sõnapaarid (võimas vähk) · Reastavad sõnapaarid (Ei ole liha ega kala.)
· Kui on tõestatud, et koidutäht on ehatäht, muutub sünteetiline ütlus analüütiliseks. · Analüütiline ütlus vastab alati tõele! o Nimed: 1) üldnimed: tool, laud, kass 2) pärisnimed: Jaan, Miisu, Tiina 3) deskriptsioonid: ,,Tõe ja õiguse" autor, praegune Prantsuse kuningas Peirce'i kategooriad: Esimene asi iseeneses esmasus ,,karvane tunne" Teine mingisugune objekt suhestatud kontekstiga teisesus kuuleme pimedas ruumis mingit krabinat: me ei tea, kust see tuleb, aga see, kust see tuleb, on teisesus Kolmas seotud esimese ja teisega ja sümboliseerib neid kolmasus pead olema sina ise, see, mis krabinat teeb, ja see, mis selle sinuni toob Märk on miski, mis asendab kellegi jaoks midagi mingis mahus või ulatuses. · Ikooniline märk tähendus sarnasuse alusel (nt pilt, mis meenutab ühtedele õuna, teistele kirssi) seotud mineviku kogemusega
neutraalselt. Neid potentsiaalset rahulolematust põhjustavaid tegureid nimetatakse ka hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötajate aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks teguriteks on: töötasu, töötingimused, tööohutus (töö olemasolu, kindlus), firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega; staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö kontekstiga. Need tegurid on välised, ei lähtu inimesest. Herzbergi mudeli puudused: ei ole universaalselt kehtiv; selle põhjal väheneb töötasu, staatuse ja sotsiaalsete suhete motiveeriv mõju, mis ei vasta paljude juhtide intuitsioonile; kahe tegurigrupi vahel pole selget erinevust, mudel näitab üldisi tendentse; hooldavad tegurid võivad mõnda inimest motiveerida ja motiveerivad tegurid
Üleminekuga informatsiooni- ja teadmiskesksele majandusele on tõusnud teadmiste osatähtsus konkurentsitegurina, sest lisaväärtuste loomine sõltub ühiskonnas rohkem teadmistest. Sellest tulenevalt väärtustatakse tänapäeval rohkem ka pädevust indiviidi võimet oma teadmisi, oskusi ja muid omadusi töös rakendada, ja varjatud teadmisi, mis on Kelleher'i järgi tähenduse, intuitsiooni, reeglite ning ootuste keerukas kombinatsioon. Varjatud teadmised on personaalsed, kontekstiga seotud, praktilises tegevuses õpitud ning selles ka rakendatavad. Nii ongi üheks olulisemaks organisatsiooni ressursiks kujunenud töötajate varjatud, mittemüüdavad ja mittekodeeritavad teadmiste ning sotsiaalse kapitali (kontaktid, tuttavate võrgustik) rakendamine töökeskkonnas. Varjatud teadmised sõltuvad rohkem kogemustest, mida omandatakse praktilistes tegevustes. Need omandatakse võrgustiksuhete kaudu, suhtlemisel kolleegidega, äripartneritega, klientidega ning on seotud
sarnane Näiteks:"Ma tean küll, mida ta tahab, ma ise ka tahaksin seda" · Loogiline järeldamine Inimese üle otsustatakse tema käitumist iseloomustavate nähtavate märkide alusel Näiteks:"Ta räägib nii aeglaselt, ilmselt on pika taibuga" · Halo efekt Partneri tegevuse paljudes aspektides hinnatakse teda ala või üle, kuna teatakse või arvatakse teadvat tema tugevaid või nõrki külgi · Kontrasti efekt Lahtutakse võrdlusest (ümbrusega, kontekstiga) mitte objektiivsetest andmetest Näiteks:"Tuleb koosolekule tööriietes-rumal" · Vaatleja-tegutseja erinevus Hinnang sõltub sellest, kas tegutsetakse ise või vaadatakse kõrvalt. Tegutseja annab suurema tähtsuse olukorrale, vaatleja isikule · Eelnev info Eelinfo olemasolu korral kaldutakse rohkem uskuma seda infot kinnitavaid märke Näiteks: "Ma ju teadsin juba varem, et ta ongi selline" Suhtluspartneri tajumine 1
on isiksuse kujunemise seaduspärasused. (H. Liimets 1974) Siin on ühendatud kaks väga erinevat asjaolu, interiorisatsiooniidee ja gestaltpsühholoogiast pärinev suhetamise idee, mis kerkis analüüsitava isiku juures esmakordselt esile 1972. aastal Tbilisis NSVL Psühholoogide Seltsi kongressil. (vahendav allikas R. Liimets-Sorokin 1998:16) Sisuliselt on need kaks erinevatest metodoloogilistest kontekstidest esimene ei ole seotud süsteemse käsituse kontekstiga, teist võib aga vaadelda kui süsteemse käsitlusega kooskõlas olevat ideed. (R. Liimets-Sorokin 1988) H. Liimetsa uurimisprogrammist ilmneb, ei suhtlemisproblemaatika on oluline, siit ka põhjus, miks siirduti tegevussüsteemi kui terviku uurimisele. (R. Liimets-Sorokin 1998) "H. Liimets otsis laiema pedagoogilise strateegia kujunemise võimalusi, nõnda et kogu didaktilist süsteemi saaks vaadelda osana kasvatusest." (R. Liimets-Sorokin 1998) Tema uurimisprogrammis võib tähendada mitmeid
normaalsetes tingimustes, neutraalselt. Neid potentsiaalset rahulolematust põhjustavaid tegureid nimetatakse ka hügieenilisteks teguriteks, kuna need on vajalikud töötajate aruka motivatsioonitaseme hoidmiseks. Nendeks teguriteks on: töötasu, töötingimused, tööohutus (töö olemasolu, kindlus), firma poliitikad, juhtimise kvaliteet, suhted juhtide, kaaslaste ja alluvatega; staatus. Hooldavad tegurid on põhiliselt seotud töö kontekstiga. Need tegurid on välised, ei lähtu inimesest. Motiveerivad tegurid on ametikesksed. Nende tegurite puudumisel tunneb inimene suurt rahulolematust. Motiveerivad tegurid on tunnustus, vastutus, ametialase tõusu võimalus, saavutamine ja töö ise. Vastutus ja saavutamine on seotud töö enesega, need olenevad töö sisust, tunnustus ja ametialase tõusu võimalus muudavad aga töö kindlamaks. Inimesi motiveerib tugevamalt see, mis on seotud nende endiga, mida nad saavad
· Istumisviis (sirge, lõtv, sundimatu, kindel, lohaks, kange, kühmus) · Rääkimisviis (sugestiivne, soe, meloodiline, selge, kamandav, terav, jäine, pudikeelne, kogelev, alandlik, võlts, meelitav) · Puudutused, lähedus · Hingamiskiirus (kiire, normaalne, aeglane) · Zhestid käte hoid, liigutused, ehmatamine Erinevates kultuurides on erinevad kombed. Vastavalt kehakeele tähtsusele eristatakse: · kõrge kontekstiga maad kehakeel on väga oluline (idamaad, itaallased, prantslased) · madala kontekstiga maad kehakeel pole eriti oluline (eestlased?) NÄITEID: · Kuninglik jalgade ristamine Inglismaal. · Mis on naistele sobilik Idamaades? · Laialt seismine on kogu maailmas mehelik, kitsalt seismine naiselik. · Ameerika lapsi õpetatakse tervitades ja suheldes partnerile otse silma vaatama, Jaapanis risti vastupidi vaata mujale
annaabi.ee 
