Kõlvatu konkurents (1)

Kõlvatu konkurents Giita Indela Rmo 09
Kõlvatut konkurentsi käsitleme Konkurentsiseadusest lähtuvalt. Selles seaduses määratakse kindlaks kõlvatu konkurentsi ja konkurentsi kahjustamise sisu, kehtestatakse turusuhetes osalejate vastutus ning sätestatakse konkurentsi riiklik järelvalve. Siinkohal lisaks veel seda, et konkurentsiseadus reguleerib ka leiutiste, patentide, kaubamärkide ja autoriõiguste kaitsega tekkivaid suhteid, kuid üksnes sel määral, mil neid suhteid ei reguleerita teiste seadustega. See seadus ei reguleeri mingeid suhteid tööjõuturul. Näiteks ei laiene seadus tööotsijate vahelisele kõlvatule konkurentsile, küll aga kõigile muudele kõlvatu konkurentsi faktidele.
Mis asi siis on kõlvatu konkurents ? Eesti Vabariigi Konkurentsiseaduse §7 sätestab, et kõlvatu konkurents on turusuhetes osaleja teod, mis on vastuolus kaubandustegevuse heade kommete ja tavadega ning millega taotletakse konkurentsieeliste saamist, sealhulgas kuuluvad nende tegude hulka:

konkurendi või tema kauba halvustamine;

ärisaladuse kuritarvitamine;

teise turusuhetes osaleja töötaja ärakasutamine;

kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik piiramine või soodustamine;
Vaatleme neid lähemalt.
KONKURENDI VÕI TEMA KAUBA HALVUSTAMINE. Konkurendi halvustamine on käsitletav kõlvatu konkurentsina, kui see seisneb tahtlikus valeteadete levitamises teiste turusuhetes osalejate või tema (nende) poolt müüdava kauba või teenuse kohta, kui sellega kahjustatakse konkurentsieeliste saamiseks teiste turusuhetes osalejate mainet või äritegevust (Konkurentsiseadus §10). Valeteadete levitamine on tahtlik siis, kui nende levitaja on teadlik, et levitatavad teated on valed või kui ta möönab levitatavate teadete tõele mittevastavust. Selline käsitatus vale teadete levitamisel tahtlikkuse olemusest on vastavuses kõlvatu konkurentsi legaalse määratlusega. [5, lk. 8]
ÄRISALADUSE KURITARVITAMINE. See on teiste turusuhetes osaleja ärisaladuste kasutamine konkurentsieeliste saamiseks, kui vastavad andmed on saadud seadusevastaselt või nende kasutamine on vastuolus teise turusuhetes olijaga sõlmitud kokkuleppega. Ärisaladus on Konkurentsiseaduse §11 lõige 2 kohaselt turusuhetes osaleja käsutuses olev tehniline, tehnoloogiline ja muu ärialane teave, samuti andmed kaubanduslike läbirääkimiste, tehingute, turu-uuringute ja muude asjaolude kohta, mille avaldamine ei ole kohustuslik ja mille saladuses hoidmist peab turusuhetes osaleja vajalikuks.
Ärisaladust kujutava teabe (andmete) kuritarvitamine on käsitletav kõlvatu konkurentsina, kui: 1) teavet (andmeid) kasutatakse mõne konkurentsi eelise saamiseks ja 2) need andmed on saadud seadusevastaselt. Andmete seadusevastase saamise all tuleb mõelda nende saamist: 1)altkäemaksu või muu seadusevastase tasu andmise eest; 2) vargyse teel; 3) loeata forografeerimise või muu ebaseadusliku paljundamise teel või 4) muul ebaseaduslikul teel.
TEISE TURUSUHETES OSALEJA TÖÖTAJA VÕI ESINDAJA ÄRAKASUTAMINE. See on tema mõjutamine mõjutaja huvides tegutsema või tema tegelik kasutamine konkurentsieeliste saamiseks (Konkurentsiseaduse §12). Selle sätte kohaselt saab kõlvatu konkurents esineda kahel kujul.
Esiteks saab lugeda kõlvatuks konkurentsiks juba seda, et mõjutatakse konkurendi töötajat või esindajat tegutsema kõlvatu konkurendi huvides. Kas selle tulemusena mõjutaja saavutab oma eesmärgi või mitte, ei ole oluline. Mõjutamine võib esineda psüühilise või füüsilise mõjutamisena, samuti äraostmisena selle kõigis avaldumisvormides. Vastutuse osas võib mõjutaja kuuluda kriminaalseaduses ettenähtud asjaolude esinemisel ka vastutusele võtmisele altkäemaksu andmise eest.
Teiseks saab konkurendi töötaja või esindaja ärakasutamist käsitleda kõlvatu konkurentsina siis, kui tema kaudu saavutab kõlvatu konkurent konkurentsieeliseid.
KAUPADE VÕI TEENUSTE MÜÜGI EBASEADUSLIK PIIRAMINE VÕI SOODUSTAMINE (Konkurentsiseaduse §13). Selle paragrahvi järgi saab kaupade või teenuste müügi ebaseaduslik piiramine olla käsitletav kõlvatu konkurentsina järgmistel juhtudel.
Esiteks, kui müüdavate või teenuste kogust kas piiratakse või nende müük pannakse sõltuvusse mingist tingimusest.
Kõlvatu konkurentsiga ei ole tegemist, kui sellised piirangud või tingimused tulenevad sedusandliku või täidesaatva riigivõimuasutuse või kohaliku omavalitsuse otsusest (Konkurentsiseadus §13, lõige 1, p. 1). Seejuures on aga sama seaduse §4 lõige 2 kohaselt neil keelatud selliste piirangute kehtestamine, mis on vastuolus konkurentsiseadusega ega ole lubatud teiste seadustega. See tähendab, et riigi- ja kohalik võim oma asutuste, organite ja ametiisikute kaudu ei võin ahistada konkurentsivabadust.
Teiseks, seadusandja loeb kõlvatuks konkurentsiks kaupade või teenuste müügi takistamist või nende kõrvaldamist müügilt, kui see toimub enne hinnatõusu (Konkurentsiseaduse §13, lõige 1, p.2).
Kolmandaks on kõlvatuks konkurentsiks kuulutatud kaupade ja teenuste müügi ebaseaduslik soodustamine nende müügi sidumise kohustusega, kui eesmärk on:

osta teisi kaupu või teenuseid

leida uus ostja.