Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Majanduse kontrolltöö nr 9 (0)

1 Hindamata
Punktid
  • konkurents on võistlus inimeste vahel, olemasolevate nappide ressursside pärast, sest kõikide soove ei ole võimalik rahuldada.
  • ettevõtted konkureerivad omavahel sellega, et ettevõtjad püüavad saavutada edumaad, tootes kaupu ja teenuseid, mida ostjad nende arvates ostavad. Selle tulemusena teenivad ettevõtjad vahetustehingus kasumit.
  • ka ostjad konkureerivad üksteisega ostes kaupu ja teenuseid. Konkureerivad nende müüjate pärast, kes müüvad oma kaupu odavamalt.
  • konkurents on müüjate võitlus ostjate pärast ja ostjate võitlus müüjate pärast.
  • konkurents on kasulik majandusele tervikuna :
    ¤ madalamad hinnad – ettevõtjad võistlevad turul tarbjate raha pärast alandades müügihindu.
    ¤ rohkem töökohti – konkurents motiveerib tootjaid oma kaupu ja teenuseid (valikut) suurendama, et võita rndale turust suuremat osa.
    ¤ kõrgemad palgad – ettevõtjad võistlevad omavahel, et saada paremaid töölisi.
    ¤ parandada kvaliteeti – mida kvaliteetsem on ettevõtja toode, seda suurem on tema edumaa konkurentide ees.
    ¤ ressursside efektiivseim kasutamine – ettevõtjad piiravad pidevalt vähendada oma tootmiskulusid, et suurendada kasumit.
  • konkurentsi liike eristataks 4 tunnuse poolest:
    ¤ firmade arv turul
    ¤ kontroll hinna üle
    ¤ toodete eristamine
    ¤ pääs turule
  • konkurentsi liigid:
    ¤ täielik konkurents
    ¤ monopolistlik konkurents
    ¤ oligopol
    ¤ monopol
  • Täielik konkurents on konkurentsi ideaalmudel. Palju müüjaid; puudub kontroll hinna üle; ühesugused tooted; turule on kerge pääseda; kalandusel, põllumajanusel ja börsil on mitmeid täieliku konkurentsi tunnuseid(nisu, rukis , loomaliha, aktsiad , väärtpaberid)
  • monopolistlik konkurents:
    ¤ palju müüjaid
    ¤ mõningane kontroll hinna üle
    ¤ tooted on väikeste erinevustega
    ¤ turule on kerge pääseda
    (illustreerijateks, õmblustööstus, toitlustus )
  • Oligopol:
    ¤ üksikud suurfirmad
    ¤ kontroll hinna üle on suur – kuna müüjaid on vähe, siis on võimalik kokkumäng e. Kartellikokkulepe (oligopolid lepivad kokku hindades ja tootmismahtudes)
    ¤ toodete eristamine on oluline näiteks autotööstuses, väheoluline standartsete toodete puhul ( bensiin ).
    ¤ turule on raske pääseda tänu turu tõketele: a) kõrged tootmiskeelud (autotööstuses); b) infotõkked (arvutitööstus)
  • monopol:
    ¤ üks müüja
    ¤ tüielik kontroll hinna üle
    ¤ sarnased asenduskaubad puuduvad
    ¤ teised müüjad turule ei pääse (Eest Energia)
  • seaduslikud monopolid :
    ¤ loomulikd monopolid – n: kohalikud – elektri- ja veevarustusettevõtted (kommunaalettevõtted). Turukonkurentsi asemel reguleerib selliseid ettevõtteid valitsus.
    ¤ Patent – seaduslik ainuõigus kasutada uut toodet v ideed kuni 20. aastat.
    ¤ autoriõigus – originaalse loometöö autori ainuõigus müüa v paljundada oma tööd. Kehitb autori eluajal ning veel 70. a. Pärast tema surma.
    ¤ kaubamärk – kujund, nimi v sümbol, mis tähistab teenust, toodet v firmat. Konkurendid ei tohi kasutada registreeritud kaubamärke ega ka nendega sarnaseid kaubamärke, et mitte tarbjaid eksitada.
    ¤ valitsuse litsents – tegevusluba, mis annab õiguse ettevõttel tegutseda konkurentsita.
  • Ettevõtted liituvad, et ...
    ¤ hajutada konkurentsi – uued tooted vähendavad pankroti võimalust.
    ¤ saada kasu firma suurenemisest – suurtootmise tagajärjel tekkib mastaabisääst
