Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

MITMEHÄÄLSUSE TEKE-NOODIKIRJA ARENG (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millest tulenes vajadus gregoriuse koraali üles kirjutada?
  • Kuidas nimetati varaseimat noodikirja?
  • Mida see märkis?
  • Millal ja kelle poolt leiutati täpsem noodikiri?
  • Mitu noodijoont oli?
  • Kust pärinevad noodinimed?
MITMEHÄÄLSUSE TEKE-NOODIKIRJA ARENG #1 MITMEHÄÄLSUSE TEKE-NOODIKIRJA ARENG #2 MITMEHÄÄLSUSE TEKE-NOODIKIRJA ARENG #3
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor annumeoww Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
15
docx

Keskaja muusika

Laulmine ja pillimäng väljaspool kirikut ei vajanud aga kirja pandud tekste veel sajandeid. Seepärast võib tänapäeval kergesti jääda ekslik mulje, otsekui oleks keskaegses kultuuris eksisteerinud peamiselt kirikumuusika. Tegelikult on põhjust arvata, et kogu keskaja jooksul eksisteerisid erinevad muusikavaldkonnad, mis olid üksteisega tihedas kontaktis, kirjalike allikate nappuse tõttu on seda terviklikku muusikalutuuri aga raske täpsemalt kirjeldada. Gregoriuse koraal Paavst Gregorius I Suur Varakristlikul ajajärgul (6. sajandini pKr) ei kujutanud läänekristlik kirik enesest ühtset korraladatud ja juhitud struktuuri, paikkonniti erinesid liturgia, jumamateenistuste tekstid ja laulud. Alates 6. sajandi lõpust püüti läänekirikuit kindlamalt ühendada Rooma paavsti juhtimise alla. Rooma kirikuvõimu tähtsus Lääne- Euroopas kasvas eriti alates paavst Gregorius I- st ehk

Muusika
thumbnail
11
docx

Keskaja muusika - Muusikaajalugu

Sissejuhatus keskaja muusikasse Rooma Riigi kokkuvarisemine (395.a.) on ajaloosündmus, millega tähistatakse keskaja algust. Ristiusu teke ja levik mõjutas ka muusikat. Nii juhatab varakristliku muusika teke ja areng muusikas sisse uue ajastu, mida hiljem nimetatakse keskaja muusikaks. Keskaja muusikakultuuris on kolm erinevat lõiku: · kirikumuusika · rahvamuusika ja kultuur · rüütlite muusika Keskaeg hõlmab 4. ­ 16. sajandit. Keskaja muusikat periodiseeritakse mitmeti, kuid selgemalt võib välja tuua kolm perioodi: 1) varakristlik muusika 2) gootiaegne muusika e. kirikumuusika ( sageli kasutatakse varakristliku ja gootiaegse muusika puhul lihtsalt ühtset mõistet - kirikumuusika 3) renessanssmuusika Pildil 16. sajandi Inglise muusikud. Kirikumuusika sünd ja areng Lääne kirikumuusika sündi seostatakse Milano piiskopi e

Muusika
thumbnail
7
docx

10. klassi muusika tunni konspekt

· Vagandid ­ rändüliõpilased või teenistuseta vaimulikud · Ilmalik ­ mittevaimulik (muusika, levis suulisel teel) · Vaimulik ­ (muusika, mis on) seotud usuga · Organum - esimene mitmehäälne zanr saatehäälte kaasalaulmine Gregoriuse laulule · Motett ­ 13 saj Prantsusmaal tekkinud polüfooniline mitmetekstiline laul · Madrigal ­ 2-3 häälne laul karjuseidüllist või armastusest · Sansoon ­ prantsusekeelne ilmalik polüfooniline laul · Dissonants ­ ,,ebakõla", kooskõla mis mõjub pingestatult · Konsonants ­ ,,heakõla", kooskõla, mis kõlab rahulikuna 1. Muusika olemus ja vajalikkus · muusika on vanem kui verbaalne keel ­ loodushäälte matkimine, jumalate ja loodusjõududega suhtlemine, töölaulud, jõud, detailid · eneseväljendusviis ­ tunnete väljendamine, füüsiline, keeleline, kunstiline · suhtlemisvahend · tööstus, kunst, kultuurid, stiilid

Muusika
thumbnail
7
docx

Keskaja muusika konspekt. Gümnaasiumi muusikaajalugu.

-jätkas Ambrosiuse poolt alustatut- kogus ja parandas leitud viise ning aitas kaasa nende levitamisele -ühtlustas ja uuendas liturgilisi tekste ja võttis kasutusele uue liturgia (jumalateenistuse ülesehitus) -tema poolt uuendatud liturgilised tekstid said lääne kirikulaulu aluseks ­ Gregooriuse laulu aluseks. -vaimulik muusika Pärast Ambrosiust ja Gregorius Suurt jäi kirikumuusika tükiks ajaks soiku->andis võimaluse ilmaliku laulu tekkeks -Gregarius I ,,Üle Euroopa peab katoliku kirikus olema ühtne liturgia, kõlama ühtne kiriku laul'' Liturgia e jumalateenistuse korrastus kujujunenud ühistest valdustest, lauludest. Katoliku kiriku liturgia hakkas ühtlustuma Gregorius Suure (I) ajal->kirikureform-> jõudis lõpuni 11.saj Ühtseks liturgiaks sai missia e. Igapäevane peamine jumalateenistust; tsükliline kooriteos Lauldi koraali (ühehäälne ladinakeelne saateta kirikulaul) Gregoriuse koraali iseloomustab:

Keskaja muusika
thumbnail
2
doc

KESKAJA MUUSIKA

Gregorius Suure läbi viidud kirikureformiga võeti kasutusele uus liturgia, mis juurdus kogu Lääne- Euroopas. Tema ühtlustas ja uuendas liturgilised tekstid, mis said lääne kirikulaulu ­ Gregooriuse laulu ­ aluseks. Gregooriuse laul on ühehäälne, taktimääduta, vabalt hõljuv rütm jälgib ladinakeelset proosateksti. Laulu esitajaks võib olla üks vaimulik, aga ka koorisolist, lauljate grupp või koor. Gregooriuse laulu alla mahub palju esitusviise, zanre ja lauluvorme: · Retsiteerimine ­ palvete ja pühakirjalõikude esitamine ühel noodil lauldes; · Psalmoodia ­ psalmtekstide laulmine · Antifoon ­ refrääniliselt korduv vastulaul psalmi tsiteerimisele: esitasid kaks koori või koor ja solist · Hümn ­ stroofilise värsstekstiga laul; · Sekvents ­ üks enam levinud vaimuliku luule vorm, eeskujuks rahvalikud tantsulaulud; tekstid

Muusika
thumbnail
8
docx

Muusika

Muusika Muusika enne ajaarvamist · Esimeseks muusikariistaks oli kindlasti inimhääl ning rituaalset leelotamist saatis tõenäoliselt rütmiline käteplaksutamine või jalgade trampimine. · Esimeseks rütmipillideks kasutati käte plaksutamist ja helisevate esemete kokkulöömist. · Muusikat oli vaja üleloomulike jõududega suhtlemiseks (loodusjõud, surmatud jahilooma hinged, surnud lähedaste vaimud). Muusika ja rituaal on olnud lahutamatult seotud läbi kogu inimkonna ajaloo. · Üsna pea avastati, et vastu kõva puupakku lüües kostab teistsugune heli kui õõnsast puupakust. · Õõnsas ,,muusikariistas" tekib heli kahe elemendi ­ korpuse ja õhusamba või õhuga täidetud kasti abil. Sellel avastusel põhinevad tänapäeva puhkpullid (metsasarv, oboe), samuti keelpillid (viiuli kõlakast). · Varaseimate muusikariistade hulka kuuluvad õõnsad torud (pilliroog,

Muusika
thumbnail
2
docx

Reekviem, missa, protestantlik koraal

see lõpeb piduliku usutunnistusega (Credo). Peamissa algab pärast Credo't altaril ohverdamisega, mis ongi teise osa keskseks toiminguks. Kõige vanemad missaosad on Kyrie, Gloria ja Sanctus, neid tunti juba varajase kristluse ajal. Kyrie on ainuke missa osa, mille sõnad on kreekakeelsed, samas kui teised on ladina keeles. Credo, mille aluseks on Nikaia usutunnistuse (325. a) tekst, lisandus missasse alles 11. sajandil. Huvipakkuv on itaalia helilooja G. P. Da Palestrina ühe kaalukama teose ,,Missa Papae Marchelli" saamislugu. Nimelt oli Trento kirikukogul plaanis keelustada kirikus polüfoonilise muusika esitamine. Põhjuseks toodi liialt keeruline muusikaline faktuur, mistõttu esmatähtsaks peetud tekst ei olnud hästi jälgitav. Eksperdiks paluti tol ajal kiriku ringkondades vastuvaidlematut autoriteeti omanud Palestrina. Helilooja keeldus igasugustest sõnalistest väitlustest ning kirjutaski 1562.-1563.a ,,Missa Papae Marcelli". Selle

Muusika
thumbnail
6
doc

Sissejuhatus muusikalukku

Leoninus ja Perotinus – esimesed nimepidi tuntud heliloojad lääne muusikaloos Orkestra – ruum lava ees, kus paiknesid koor ja pillimehed Madalmaade vokaalpolüfoonia – nimetus muusikalisele renessansile Ars nova – 'uus kunst'; nimetus prantsuse 14.saj kultuurile Trecento – nimetus Itaalia 14.saj kultuurile Caccia – Itaalia 3-häälne polüfooniline laul, alumise „rahulikult summuva“ häälte kohal peavad 2 ülemist häält teineteisele jahti Teemad: • Muusika olemus ja vajalikkus Vajalik eneseväljenduseks. • Muusikalised väljendusvahendid Hääl, pillid. (füüsiline, keeleline, kunstiline) • Antiikkultuuri tähtsus Euroopa kultuuriloos. Vanakreeka muusika „Euroopa kultuuri häll“ Tragöödia, sai alguse dionüüsiatelt Pidustustel esinevale koorile hakati lisama dramaatilist tegevust Klassikalise tragöödia rajajad: Aischylos, Sephokles, Euripides Pentatoonika asemel jaotati oktaav seitsmeks astmeks Laadiline mõtlemine

Muusika



Lisainfo

mitmehäälsuse teke. Noodikirja areng 10.kl.
Missa osad:
MITMEHÄÄLSUSE TEKE
Esimesed teated mitmehäälsest muusikast pärinevad 18.sajandist. Juhuslik mitmehäälsus eksisteeris kindlasti juba varem.
Varaseimat mitmehäälsuse tüüpi nimetatakse ORGANUM – Lääne-Euroopa keskaja muusikas esinev varaseim polüfoonia tüüp
Paralleelorganum – hääled liiguvad paralleelselt
Vaba organum - hääled liiguvad vabalt (häältes erinev rütm, vastupidine liikumine jms)
13. sajandil muutus mitmehäälsus keerukamaks: tekkis MOTETT.
Motett – iga hääl laulab erinevat vaimulikku
13. saj lõpul motett keelati kirikus, sest ta tõi rahvalikud lauluviisid ka kirikusse, mis põhjustas katoliku kiriku võitluse moteti vastu.


Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun