OTTO VON BISMARCK ehk Otto Eduard Leopold von Bismarck (1. aprill 1815 30. juuli 1898) Bismarck sündis Schönhausenis Magdeburgi lähedal junkruperekonnas. Õppis 1832- 1835 Göttingenis ja Berliinis õigusteadust. Oli 18511859 Preisi saadik Frankfurdi liidupäeval, 1859 1862 Venemaal ja seejärel lühikest aega Prantsusmaal. 18621890 oli Bismarck Preisi peaminister ja välisminister. Eirates konstitutsioonilisi norme ja ägedas konfliktis saadikutekojaga reformis ta sõjaväe ning asus ühendama Saksamaad ülalt "vere ja rauaga". 1864 võttis Preisimaa liidus Austriaga Taanilt Schleswigi ning Holsteini ja purustas 1866 Austria-Preisi sõjas Austria. Bismarck sai 1867 asutatud Põhja-Saksa Liidu kantsleriks. 1870 provotseeris ta Preisi-Prantsuse sõja. 18. jaanuaril 1871, kui loodi Saksa Keisririik, nimetati Bismarck riigikantsleriks. Riigipäeval tugines ta
Kohtuvõim on poliitilise susteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Kohtute ülesanndeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esitkes, seaduste konstitutsioonikohase järelvalve. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstituitsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Kolmandaks kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalsne ja kohalik valitsemine: erinevad struktuurmudelid: 1) Unitaarriik- lihtriik, millesse ei
olukorda parandada. Oleks vaja harida kogu elanikkonda. Maailma peab aru saama, et keskkond ei ole antud meile elamiseks tingimusel ,et seda tasapisi hävitatakse. Praegu tundub, et saeme oksa, millel istume. Igaüks saab meist juba täna propageerida säästlikke eluviise: kodanikuna järgida säästlikke eluviise, valijana anda oma hääl saadikutele, kes seisavad pikaajalise säästva arengustrateegia eest, asjatundjana teha vajalikku. Sellega järgime elementaarseid konstitutsioonilisi inimõigusi, näiteks õigust ELADA PUHTAS JA TURVALISES KESKKONNAS.
* oluline roll on kohtueelsel menetlusel ja riiklikul süüdistajal * kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks ÜLEJÄÄNUD: * spetsiifilised ega liigitu kummagi eelneva alla * nt UK's pole haldus ja konstitutsioonikohtuid, eristatakse kriminaal ja tsiviilkohtuid, kons. kohtu ülesannet täidab Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata Kohtute ülesandeks on: * õiguskorra tagamine * kodanike õiguste kaitse Kohtusüsteem täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone, millest eristatakse: 1) Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Nt Riigikohus võib kehtetuks kuulutada põhiseadusele mittevastava õigusakti. 2) Erinevate võimuinstituutide või tasandite tasakaalustaja. 3) Kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine Õigusobjekt asjad ja õigused Õigussubjekt õigussuhetest osa võtvad isikud Füüsiline isik inimene kui õigussubjekt Juriidiline isik seaduse alusel loodud õigussubjekt
· Mandri-Euroopa- kohtusüsteem on spetsialiseerunud ja mitmeharuline (kriminaal-,tsiviil- ja haldus), kõrgeimaks on konstitutsioonikohus. Kohtunikud nimetab ametisse valitsus eluks ajaks, peab olema õigusalane kõrgharidus. Kohtunik on lojaalne kehtivale korrale ja kaitseb seda. Kohtusüsteemis range hierarhia ja karjääripõhimõte. Kohtusüsteemi funktsioonid: · õiguskorra tagaminne ja kodanike õiguste kaitse · täidab konstitutsioonilisi funktsioone: eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni: -seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve -erinevate võimuinstitutsioonide või -tasandite tasakaalustaja rolli -kehtiva valitsemissüsteemi teotamine ja stabiliseerimine Eesti kohtusüsteem: · riigikohus Tartus, arutab kassatsioonikaebusi ja teistmisavaldusi, olles ise ka põhiseaduslikkuse järelvalve kohus
Bismarck Erfurdi parlamendi saadikuks. Samuti avati Frankfurdi Liidupäev, mille juurde saadikuks Bismarck aastal 1851 määrati. Samal aastal toimus ka Louis Napoleon Bonaparte riigipööre. Aastal 1859 kutsuti Bismarck Frankfurdist ära ning nimetati Preisi saadikuks Peterburis.1862. aastal kutsus kuningas Wilhelm I Preisi-maavalitsusjuhiks ,,tugeva käega" poliitikuna tuntud Otto von Bismarcki. Bismarck osutus isegi väga kindlakäeliseks poliitikuks, kes eiras tihti konstitutsioonilisi norme ning ägedas konfliktis saadikute kojaga reformis ta sõjaväge ja veel palju muud. Kord Maapäevl teatas ta vaidlushoos, et suuri küsimusi otsustatakse ,,raua ja verega" . Nende sõnadega hakatigi hiljem iseloomustama Bismarcki tegevust tervikuna. Tugeva armee loomine võimaldas hakata ellu viima Bismarcki ühe peamist eesmärki Saksamaa ühendamist. Koos Austriaga purustati 1864. aastal Taani. 1866. aastal vallandas Bismarck Austria-
kasvatada uusi kodanikke riigis kehtivate väärtuste ja põhimõtete vaimus, esindada riiki rahvusvahelises suhtlemises, eesmärgiga tagada julgeolek ja areng. VAATA SKEEMI LEHEKÜLJEL 32. 2.1 - MIS ON DEMOKRAATIA LK 35 40 Laiemalt tähendab demokraatia elustiili, kindlaid väärtusi ja suhtlemispõhimõtteid. Monarhia päritav võim (veresugulus) Absoluutne e piiramatu monarhia võim koondunud ühe isiku kätte. Konstitutsioonilisi e piiratuid monarhiaid leidub euroopaski, nendes riikides jagab monarh võimu parlamendiga ning tegutseb põhiseaduse raames. Demokraatia nurgakivid on põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Kõrgeima võimu kandja on rahvas. Otsene demokraatia demokraatia vorm, kus rahvas teostab võimu vahetult rahvahääletuse teel
(haldusasjad) Tallinn, Tartu II astme kohtud : ringkonnakohtud ( I astme apellatsioonid) Tallinn, Tartu , Jõhvi III astme kohus : riigikohus (põhiseaduslikud) USA's pole omaette konstitutsioonikohust. Kogu kohtusüsteem on ühtne,tipnedes ülemkohtuga. USA's võidakse kohtunik valida valimiste teel ka rahva poolt. USA's on vandekohus ja vandekohtunikud, kes võtavad otsuse vastu. Miks on kohut vaja : Õiguskorra tagamiseks ja kodanike õiguste kaitseks. Täidab konstitutsioonilisi e põhiseaduslikke funktsioone. Seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja roll. Kehtiva valitsemisspsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Eesti 2 tasandiline haldussüsteem : Riiklik tasand : sinna kuulub Riik ja Maakond. Riigi esindusorganiks on Riigikogu. Maakonnal esindusorgan puudub. Riigil on täidesaatvaks organiks EV valitsus ja maakonnal maavalitsus.
kohtutes tavaline. Sagedamini kui üheski teises linnas jäävad Birminghamis avastamata kurjategijad, kes purustavad neegrite maju ja kirikuid. Niisugused on kangekaelsed faktid, ehkki neid on raske uskuda. Kuid see on tõsielu. Oma kibedate kogemuste najal teame: rõhuja ei anna vabadust iialgi vabatahtlikult; rõhututel tuleb seda nõuda... Juba palju aastaid kuulen ma: ,,Oodake!" See sõna kumiseb neegrite kõrvus tüütu monotoonsusega. Tegelikult tähendab see: ,,Mitte kunagi." Oma konstitutsioonilisi õigusi oleme oodanud 340 aasta. Aasia ja Aafrika rahvad liiguvad oma eesmärgi poole reaktiivlennuki kiirusega, meie aga venime nagu koormat sikutav setukas. Ja ometi on kõik, mida me tahame, saada kohvikus takistamatult kätte tass kohvi või teed... Nendel, kes oma nahal pole kunagi tunda saanud segregatsiooni alandust, on nähtavasti väga kerge öelda: oodake! Kui oled aga näinud märatsevat jõuku, kes oma lõbuks
NSV liidus), osariigid (USAs, Indias jm), maad (Austria, Saksamaa), provintsid (Kanada, Pakistan), kantonid (Šveits) jne. Riigi föderatsiivset iseloomu kajastab enamasti tema ametlik nimetus (Ameerika Ühendriigid, Saksa Liitvabariik), kuid küllalt sageli ta seda ka ei tee (India Vabariik, Pakistani Islamivabariik). - Föderatsioonid on kujunenud erinevalt, sellest tulenevalt eristatakse lepingulisi föderatsioone ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel (Tansaania) või riikide moodustiste või faktiliselt mõningaid riikluse tunnuseid omavate poliitiliste üksuste ühinemisel liitriigiks (USA, Šveits, Araabia Ühendemiraadid). Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ‘’ülaltpoolt’’. (Brasiilia, India, Pakistan) Sellise föderatsiooni subjektil ei ole ka vormiliselt suveräänsust, enamasti puudub
sisust, ent jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena
I astme kohus tegeleb tsiviil, kriminaal ja haldusasjadega. II astme kohus vaatab apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu otsuseid. III astme kohus Riigikohus vaatab läbi kassatsioonikaebused, st kohtuasi vaadatakse üle vormilisest küljest. Riigikohtu esimehe ja liikmed nimetab ametisse Riigikogu. Kohtunikud nimetab ametisse eluks ajaks Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul. Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab ka konstitutsioonilisi funktsioone. Funktsioonid: · Seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist. · Erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja roll · Kehtiva valimissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine. Regionaalne ja kohalik valitsemine Kaks administratiivstruktuuri mudelit: 1
Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome
kooskõlas, kuulutab president selle välja. Riigikogu VII ja VIII koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 33 seadust, neist 8 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral. Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja nn konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina. Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Riigikogu laialisaatmine- Vabariigi President saab põhiseaduses ette nähtud alustel Riigikogu
on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome formaalsed etapid peavad vastama teatud protseduurilistele nõuetele, et tulemust saaks vaadelda õigusena
välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab ametisse kaitseväe ülemjuhataja. President nimetab ja vabastab ametist Vabariigi Valitsuse ja kaitseväe juhataja ettepanekul kaitseväe juhtkonna. President ja seadusandlus Põhiseaduse järgi ei ole presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Presidendil on õigus välja anda seadlusi, kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ( V.a. põhiseadust, konstitutsioonilisi seadusi) Vabariigi President kuulutab välja Riigikogus vastu võetud seadused. See on presidendi ainus pädevus, millesse ei ole kaasatud ükski teine põhiseaduslik institutsioon. President ja riigikogu laialisaatmine - Erakorralised Riigikogu valimised peab President välja kuulutama juhul, kui tekivad raskused valitsuse moodustamisega. Teiseks kuulutab president välja Riigikogu uue koosseisu valimised, kui Riigikogu algatatud rahvahääletus ei leia rahvalt vajalikku toetust
Mandri- Euroopa kohtusüsteemi kõrgeimaks astmeks on konstitutsioonikohus, mis hindab juba kehtivate seaduste kui ka seaduseelnõude vastavust põhiseadusele. Kohtunikud nimetab selles mudelis valitsus. Kohtunikul peab kindlasti olema õigusalane ülikooliharidus. Kohtunik nimetatakse ametisse eluajaks, tema tagandamine on üpris keeruline protseduur. Kohtusüsteemi funktsioonid Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esiteks, seaduste konstitutsioonikohasuse järelvalve. Eesti Riigikohus võib näiteks kuulutada kehtetuks põhiseadusele mittevastava õigusakti ja nõuda selle ümbertegemist. Teiseks täidab ülemkohus erinevate võimuinstitutsioonide või tasandite tasakaalustaja rolli. Eeltoodud funktsioon seostub järgmisega, milleks on kehtiva valitsemissüsteemi toetamine ja stabiliseerimine.
1924. a., kui Inglismaal esmakordselt kujundas valitsuse Tööerakond, oli see pöördeliseks sammuks mitte ainult Inglise, vaid ka maailma töölisliikumise ajaloos. Sellest ajast peale on sotsiaaldemokraatlikud valitsused Läänemaailmas tavapärased. Inglismaal samastus tollal Tööerakond bolsevikega ning revolutsioonihirm oli kõikjal üldine. Kuid revolutsiooni ei toimunud ja oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid tööerakondlased konstitutsioonilisi vahendeid. MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi ning Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega. Tähelepanu väärib see, et streigi
esimeses lauses toodud väidet motiveerida, tuleb analüüsida märksõna ,,seadused", kui sellist. Seadlused ja määrused on haldusorganite aktid. Kuna SHKS on Riigikogu poolt vastu võetud, asub ta püramiidis kõrgemal. Formaalselt on seadus kas Riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud kõrgeima juriidilise jõuga õigusakt: ettekirjutused, mis on kindlat protseduuri ja kindlat vormi silmas pidades lähtunud kõrgema võimu kandjatelt.4 Toodud määratlus ei erista täpselt konstitutsioonilisi seadusi nn lihtseadustest, vaid pigem kordab eelmises peatükis käsitletud kuuluvust objektiivsesse õigusesse, ent on siinkohal siiski definitiivse määratlusena oluline. Konstitutsiooniliste seaduste lõpliku loetelu leiame PS §104 lg 2. Antud nimekirjas puudub SHKS, seega on tegu püramiid neljandal astmel asuva seadusega. 3 Narits, R. op. cit., lk 70. 4 Narits, R. op. cit., lk 73-74. 5 3
jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome
jäänud on nõue, et eksisteerib mingi positiivsest õigusest kõrgemalseisev ideaal. Selle ideaaliga on võimalik põhjendada nii olemasolevat võimu kui ka sellevastast mässu. Teise maailmasõja järgsetel aastatel sai alguse võitlus inimõiguste tunnustamise eest. Nõuded, et kõik maailma riigid kaitseksid oma seadustega teatud võõrandamatuid inimõigusi. Nt Inimõiguste Ülddeklaratsioon või Euroopa Inimõiguste Konventsioon. Samuti loodi konstitutsioonilisi järelvalve organeid. Loomuõiguse taassünni pärast Teist maailmasõda kutsusid esile just suured vapustused sotsiaalses ja poliitilises elus. Kogemus totalitaarsetest riigikordadest ning äärmisest ebastabiilsusest tõstsid taas päevakorda küsimuse nii seadusandliku, täidesaatva kui kohtuvõimu alustest. Fuller pööras tähelepanu olulisele elemendile, et seadusloome
Föderatsioon e. liitriik üksikutest osadest koosnev riik. Koosneb osariikidest (föderatsiooni subjektidest), mis on ise riiklikud moodustised. Föderatsiooni subjektidel on sageli oma põhiseadus, mis ei vaja keskvõimupoolset heakskiitu. Föderatsiooni subjektidel võib olla ka oma kohtusüsteem ning oma kodakondsus. Föderatsiooni subjektide ja föderatsiooni pädevused on piiritletud föderatsiooni põhiseaduses. Föderatsioonid on kujunenud erinevalt ning eristatakse lepingulisi ja konstitutsioonilisi föderatsioone. Lepingulised föderatsioonid on tekkinud sõltumatute riikide liitumisel lepingu alusel. Konstitutsioonilised föderatsioonid luuakse riigivõimu aktide alusel ,,ülalt" (föd. Puudub suveräänsus). Konföderatsioon on liitriikide liit, mis luuakse mingi ühise (poliitilise või sõjalise) eesmärgi saavutamiseks. 2. Autonoomia. Autonoomia on osaline iseseisvus, mis on antud osale riigi territooriumist, näiteks ühele rahvusele
konstitutsioonilistest sätetest ning Euroopa kohtu sellistest pretsedentidest, mis on konstitutsioonilise iseloomuga. 12. Mida kujutab endast paindlik, mida jäik konstitutsioon? Paindliku konstitutsiooni saab muuta parlament täpselt samasuguses korras nagu iga teist seadust. Paindlikuks loetaks näiteks Briti konstitutsiooni, mille konstitutsiooniliste statuutide muutmiseks erikord puudub. Jäik konstitutsioon s.t. et konstitutsioonilisi norme on raskem muuta kui lihtseaduste norme. Enamik konstitutsioonidest on jäigad. Eesti PS on maailmas üks jäigemaid. Konstitutsiooni jäikusega püütakse tagada stabiilsust ühiskonnas ja vältida kiireid ja olupoliitikast tingitud muudatusi. 13. Millised on põhiseaduse vastuvõtmise viisid? Millist neist võiks tänapäeval eelistada? Kuidas nimetatakse organit, mis moodustatakse uue konstitutsiooni väljatöötamiseks?
asutused käituma peavad. Seadus *peab olema kooskõlas põhiseadusega, seaduste *vastuvõtmine toimub Riigikogus põhiseaduslikus korras (Riigikogu kodukorras ettenähtud korras). *seaduse teatavakstegemine toimub avaldamise teel (kohustuslikud saavad olla vaid avaldatud seadused); *Seadus - kõrgeima riigivõimorgani normatiivakt, millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust e. konstitutsiooni, konstitutsioonilisi ja tavalisi seadusi. 11. Mis on määrus? seadusele alluv üldakt - määrus on valitsuse ja ministrite poolt *seaduste alusel ja *täitmiseks vastu võetud õiguse allikas, reguleerib abstraktset hulka juhtumeid. Määrus *peab olema kooskõlas ja vastama tingimustele, mis sisalduvad volitavas seaduses ning *ei tohi minna vastuollu varasemate seadustega, mis reguleerivad lähedasi valdkondi.
rahvas oli muutmis protsessist välistatud) - Erinev territoorium - Kõik aegub + Vabatahtlikkust tegelikult ei olnud, see oli vägivaldselt sunnitult saavutatud allakirjutamine + 1938 ps mittejärgimine ei ole 2 põhjusel relevantne, 1992 ps võttis vastu rahvas ise, rahval on õigus moodustada/konstitueerida uus riik, 1992. aastal oli revolutsiooniline situatsioon, mistõttuon legitiimne võtta selline ps vatsu; lisaks polnud olemas ps muutmiseks vajalikke konstitutsioonilisi organeid (oleks olnud ka vähem demokraatlik). 1992. A PS ON RAHVALEGITIMATSIOON + valdavas osas on siiski tegemist identse territooriumiga (ja ka rahvaga) + On olemas rahvusvahelise õiguse subjekte, kellel puudub mitu sajandit oma territoorium (ntMalta Ordu asutatud 1113, territoorium puudub alates 1798) 50 a EI OLE PIISAV AEG. + Esines vastupanu (metsavendlus, fosforiidisõda, noorsoorahutused, väliseestlaste tegevus) IX EUROOPA LIIT JA EESTI LIIKMELISUS 01.05
Kolm aastat õppis Viinis ja sai heaks teoreetikuks, riigiiguse spetsialistiks. Tuli tartusse tagasi , sai professoriks. Kliimann lõi nn eelkonstitutsiooniliste aktide teooria e riigi sünniks peavad olema eeldused. Esiteks peavad olema üleüldse eeldused ja teiseks ükski riik ei sünni täispaketi seadustega. Kui EV hakati taastama, siis taheti taastada riigi selle endise seisundiga nii palju kui saadi. Mida on selleks vaja, et see taastamine õnnestuks?- on vaja mingeid Konstitutsioonilisi (PS) eelduseid. Oluline on olemasolevate aktide rida. 1.Rahvas peab tahtma riiki omada 2. Saab selle valitsemisega hakkama -Kliimani õpetus: Ainult edukas riik kes suudab läbida eelriikluse etapid saab triumfeerida ja tagantjärgi kirjutatakse riigi ajalugu. Kui riik ei suuda fikseerida oma sündi , siis seda riiki ei ole. Kui riik sünnib siis me saame rääkida ka saja aasta pärast sellest kuidas ta tegelikult sündis, kus ta eostati, saame ka dokumente selle kohta otsida.
tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile. Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi. Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta. Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla : - isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid - diskretsiooni redutseerimise puhul on isikul õigus nõuda ainuvõimalikku vigadeta otsust. Kui haldus nt ise seob end tingimuste ja praktikaga, nt andnud ühtede tingimuste järgi 50 inimesele soodustust
taastada õiglust. Õigus on sihitud õigluse garanteerimisele, seaduse ees on kõik võrdsed, nt. Keegi võtab ära teie prillid, st. Õiglus on rikutud, kuid tal ei olnud õigust seda teha. Õigusega püüame mõista tõde ja taastada õiguse. Õigus esindab õiglust, aga ei asenda seda. 6. Seaduse mõiste: Seadus on lkõrgeima riivivõimuorgani normatiivakt, millele on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust ehk konstitutsiooni ning konstitutsioonilisi ja tavalisi seaduseid. Eestis võidakse seaduseid vastu võtta riigikogus või rahvahääletusega. Seadused avaldatakse ettenähtud korras ning täitmiseks kohustuslikud saavad olla üksnes avaldatud seadused. Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega. Seega võib seaduse kohtima hakkamise tähtaeg olla pikem või lühem kui 10 päeva. 7. Positiivne õigus:
Tänapäeval loetakse siiski üldakti. Kui õigusakti nimi on seadus, on ta kindlast õigustloov akt. Kõik teiste nimetustega aktid, võivad olla, kas õigustloovad või üksikaktid. Õigusakt, mis sisaldab õigusnormi, siis on ta õigustloov. Kui ta on normi sisaldava akti alusel vastu võetud, siis on ta üksikakt. Kõige kõrgemal hierarhiliselt asub põhiseadus ise. Rahvuslik õiguskord tervikuna peab tulenema ja tuginema põhiseadusele enesele. Sisaldab põhiseaduslikke, konstitutsioonilisi norme, mis realiseeritakse õiguskorra terviku kaudu, madalam asetsevates aktides. Põhiseaduse sisustab õiguskord tervikuna. Põhiseadus on juhtnööriks, lähtepunktisk õiguskorra kõikide teiste lahenduste jaoks. Kuna sellest saab alguse õiguskorra hierarhia, siis kõik see, mis on põhiseadusest madalamlseisev, peab olema vastavuses põhiseadusega. Lõplik kontroll toimub alati läbi põhiseaduse. Määrused asuvad püramiidis seadustest allpool, seega peavad nad vastama seadustele.
Edaspidi kasvas selle partei valijaskond veelgi. 1924. a., kui Inglismaal esmakordselt kujundas valitsuse Tööerakond, oli see pöördeliseks sammuks mitte ainult Inglise, vaid ka maailma töölisliikumise ajaloos. Sellest ajast peale on sotsiaaldemokraatlikud valitsused Läänemaailmas tavapärased. Inglismaal samastus tollal Tööerakond bolsevikega ning revolutsioonihirm oli kõikjal üldine. Kuid revolutsiooni ei toimunud ja oma eesmärkide saavutamiseks kasutasid tööerakondlased konstitutsioonilisi vahendeid. MAJANDUS. Inglismaa majanduslik seisund polnud peale sõda enam endine, sest mujal maailmas arenes ka tööstus kiires tempos edasi ning Inglismaa väljaveovõimalused vähenesid tunduvalt. Eriti kannatasid vanad, traditsioonilised tööstusharud nagu söe-ja laevaehitus, samuti tekstiilitööstus. Seetõttu oli tööpuudus tol ajal püsivalt kõrge. 1926. a. toimus Inglismaa ajaloos esimene ja ka viimane üldstreik, mis lõppes siiski streikijate kaotusega.
konstitutsioonikohust, küll aga eristatakse kriminaal- ja tsiviilkohtuid. Konstitutsioonikohtu ülesannet täidab kaudselt Lordide koda, mille õigusharidust omavad liikmed tohivad apellatsioone läbi vaadata. Konstitutsioonikohus puudub ka Šveitsis, kus paljud õigusalased probleemid lahendatakse üldrahvalikel referendumitel. 6.3 Kohtusüsteemi funktsioonid Kohtute ülesandeks on õiguskorra tagamine ja kodanike õiguste kaitse. Lisaks sellele täidab kohtusüsteem ka konstitutsioonilisi funktsioone. Seejuures pole oluline, kas eksisteerib spetsiaalne konstitutsioonikohus või on need ülesanded pandud ülemkohtule. Üldjoontes eristatakse nelja peamist põhiseaduslikkusega seotud funktsiooni. Esiteks, seaduste konstitutsioonikohasuse järelevalve. Eesti Riigikohus võib näiteks kuulutada põhiseadusele mittevastava õigusakti kehtetuks ja nõuda selle ümbertegemist. Sarnane mõjujõud on ka USA Ülemkohtul ja Saksamaa Konstitutsioonikohtul.
tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, aj need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile. Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi. Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta. Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla : - isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid - diskretsiooni redutseerimise puhul on isikul õigus nõuda ainuvõimalikku vigadeta otsust. Kui haldus nt ise seob end tingimuste ja praktikaga, nt andnud ühtede tingimuste järgi 50 inimesele soodustust
VII loeng 31.03.2006 Peagi RK menetlusse täiendusettepanek teistmisaluse muutus. Ka halduskohtumenetluses kavandatakse PS-järelvalve kohtumenetluses tehtus kohtuotsust sisse viia teistmisalusena, analoogiline tsiviilkohtumenetlusega. Teema 3: Riigiõiguse allikad RÕ allikatena käsitletakse neid kohti, kust otsida RÕ norme. Kõige olulisemaks allikaks on konstitutsioon, mida käsitleti eelmises teemas. §1 seadused Seadustest kõneldes eristatakse konstitutsioonilisi seadusi ja nn lihtseadusi. K-listes seadustest kõneldakse 2 tähenduses: 1) ühes tähenduses mõeldakse nende all mitmest kõrgema juriidilise jõuga seadusest koosnevat kontsitutsiooninormi, nt Rootsi puhul koosneb nende konstitutsioon 3 seadusest (valitsemise korra instrument, pressivabaduse akt ja troon). 2) Teises tähenduses on K-lised seadused, sellised seadused, mis enda juriidiliselt jõult asuvad K-i ja lihtseaduste vahel. St et lihtseadus peab oema kooskõlas K-lise
Nendega on seotud ka täidesaatvad ja justiitsorganid, kuid legislatiivorganile on nad siduvad niivõrd, kuivõrd on tegemist objektiivse õigusega. a) riigieelseteks ja riigi poolt annetatud põhiõigusteks b) inimõigusteks ja kodanikuõigusteks c) põhiseaduslikeks põhiõigusteks ja seadusest tulenevateks põhiõigusteks Subjektiivset õigustena kujutavad põhiõigused endast konstitutsioonilisi üksikindiviidi kui inimese ja kodaniku fundamentaalõigusi. Objektiivse korra elementidena e õigusliku staatust määravatena konstitueerivad põhiõigused koosolemise õiguskorra aluseid. Kaasajal on lisandunud 2 mõistet: kolmandate mõju (ka indiviidid saavad omavahelises suhtlemises tagada põhiõigusi) ja sotsiaalsed põhiõigused (kohustused, mida riik võtab nt seoses tööpuuduse ja töötutega). 4.2.2. Õigusriigi materiaalsed tunnused
kui lihthäälte enamusega vastuvõetud.). Nn konstitutsioonilised seadused. Taolised seaduse on loetletud PS §104. o Seadlus v orm, mille kaudu president kehtesta õigusnorme. Juriidiliselt jõult on võrdsed seadusega. Seadlusega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada põhiseadust põhiseaduse § 104 loetletud seadusi nn. konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi, riigieelarvet. Seadlusi võib anda üksnes erakorralistes oludes kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja selleks on edasilükkamatud riiklikud vajadused. Seadlus on seadus materiaalses mõttes (st sisaldab õigusnorme). o Määrused eksekutiivorgani poolt välja antud õigusakt (vorm), mis sisaldab õigusnorme jällegi materiaalsed seadused
Nende vastuvõtmiseks lihtsam menetlus. Seadlus - ehk dekreet on riigipea, presidendi õigusnorme sisaldav õigusakt (üldakt), sisult seaduse jõuga õigusakt. Vabariigi Presidendi seadlusele annavad kaasallkirja Riigikogu esimees ja peaminister. Kui Riigikogu on kokku tulnud, esitab Vabariigi President seadlused Riigikogule, kes võtab viivitamatult vastu nende kinnitamise või tühistamise seaduse. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Erakorraline dekreet Presidendil õigus vastu võtta, kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. Hädadekreet - Presidendil õigus vastu võtta, kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad Vabariigi Valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on
PS-i alusel võib järeldada, et presidendil on õigus vastu võtta: erakorralisi dekreete kui Riigikogu ei saa kokku tulla ja ilmnevad edasilükkamatud riiklikud vajadused. hädadekreete kui edasilükkamatud riiklikud vajadused ilmnevad VV poolt välja kuulutatud eriolukorras, kus Riigikogu ei saa või ei jõua kokku tulla. Presidendi seadlustega ei saa kehtestada, muuta ega tühistada PS-i, samuti konstitutsioonilisi seadusi, riiklikke makse kehtestavaid seadusi ega riigieelarvet. Määrus täidesaatva riigivõimu organi üldakt, mis juriidilise jõu poolest on seadusest ja riigipea üldaktist madalama õigusjõuga. Määruse andmise õigus Eestis on oma seadusega määratud pädevuse piires: · Vabariigi Valitsusel, · ministritel, · kohaliku omavalitsuse volikogul · omavalitsuse täitevorganil (valla või linnavalitsusel) jt.
Riigikohtu poole. Riigikohus rahuldas riigipea taotluse 7 korral. Riigikogu IX ja X koosseisu tegutsemisaja jooksul on Vabariigi President jätnud välja kuulutamata 18 seadust, neist 4 puhul pöördus ta Riigikohtu poole. Kohus rahuldas riigipea taotluse 2 korral. Kui Riigikogu ei saa erakorralistel asjaoludel kokku tulla ja on tekkinud edasilükkamatu riiklik vajadus, on Vabariigi Presidendil õigus anda välja seadlusi. Seadlusega ei saa muuta põhiseadust ja nn konstitutsioonilisi seadusi (loetelu toodud põhiseaduse §-s 104). Riigikogu peab oma järgmisel istungil need seadlused kas kinnitama või tühistama. Seega on seadlused erakorraline vahend riigikorra säilitamiseks ja riigipea tegutseb sel juhul riigi õiguskorra garandina. Põhiseaduse kohaselt ei ole Vabariigi Presidendil seaduste algatamise õigust, v.a põhiseaduse muutmise algatamine. Vabariigi President võtab oma põhiseaduslike ülesannete täitmiseks vastu otsuseid.
2 revulutsiooni vaheline aeg. Sõjaseisukord tühistati 1908ndal aastal. Tsensuur ja koosoleku keelud jätkusid. Põrandaalust poliitilist tegevust hakkasid juhtima enamlastest äärmuslased. Enamlane on samma mis punane, kommunist, bloshevik. Venemaal kutsuti esimest korda kokku valitav rahva esindus ehk riigi duuma. Riigi duumasi oli 4 koosseisu. 1. RD. 4 eestlast 2.- 5 eestlast 3. 2, 4-2 sisuliselt polnud mingit abi. Eestlased toetasid üldiselt vene konstitutsioonilisi demokraate ja rahvusküsimustest hoidsid kokku teiste vähemustega. Rahvus kultuur. Poliitilise tegevuse keeld tõi kaasa suurema tähelepanu rahvus kultuurile. Loodi haridus seltsid mis hakkasid tegelema eestikeelsete erakoolide asutamise ja ülalpidamisega, nt miinahärma. 1906-13a saadi osaliselt luba õppida emakeeles. Moodustati esimene kirjanduslik rühmitus noor eesti. Seltsidest kujunesid välja kutselised teatrid vanemuine estonia ja endla. Asustati eesti rahva muuseum.
seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
seadused, mis sisaldavad õigusnorme. Seadustes sisalduvad õigusnormid peavad olema kooskõlas põhiseaduse normidega. Sellekohane imperatiiv sisaldub põhiseaduse §s 102, mille järgi seadusi võetakse vastu kooskõlas põhiseadusega. Seadusi võib peale eespool nimetatud aluse liigitada ka nn. konstitutsioonilisteks seadusteks ja lihtseadusteks. Kuigi Eesti Vabariigi põhiseadus ei erista expressis verbis 25 konstitutsioonilisi ja lihtseadusi, võib sellise liigituse siiski nende vastuvõtmise korra järgi teha. Sellel alusel on lihtseadused seadused, mis võetakse Riigikogus vastu poolthäälte enamusega (PS § 73). Konstitutsioonilised seadused, mille loetelu on antud põhiseaduse §s 104 (Vabariigi Valitsuse seadus, vähemusrahvuste kultuurautonoomia seadus, erakorralise seisukorra seadus jne.) võetakse vastu aga Riigikogu koosseisu häälteenamusega.
rahvas on suveräänsuse kandja, kuid tema nimel teostab seadusandlikku võimu parlament, kelle rahvas valib 3.parlamendi liige esindab parlamendis tervet rahvast, mitte ainult enda konkreetseid valijaid. Sellepärast loetakse, et ta on enda ülesande täitmisel oma konkreetsetest valijatest sõltumatu ja pole reeglina tagasikutsutav Pädevuse mahu järgi võib parlamente liigitada järgmiselt: 1.piiramatu pädevusega parlament. Siin pole parlamendi pädevusele mingeid konstitutsioonilisi piiranguid. Selliseks loetakse Briti parlamenti, kelle kohta öeldakse, et see võib teha kõike, välja arvatud meest naiseks ja vastupidi :) 2.absoluutselt piiratud pädevusega parlament. Selliseks on näiteks Prantsuse oma. Siin on põhiseaduses täpselt fikseeritud küsimuste ring, mida parlament tohib otsustada -- kõik muu on täitev- või kohtuvõimu pädevuses. Kui Prantsuse parlament
tegevusala, töökohta jne. Teatud juhtudel võib objektiivne õigus sisustada subjektiivse õiguse ka soodustuste puhul, ja need võivad rajaneda teatud põhiõigustel. Nõudeõigusi võib taandada ka sotsiaalriigi printsiibile. Populaarkaebused ei ole lubatud (isikul ei ole õigus kaevata selle peale, et haldusorgan ei pea seadustest kinni, subjektiivset õigust ei ole tekkinud). Mõnedes riikides on isikutele antud õigus esitada konstitutsioonilisi kaebusi. Haldusorgan on kohustatud tegema diskretsioonotsustusi ilma vigadeta. Diskretsiooninormide puhul on isikutele sisustatud nõudeõigus. Selle sisuks võib olla : isikul õigus nõuda ilma vigadeta diskretsiooniotsuseid diskretsiooni redutseerimise puhul on isikul õigus nõuda ainuvõimalikku vigadeta otsust. Kui haldus nt ise seob end tingimuste ja praktikaga, nt andnud ühtede tingimuste järgi 50 inimesele soodustust
Baieri ja Preisimaa vahel. Rootsi ründas samas prantslaste õhutusel Venemaad, hoidmaks teda Austria sündmustest eemal. 1741 lõpuks oli Böömimaa (Tsehhi) ja Ülem-Austria okupeeritud, Maria-Theresia positsioon väga halb. Karl Albert krooniti Austria ertshertsogiks ja Böömimaa kuningaks ning valiti jaanuaris 1742 keisriks. Kuid Maria-Theresia suutis kriisist väljuda. Esiteks õnnestus tal saavutada muidu Habsburgide vastu pidevalt mässanud madjakate toetus – tehes ungarlastele konstitutsioonilisi järeleandmisi, õnnestus tal arvestatav vägi kokku koguda. Samuti parandas Maria-Theresia positsiooni Preisimaa väljumine sõjast (mille hinnaks oli Sileesia loovutamine). Sõjast väljus 1742 ka Saksimaa, mis hiljem liitus Austriaga. Austria poolel sekkus sõtta ka Suurbritannia (+Hannover), samuti Holland. Suurbritannia poliitika muutus kindlamaks, kui 1742 tõusis riigi välispoliitika juhiks Carteret.
Tavaliselt samastatakse üldakti normatiivse ehk õigustloova aktiga. Üksikakt Üksikakt on õigusakt, mis on kindla üksikjuhu reguleerimiseks või on adresseeritud kindlale isikule. Erinevalt üldaktist ei sisalda üskikakt üldkohustuslikke käitumisnorme ehk õigusnorme. Seaduse mõiste Kõrgeima riigivõimorgani normatiivakt, millel on riigi teiste õigusaktide suhtes kõrgeim õigusjõud. Eristatakse põhiseadust e. konstitutsiooni, konstitutsioonilisi ja tavalisi seadusi. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Erandjuhul rahvahääletus. Seaduse algatavad aga selleks määratud isikud, riigiorganid ja organisatsioonid ning esitavad selle Riigikogule läbivaatamiseks. Kui otsustatakse seaduseelnõu võtta menetlusse, arutatakse seda kolmel lugemisel. Määruse mõiste Määrus on normatiivse sisuga õigusakt. Seaduse järel olulisim õigusakt. Määruseid võtavad vastu valitsus, ministrid, kohalikud omavalitsused. Käskkirja mõiste
kirjutanud Madison, Hamilton, John Jay, kes kõik toetasid 1788. aastal põhiseaduse ratifitseerimist. Praegu käsitatakse neid peamise teabeallikana selle kohta, mida mõtlesid PS-e loojad selle kirjutamise ajal. 3.2.2. B. Franklin 3.2.3. Th. Jefferson- kolmas USA president, üks juhtivatest tegelastest Ühendriikide keskvalitsuse loomisel, kirjutas 1776. aastal "Iseseisvusdeklaratsiooni" esialgse variandi. Pooldas põhjalikke konstitutsioonilisi muudatusi umbes iga generatsiooni vahetumise järel, värskendamaks avalikku huvi valitsemise vastu. Riigis pidi olema välissuhetes tugev keskvõim, ga muudel aladel ta seda ei soovinud. Ta kartis türanniat ja mõtles selles suuna, et vabadus oleks tagatud. Ta ei pooldanud väga aktiivset valitsust. 3.2.4. J. Madison- neljas USA president, üks juhtivatest tegelastest Ühendriikide keskvalitsuse loomisel, etendas 1787
annaabi.ee 
