Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Jarek Kasar'i ooperi "Katuselt" analüüs (0)

1 Hindamata
Punktid
Katuselt
Kasar / Uusberg / Tomson
Käisin 14.09.2011 vaatamas kaasaegset ooperit „Katuselt“. Etendus toimus Põhuteatris, see oli ka üks viimaseid etendusi, mis toimus selles hoones enne lammutamist. Ooperi helilooja ja libreto autor oli Jarek Kasar, esinejanimega Chalice. Teine libreto autor ja lavastaja oli Uku Uusberg. Kunstnik oli Jan Tamson. Laval näitlesid ja laulsid Hannaliisa Uusmaa, Jarek Kasar ja Uku Uusberg. Etenduses tegi kaasa ka noorteorkester Reaalmažoor, mida dirigeeris Edmar Tuul. Esitati Jarek Kasari loomingut, mis oli valminud spetsiaalselt selleks projektiks. Muusika oli väga omapärane ja erinev Chalice tavapärasest loomingust. Etendus oli väga eriline ja minu teada pole Eestis varem midagi taolist tehtud. Ooperi läbivaks teemaks oli, et kas minna katusele seiklema või püsida kodus.
Etenduse lavakujunduses oli palju erinevaid detaile. Laval oli kujutatud maja, siseruume ja katuseid. Lava eest kandsid hoolt: Teet Ehala , Eero Ehala, Reigo Tammjärv, Risto Roosaar, Mihkel Tomberg ning lavastusala juhataja oli Kairi Mändla. Põhuteatri interjöör oli mõnus ja väga hubane. Vahepeal oli küll veidike külm, aga see ei rikkunud elamust. Põhuteater nagu ka nimigi ütleb oli ehitatud põhust, heinalõhna oli tunda saaliski. Mind pani imestama, kui hea akustika seal oli. Esinejate kostüümid olid tänapäevased, pidulikud ja veidi ooperlikud. Kostüümid sobisid etenduse kontekstiga hästi kokku. Kostüümikunstnik oli Jan Tomson. Hannaliisa Uusma kandis etenduses erinevaid kleite. Jarek Kasar ja Uku Uusberg aga frakke. Etendusel oli üks vaatust . Mõte ja tekst anti publikule edasi laulu ja kehakeele kaudu, sõnu ei kasutatud. Teksti oli palju, tekst oli sisukas ja oli lauldud selge diktsiooniga.
Teksti näide:
Kui tuba on külm,
ja jääs radikad
siis see on su väike
Antarktika
Chalice on üks omapärasemaid Eesti lauljaid. See oli tema esimene ooper , kuid tema loominguline käekiri oli seal selgesti äratuntav. Jarek Kasari loomingus on palju piltlike väljendeid ja kerge on kaasa mõelda. Minu arvates kõlab Jarek Kasari muusika tema enda esituses kõige paremini, sest ainult tema teab mida ta seda lugu kirjutades tundis ja mis on loo täpne mõte. Muidugi võib rahule jääda kõigi kolme vokaaltehnika oskustega. Noorteorkester Reaalmažoor lisas etendusele vürtsi. Minu arvates on väga tore, et antakse noortele võimalus nii suures projektis kaasa teha ja ennast proovile panna. Orkestrandid olid enamasti kooliõpilased, aga mängisid kui tõelised profesionaalid.
Minu jaoks oli kõige huvitavam tseen selline, kus katusemees tahtis iga hinna eest saada tuppa naise juurde. Lõpuks katusemees ka akna kaudu tuppa sai ja tõi naisele kingituse. Terve selle tseeni ajal kõlas väga lustakas laul. Katusemees palus et naine teda veel teinekordki enda juurde kutsuks, kuna talle väga meeldis seal. Selle tseeni tegi meeldejäävaks just tema lõbus ning lustakas meeleolu.
Eelmisele tseenile vastukaaluks oli tseen naise ja mehe abielust. Naine istus päevad läbi kodus ja ei teinud suurt midagi. Naise jaoks oli tema abikaasa väga oluline, mehe jaoks oli aga palju olulisem raha kui armastus. Mees oli väga tuim ja ei huvitunud oma naisest üldse. Kui nad koos kodus olid, siis olid õhus suured pinged ja väga ei räägitud. See päev, kui naisel oli aga katusemees külas käinud pani mees tähele et naine särab kummaliselt. Selle tseeni eripäraks oli see, kuidas kõik lahendatud oli ja see kui hästi oli suudetud publikule edasi anda venivat perioodi abielus.
Ooper „Katuselt“ oli midagi täiesti uut ja enneolematut. Tavaliselt on ooperit raske jälgida ja kuulata ja on vaja väga süveneda, selle etenduse puhul oli aga teistmoodi. Sisu oli kergesti kättesaadav ja mõistetav veidi ulmeline ja põnev. Käisin eelmisel nädalal Londonis vaatamas muusikali „Rock of Ages “, kui võrrelda neid kahte etendust, siis neis oli vähe sarnasusi . Ainukesed sarnasused olid hea näitlejatöö ja näitlejate väga hea vokaaltehnika. Ooper „Katuselt“ oli küllaltki minimalistlik võrreldes „Rock of Ages“ muusikaliga ja muidugi olid ka muusikastiilid erinevad. Etenduse „Katuselt“ juures meeldis mulle eriti see atmosfäär mis ümbritses kogu Põhuteatrit. Minu arvates oleks võinud Põhuteater kauemaks kui üheks hooajaks püsti jääda, tegemist oli väga erilise kohaga ning käisin ka selle lammutamisel. Mina jäin külastusega rahule. Rõhutan veelkord , et tegemist oli väga omapärase etendusega, mis ei pruugi kõigile meeldida, kuid inimesed, kes naudivad teatrit ja muusikat kindlasti naudiksid seda! Mulle meeldis, et tegemist ei olnud tavapärase ooperiga vaid oli tehtud kaasaegne ooper, kasutades erinevaid põnevaid lahendusi. Muidugi oli etendusel ka miinuseid, kuid plussid kaalusid need üles ja lõppkokkuvõttes võib öelda, et tegemist oli hea etendusega ning ma jäin rahule!
Jarek Kasar i ooperi-Katuselt-analüüs #1 Jarek Kasar i ooperi-Katuselt-analüüs #2
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-12-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 16 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor olenlahe123456789 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Ooperifantoom - retsensioon
4
doc

Ooperifantoom - retsensioon

Erki Pehki dirigeerimisel. Muusikal esietendus 16. novembril 2007 Linnahallis, aga mina käisin seda vaatamas 17. novembril kell 14.00. Kuna tegemist oli muusikaliga, siis nägi laval sama palju laulmist kui tantsimist. Peaosalisi oli üpris mitmeid, aga enim meeldis mulle Chalice. Ma ei tundnud teda alguses äragi, tema laulud olid võõrad ja Chalicile mitte iseloomulikud. Mind pani imestama ka see, et ta suutis kohati üllatavalt kõrgelt laulda. Ma pole kuulnud, et Jarek Kasar just ooperilaulu tunde oleks kuskil võtnud. Selles muusikalis tuli tal see aga vägagi hästi välja. Teised peategelased meeldisid mulle samuti. Tegelikult said selles muusikalis kokku palju selliseid artiste, keda kuskil mujal koos ei näe. Seltskond oli niivõrd kirju, et iga hetk selles etenduses oli põnev ja kaasahaarav. Ma pole varem lugenud ega huvi tundnud sellise etenduse vastu nagu ,,Ooperifantoom". Alguses oli kogu sisust raske aimu saada. Tegelaskujud olid juba niigi võõrad

Muusika
Muusikal Grease
26
docx

Muusikal Grease

Tallinn 2013 Sissejuhatus Mis on muusikal ? Eesti esimesed muusikalid Oma retsensiooni kirjutan Jim Jacobsi ja Warren Caseyi muusikalist Greaseist, mida ma külastasin 11.10.2013 Nokia Kontserdimajas. Muusikal (inglise keeles musical) on eelkõige muusikat ja tantsu sisaldav lavateos, (tantsu ja kõnen osa on võrdse tähtsusega ). Seda peetakse teatrivaldkonna populaarsemaks žanriks. Muusikali žaner omaette on suhteliselt hiljutine nähtus. Kui ballett ja ooper olid algupärased õukonna meelelahutused, mida toetasid võimukad patroonid, kuningad ja aadlikud üle terve Euroopa, siis muusikaline komöödia on alati pidanud ise end ära õigustama , ning ligi meelitama publikut kesk – ja alamklassi hulgast. Nüüdisaegne muusikal pärineb New Yorgist Broadwaylt, kus see hakkas kiiresti arenema 1920. aastatel. Muusikal sai kiiresti ülipopulaarseks ning sundis edestada 19. sajandi operetti. Üle

poppmuusika
Kirjandus- ja teatriteaduse alused
14
doc

Kirjandus- ja teatriteaduse alused

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika ­ nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia ­ vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia ­ näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia ­ psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud ­ kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest?

Teatriteaduse alused
Teatriteaduse eksam kevadsemestril
14
doc

Teatriteaduse eksam kevadsemestril

FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kordamisküsimused eksamiks (teatriteadus) 1. Millised on teatriteaduse peamised uurimisalad? Peamised uurimismeetodid? Teatriteaduse peamised uurimisalad: · Ajalugu · Etenduse analüüs Peamised uurimismeetodid: · Teatrisemiootika ­ nähakse erinevaid märgisüsteeme, otsitakse nende tähendusi · Teatrifenomenoloogia ­ vastandub semiootikale; nähtuslikud esemed, mida tajutakse kehaliselt (nt atmosfäär, mõjumine) · Teatriantropoloogia ­ näitlejate tehnika uurimine · Teatrisotsioloogia ­ psühholoogia tasandil uurimine · Publiku- ja retseptsiooniuuringud ­ kuidas publik etenduse vastu võtab 2. Mis eristab teatrit teistest kunstiliikidest?

Kirjandus- ja teatriteaduse alused
Modernism ja muusikateater
56
pdf

Modernism ja muusikateater

aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagner võttis kasutusele Harmoonilise ellipsi (üks septakord teise septakordi, see omakorda kolmandasse). Kuulaja ei saa enam aru, kus on koduhelistik, või kus on toonika. Wagneri harmooniakäsitluse kuulasaim akord: Tristani motiiv

Muusika
Teatriteaduse alused-kordamisküsimused
20
docx

Teatriteaduse alused (kordamisküsimused)

d) kriitika, teatriajakirjandus ­ kriitika on subjektiivne e) fotod, heli- ja videosalvestused ­ valikuline, sõltuvalt finantsolukorrast f) kavandid, tehniline dokumentatsioon ja säilinud esemed g) teatriarhitektuuri ja lavatehniliste võimaluste dokumentatsioon Teatrihistorigraafia ­ teatriajaloo kirjutamine Teatrikriitika ­ operatiivsem ja päevakajalisem kui teatriteadus. Aluseks teatriajaloo kirjutamisele. See on seotud eelkõige ajakirjandusega. a) Etenduse analüüs ­ keskendutakse 1 lavastusele selle eri etendusi vaadeldes. Oluline on etendustervik kui protsess, kui mitmetest märgisüsteemidest (nt grimm, kostüüm) koosnev artefakt. Teatrietendus kui sündmus, reaalselt toimuv kunstiakt. Analüüsija tõlgendab. Etenduse analüüs toimub mitme teooria alusel: hermeneutika, semiootika, fenomenoloogia, antropoloogia jt. Etenduse analüüsi ei nimetata lavastuse analüüsiks, sest lavastus on reaalselt olemas ainult etendustes

Draama õpetus
Varane ooper
29
doc

Varane ooper

MTX 315. Varane ooper Eksamiteemad 1. 16. ja 17. sajandi õukonnakultuur. Õukonnaetendused muusikaga 16. sajandi I poolel Itaalias: intermeediumid, pastoraalid. Intermeediumid Bargagli komöödiale La pellegrina 1589. aastal Firenzes Medici pulmapeol. Idee, ülesehitus, muusika (Marenzio, Malvezzi, Caccini, Peri, Cavalieri), lavakujundus. SEICENTO (1600ndad aastad): 2. Ooperi tekkimine 1590-ndatel aastatel. Firenze camerata. Peri "Daphne" (Dafne) 1598. Dramma per musica. Peri "Eurydike" (Euridice), Caccini "Eurydike" (Euridice)1600. 3. Monteverdi "Orpheus" (Orfeo) 1607 ja "Ariadne" (Arianna) 1608 Mantuas. Võrdlus intermeediumiga 4. Ooper Roomas 17. sajandi I poolel. Ooperi ja oratooriumi piiril: Cavalieri "Hinge ja Keha etendus" (Rappresentazione di Anima, et di Corpo) 1600. Rooma koolkond. Landi "Püha Aleksius" (Sant' Alessio) 1631. 5

Ooper
Giuseppe Verdi
32
doc

Giuseppe Verdi

"Pikk kasv, tihedad kastanpruunid juuksed, kõrge laup, hallid silmad, mustad kulmud, kotkanina, väike suu, tume habe, ovaalne lõug, kõhn nägu ja kahvatu jume" olid tulevase helilooja dokumendile kantud "eraldusmärkideks". Stuudium Lavigna juures edenes hästi. Verdi õppis harmooniat, kontrapunkti ja fuugat, tutvus Palestrina, Corelli, Haydni, Beethoveni ja noore Mendelssohni loominguga, uuris põhjalikult Mozarti ja itaalia koomilise ooperi partituure. Innukalt kuulas Verdi Rossini, Bellini ja Donizetti oopereid, külastas Milaano teatreid ning filharmooniaühingu kontserte ja orkestriproove. Ühel Haydni oratooriumi "Maailma loomine" proovidest, millel ka Verdi maestro Lavigna soovitusel viibis, ei ilmunud ükski kolmest dirigendist kohale. Esinejad muutusid kannatamatuks ning ühingu president Pietro Massini, julgemata ise vokaalpartiid saata, pöördus Verdi poole palvega piinlikust situatsioonist päästa

Muusika




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun