Bürokraatia ehk ametnike võim,rangete reeglite ja hierarhia alusel toimiv juhtimiskorraldus tugevuse põhjused: · professionaalsus - ametnikud oskavad end poliitikute ja avalikkuse kontrolli eest paremini kaitsta, · arvukus · püsivus Bürokraatia funktsioonid: · peamiseks ülesandeks poliitika elluviimine · Süsteemi stabiliseerija · vahekohtuniku funktsioon · iseenda, st ametnikkonna, staastootmine, arendamine ja inimressursi juhtimine Avalike teenistujate värbamine ja karjäär: · ametniku koha täitmine toimub peamiselt avaliku konkursi korras · nõutakse kodakondsust, kõrgharidust määratud erialal, regulaarset enesetäiendamist ja üldist ametialast asjatundlikkust · keelatud on ametikoha ost, isiklik omamine ja pärandamine, mis muudab koha näiliselt vabaks, ausa konkurentsi alusel täidetavaks · üks rangemalt reguleeritud hõivevaldkondi Järelvalve ametnike tegevuse üle: Demokraatlik riik on ikka r
Euroopa Liidu juhtorganid Euroopa Liidule on omased nii valitsusevahelised kui riigiülesele koostööle iseloomulikud jooned. Valitsusvahelise koostöö raames säilitab iga liikmesriik oma iseseisvuse, riigiülene koostöö eeldab, et ühenduse iga liige loovutab osa isesvast otsustusõigusest ühisstruktuuridele. Kõige autoriteetsem EL-i institutsioon seadusandlik ministrite Nõukogu tegutseb nagu rahvusvaheline organisatsioon. Teine mõjukas struktuur täidesaatev Euroopa Komisjon kujutab endast riigiülest üksust. Riigiülene koostöö keskendub enam majanduskoostööle, riigileste küsimuste puhul kuulub Euroopa Liidu institutsioonidele seaduste loomisel ja elluviimisel kandev roll. Euroopa Liidul on kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid esinduskogu (parlament), seadusandlik kogu, täidesaatev võim, kohus ja sõltumatu keskpank. Euroopa Liidu valitsemisinstitutsioonide ülesanded erinevad
Valitsemine ja avalik haldus Avalik haldus poliitiliste otsuste elluviimine. Parlamendis ja valitsuses tehtud otsused on kohustuslikud ning nende põhjal kujunebki riigi poliitika. Huvide moodustamise seaduseks ja määrusteks on poliitilise protsessi esimese etapi sisu. Haldusinstitutsioonide ja ametnike tegevusest oleneb, kuidas otsused teostuvad. Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine Demokraatlikku valitsemisvormi nimetatakse ka põhiseaduslikkuseks ehk konstitutsionalismiks. Nimetusega rõhutatakse selle erinevust õigusvastastest valitsemisreziimidest ehk diktatuurist. Põhiseaduslikkus on valitsemine, kus võimu teostatakse ja piiratakse seadusega määratud viisil. Demokraatia on piiratud võim. Piirangud liigitatakse kahte: · Sisulised piirangud: Keelavad võimulolijatel teha teatud asju, valitsus ei võta vastu riigieelarvet. · Protseduurilised piirangud: Mingi toimingu sooritamisel tuleb järgida seaduses sätestatu
Rahvusvahelise julgeoleku 3 faktorit: 1) muutused suurriigis- kodussõda Kongos on nullilähedane. Kuid Mihhail Gorbatsovi poolt algatatud uuendused NLKP oli globaalne mõju, mis viis kommunistliku maaimasüsteemi kokkuvarisemisele ja jõudude vaherkorra ümbervaatamisel rahvusvahelisel areenil. Lõppes ka lääne liberaalse demokraatia ja kommunistliku totalitaarse diktatuuri vaheline vastasseis, mis vormis rahvusvahelist julgeolekukliimat. 2)suhted suurriikide vahel- G7(Itaalia, Jaapan, Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja USA, Venemaa). Vaid aeg-ajalt arutavad olulisi probleeme. 3)tehnoloogilised avastused sõjatööstuses- TUUMARIIGID (Venemaa, USA, Hiina, India, Jaapan, Pakistan) Tehnoloogilised avastuse ei ohusta maailma julgeolekut. Tähtis on see, kuidas ning millisel eesmärgil neid kasutatakse. Kasutamist jälgib Rahvusvaheline Aatomi energia Agentuur. Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted: 1)hoiduda jõu kasutamisest või sellega ähvardamisest 2)l
Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister (2007 aastast 25+2 liikmeline) · koosseis muutub olenevalt sellest, missugust küsimust arutatakse (põllumaj, välispol jne) · oluline roll eesistuja institutsioonil vahetub iga 6 kuu tagant. Juhib kõiki istungeid, esitab teemad, mille
Sisukord Sissejuhatus .....................................................................................2 Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine .........................3 Seadusandliku võimu ülesehitus .........................................4 Parlamendi ülesanded ja töökorraldus..............................................6 Täidesaatev võim tänapäeva valitsemissüsteemis.....................7 Avalik haldus ja bürokraatia..............................................9 Kohtuvõim.................................................................10 Regionaalne ja kohalik valitsemine....................................10 Valitsemiskorraldus Euroopa Liidus...................................11 1 Sissejuhatus Valitsemise tähendus on viimastel aastakümnetel märgatavalt laienenud. Tänapäeval hõlmab valitsemine
VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS ÕPIK PTK 4.1.-4.7. + TUNNIKONSPEKTID NING LISAMATERJALID SISUKORD 1.Võimude lahusus ja tasakaalustatus............................................................................3 Võimude lahusus.......................................................................................................... 3 Võimude tasakaalustatus............................................................................................. 3 2.Presidentaalne, poolpresidentaalne ja parlamentaarne valitsemine – ülesehitus ning plussid ja miinused......................................................................................................... 3 3.Presidendi roll presidentaalses ja parlamentaarses riigis.............................................4 4.Eesti Vabariigi presidendi ülesanded, tingimused kandideerimisel ja ametisseastumisel.......................................................................................................... 4 ÜLESA
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium VALITSEMINE JA AVALIK HALDUS Koostaja: Klass: 12 klass, ekstern Tallinn 2015 Valitsemine ja avalik haldus Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 4 1.Parlamentaarne ja presidentaalne valitsemine....................................................5 1.1Demokraatia kui piiratud valitsemine.............................................................5 1.2Presidentalism ja parlamentarism..................................................................5 2.Seadusandliku võimu ülesehitus.........................................................................9 2.1Ühe- ja kahekojalisus...................................................................................... 9 2.2Parlamendi formaalõiguslik struktuur.................................
Kõik kommentaarid