    ¤ vähendada kulutusi – kui liituvad leivatehas ja trantspordifirma, siis ei pea leivatehas tegema kulutusi trantspordi rentimiseks.
    ¤ saada kasu ettevõtte edasimüügist – ostan odavalt, müün kallilt.
  • ettevõtete liitumise põhilised kategooriad:
    ¤ vertikaalne liitumine – ühe majandusharu erinevates tootmisetappides tegutsevate firmade ühinemine. N: autotööstus, mis on omandanud terasevabriku, et toota oma autode valmistamiseks terast.
    ¤ horisontaalne liikumine – samal alal tegutsevate ettevõtete ühinemine. N: hansapank ja hoiupank ühinemine
    ¤ konglomeraatliitumine – täiesti erinevate tegevussfääride kuuluvate ettevõtete ühinemine ühtse juhtimise alla. N: sigarette tootev ettevõte ühineb kanatoitu tootva ettevõttega.
  • turunduse ja konkurentsi omavaheline seotus:
    ¤ ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist e. Turu ülesehitusest.
    ¤ selleks, et välja töödata konkureerimise strateegia on vaja infot (nõudlus, hind, konkurendid)
    ¤ tähtis osa konkureerimise strateegia väljatöötamisel on turundusel.
  • turundus on tegevus, mis jäävad tootmise ja ostmise vahele (N: klienditeenindus, trantsport , reklaam, turuuuringud, toote planeerimine jne.
  • turunduse eesmärgid:
    ¤ toote valik – välimus, kvaliteet oleks head.
    ¤ konkurentsivõimelise hinna määramine
    ¤ mõjusa müügitoetuse väljatöötamine(reklaam)
    ¤ tagada toote või teenuse kättesaadavus tarbjatele sobival ajal ja kohas.
  • konkurentsiseadus hakkas Eestis kehtima 16. juunil 1993. a.
  • kolm tähelepanuobjekti Eesti konkurentsiseadustes:
    ¤ ettevõtete kokkulepped, mis piiravad konkurentsi.
    ¤ suurettevõtete poolt oma majandusliku jõu kuritarvitamine. N: kõrvuti suur- ja väikeettevõte mõlemad toodavad, suurettevõte võib langetada hinda nii, et tema kaupa ostetakse rohkem, aga teised tooteartiklid toovad talle kasumit.
    ¤ ettevõtete ühinemine.
  • ettevõtete suhtes rakendatakse kas üldkeelu või üksikhinnangu printsiipi :
    ¤ üldkeelu printsiibi näitena võib tuua kahe ettevõtte ühinemise.
    ¤ kui pärast ühinemist tekkinud ettevõte haarab endale rohkem kui 25% kogu turukäibest, siis see ühinemine keelatakse.
    ¤ üksikhinnangu puhul jääb konkurentsiameti ülesandeks igal konkreetsel juhul kaaluda, kas see tegu väärib keelamist v mitte.
    ¤ üldkeelu ja üksikhinnangu printsiip rakendatakse olukorras, kus monopoli pole veel tekkinud.
  • monopoli tekkimise korral küitub valitsus järgmiselt:
    ¤ nõuab ettevõtte jagunemist väiksemateks iseseisvateks ettevõteteks. Nii suurendatakse konkurentsi, see on nn. Monopoli lõhkumine.
    ¤ kontrollida monopolide tegevust (peamiselt hinnakontrolli abil)
  • konkurentsi reguleerimine:
    ¤ AVATUD TURUL – kuna avatud turgudel puuduvad piirid ( kaupa võib takistuseta sisse vedada) siis piisab konkurentsi käivitamiseks sellest, kui kõrvaldada väliskaubanduslikud piirangud (N: kalev)
    ¤ SULETUD TURUL – regionaalsed piirid, määrav on kohalik konkurents, kontrollida konkurentsiseaduste täitmist
    ¤ ERANDVALDKONNAD – riik peab reguleerima majandust teiste vahenditega (hinnakontroll, dotatsioonid, tegevuslitsentsid), sest konkurents ei ole võimalik või soovitav. Kuna siin ei ole leitud konkurentsist tõhusamat majandusmehanismi, siis üritatakse kõikjal maailmas eranvaldkondade arvu vähendada
  • Majanduse kontrolltöö nr 9 #1 Majanduse kontrolltöö nr 9 #2 Majanduse kontrolltöö nr 9 #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-01-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kimmo Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Konspekt majanduskursusest
    14
    docx

    Konspekt majanduskursusest

    ETTEVÕTTE RAJAMINE Uue ettevõtte rajamine koosneb kolmest põhietapist: ettevalmistav periood, tegevuse alustamise periood ja stardi e. käivitamisperiood. I ETAPP: Ettevalmistav periood Ettevalmistavat perioodi iseloomustab kulude puudumine, kuid selles perioodis seisab alustava ettevõtja ees hulk olulisi ülesandeid: äriidee valik ja läbitöötamine, ettevõtlusvormi, ärinime ja asukoha valik, vajaliku stardikapitali ja kasumiläve arvutamine, rahastamisallikate otsimine, riskianalüüs jpm. Nende tegevuste tulemusena valmib äriplaan. Äriplaani koostamine peaks andma vastuse küsimusele, kas üldse tasub ettevõtet teha või mitte. Ettevalmistaval perioodi tegevused: · Ettevõtluskeskkonna analüüs · Turu analüüs · Turu mahu hindamine ja müügimahu kavandamine · Turu segmendi hindamine · Konkurentsieelise leidmine · Konkurentsianalüüs · Tu

    Majandus
    TURG JA KONKURENTSILIIGID
    16
    docx

    TURG JA KONKURENTSILIIGID

    Maie ja Valdur TURG JA KONKURENTSILIIGID Uurimistöö Õppeaines: Mikro- ja makroökonoomika ….teaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid

    Mikro ja makroökonoomika
    Konkurents ettevõtluses
    24
    docx

    Konkurents ettevõtluses

    c) 3. astme h-diskr: (eri hind erinevatel turgudel või erinevale tarbijale). Monopoli positiivsed jooned: 1. Mastaabi säästu efekt (monopol toodab madalama hinnaga rohkem); 2. Kulude kokkuhoid (suuremad võimalused uuringuteks ja investeeringuteks); 3. Innovatsioonid ja uued tooted. Konkurentsipoliitika Erinevaid turustruktuure hinnates selgub, et majanduslikult kõige efektiivsem on täieliku konkurentsiga turg. Selline turumehhanism suudab kõige paremini vastata majanduse kolmele põhiküsimusele:  mida toota?  kuidas toota?  kellele jagada? Tegelikkuses see nii ei ole. Turgudel valitseb mittetäielik konkurents. Sellises olukorras sekkub turule valitsus. Turgu reguleeritakse enamuses maades konkurentsiseadustega. Nende seadustega 9  keelatakse moodustada monopole  nõutakse monopolide lõhkumist  kehtestatakse piirhindu

    Konkurents
    Majanduse referaat-konkurents
    24
    odt

    Majanduse referaat "konkurents"

    Eesti Vabariigis kehtib konkurentsiseadus, mille täitmist kontrollib Konkurentsiamet. 8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9

    Konkurents
    Konkurents ja turustruktuur
    10
    pdf

    Konkurents ja turustruktuur

    õnnestub hindu ise määrata (naftakartell OPEC on siin selge näide). Majandusteadlased on suhteid kasumi ja ettevõtete läbimüügi vahel uurinud kõrge kontsentratsiooniga (st mittetäieliku konkurentsi) turgudel. Järelduste seas kohtame ka arvamust, et kõrge kontsentratsiooniastmega turg võib olla eduka uuenduse või mastaabisäästu tagajärg ja selle tulemusel tootmiskulud vähenevad. Seega võib see vahel olla majanduse arenguks ka hea variant. Monopol Turuvormi, kus on ainult üks turgu täielikult kontrolliv hüvise müüja, nimetatakse monopoliks. Monopolil on järgmised tunnused: - Turul on vaid üks müüa ehk hüvise pakkuja ning firma ongi nagu terve tootmisharu. - Pakutavale hüvisele asenduskaubad puuduvad ning ükski teine firma identsed tooteid ei paku, st konkurentsi selles segmendis ei ole. Ostjad on sunnitud maksma monopoli määratud hinda.

    Majandus
    Konkurents
    4
    doc

    Konkurents

    Konkurents on võistlus ostjate ja müüjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja müümise pärast. Konkurentsivõime sõltub koostööst. Inimesed võistlevad ehk konkureerivad alati olemasolevate nappide ressursside pärast. Kui ettevõtted turul konkureerivad, maksavad tarbijad vähem, töötajad leiavad rohkem töökohti ja saavad suremat palka ning ettevõtete omanikud saavad oma investeeritud säästudelt suuremat tulu. Turukonkurents on jällegi oluliselt erinev, kus iga võit toob kaasa kellegi kaotuse, kuigi ettevõtluses ei pruugi alati kõik võita, on siiski mitme osapoole üheaegne võit võimalik. Majandusteadlased jagavad turud kaheks kategooriaks ­ hinnavõtjad (kes lepivad turu poolt määratud hinnaga ning otsustavad seejärel, kui palju sellise hinnaga toota) ja hinnakujundajad (kes püüavad leida oma kaubale õiget hinda). Täielik konkurents peab vastama kõikidele järgmistele tingimustele: Palju müüjaid ja ostjaid-palju erinevaid ettevõtteid tootab ?

    Majandus
    KONKURENTS
    6
    doc

    KONKURENTS

    KONKURENTS Ettevõtlusest rääkides ei saa mööda minna konkurentsist. Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldakse 4 olulist tunnust: 1. müüjate arv turul 2. pakutava kauba omapära 3. uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. müüjate võime mõjutada hinda, kontroll hinna üle Täielik konkurents – turul palju iseseisvaid e/v, kes toodavad sarnast toodangut, ükski neist ei suuda üksinda turuhinda mõjutada. Konkurentsi ideaalmudel. Tunnused 1. Firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike (ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest). 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda väga ei osteta. 3. Turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast. 4.Puudub kontroll hinna üle. Iseloomulik on, et hind on nii madal kui võimalik. Hinna tõus ja suure kasum

    Konkurents
    Majanduse alused-Firmateooria-Tootmine ja kulud-Kasumi maksimeerimine
    18
    pdf

    Majanduse alused: Firmateooria, Tootmine ja kulud, Kasumi maksimeerimine

    MAJANDUSTEADUSE ALUSED 25 5. Firmateooria 5.1 Tootmise organisatsioon Maailma kõik ettevõtted erinevad oma suuruse, tegevusala ning ellujäämise tõenäosuse poolest. Mille poolest on kõik need ettevõtted omavahel sarnased? Mis iseloomustab ettevõtet? Kuidas on ettevõtted organiseeritud? Miks me vajame ettevõtteid majandustegevuse koordineerimiseks? Miks me ei osta kõike vajalikku teistelt inimestelt (turult)? Mis on ettevõte Ettevõte on institutsioon, mis ostab tootmistegureid (maa, töö, kapital) koos vahetoodetega nagu näiteks tooraine, mida ostetakse teistelt ettevõtetelt, ning kasutab neid tootmises. Ettevõte organiseerib neid ressursse, et toota kaupu ja teenuseid. Ettevõte sellises definitsioonis on oluline sõna `organiseerib'. Lisaks eelöeldule on ettevõttel olemas juhtimise struktuur, kes tegeleb ettevõtte juhtimisega. Ka ettevõtete olemasolu põhjuseks on nappus. Ett

    Majanduse alused




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun