Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Tarbijad (0)

1 Hindamata
Punktid
Tarbijad ja säästjad
VI peatükk
Tarbija
Tarbija on inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks.
Tuluallikad
Tulu tööst – palk
Tulu rikkusest – intress ,
Rikkus
Rikkus on sinu omanduses olevate asjade väärtus.
Rikkuse tunnused
  • kasulikkus
  • piiratud pakkumine
  • rahaline väärtus
  • omandiõigus peab olema vahetatav.
    Säästmine sõltub:
    • tulude suurusest
    • ootustest
    • pankade intressimääradest
    • maksuseadustest
    Eelarve
    Tulude ja kulude plaan.
    Eelarve koostamise kolm sammu:
    • finantseesmärkide püstitamine
    • tulude hindamine
    • kulude planeerimine
    Reklaamist saadav kasu
    • info hindade ja uute toodete kohta
    • suureneb müüjate vaheline konkurents
    • alandab hindu tarbijate jaoks
    • maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud.
    Reklaamiga kaasnevad ohud
    • reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab mõnede toodete hinda
    • reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
    • meedia sõltub reklaamist
    Millele mõelda, kui plaanid säästa
  • Ohutus

    Riik tagab sinu hoiuste turvalisuse kuni 20 000.- kroonini
  • Tulumäär

    Tulumäära väljendatakse protsendina hoiustatud summast (põhisummast) aastase perioodi kohta.
  • Intress

    Intress on tasu (tulu) selle eest, et loobud praegu raha kulutamisest ja võimaldad pangal või mõnel muul asutusel seda kasutada. On olemas lihtintress (tasu ainult põhisummalt) ja liitintress (tasu põhisummalt ja eelnevalt arvutatud intressidelt eeldusel, et jätad selle oma kontole).
  • Likviidsus

    Likviidsus näitab seda, kui kiiresti on võimalik oma sääste rahaks muuta. Raha kasutamisvõimalus kaupade ostmisel ja maksete tasumisel .
    Kuhu on võimalik oma sääste paigutada
    • Hoiukontod (nõudehoius ehk arvelduskonto ja tähtajaline hoius ehk deposiitkonto)
    • Firmade aktsiad
    • Kohalike omavalitsuste võlakirjad
    • Avatud investeerimisfondid (rahaturufondid ja võlakirjafondid)
    • Elukindlustusreservid
    • Ettevõtte võlakirjad
    Tarbimiskrediit
    Tarbimiskrediit on kas rahakrediit või kaubakrediit . Rahakrediit võimaldab laenata raha, et tasuda oma ostu eest. Kaubakrediit võimaldab osta kaupu ja teenuseid praegu ja maksta nende eest hiljem.
    Eluasemelaen , autoliising, järelmaksud, krediitkaardid.
    Finantskoormus
    Finantskoormus on kogusumma , mida maksad krediidi kasutamise eest. See hõlmab intressikulusid ja teisi tasusid (teenustasusid, kindlustus ), mida müüja või laenaja laenule lisab.
    Aastane protsendimäär (APM)
    APM on krediidikulu, mida arvutataks aastaprotsendina.
    APM=2 m i/P(n+1)
    m – makseperiood (52 nädalat, 12 kuud)
    i – laenukulu (intressi summa)
    P – põhisumma (laenatav raha)
    n – tegelik maksete arv
    Krediidi eelised
    • kohene kauba omandamine
    • paindlikkus
    • ohutus
    • aitab ettenägematute asjaolude korral
    Krediidi puudused
    • ülekulutamine
    • kõrgem maksumus
    • impulsiivsed ostud
    Käendaja
    Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda.
    Kindlustus
    Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu.
    Kindlustuse liigid
    • Kahjukindlustus
    • Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata
    - elukindlustus
    Vastutuskindlustus
    Vastutuskindlustus kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega, mille eest nad vastutavad. Liikluskindlustus
    Varakindlustus
    Varakindlustus kaitseb poliisiomanikke nende vara kaotuse, hävimise või kahjustumise eest.
    Elukindlustus
    Elukindlustuse peamine põhjus on tagada raha perekonnale , kui pere ülalpidaja (palgateenija) sureb . Mõned inimesed kasutavad oma kindlustuspoliisi ka kui hoiust.
    Elukindlustuspoliise on 5 põhiliiki:
  • Riskikindlustus (väljamakse ainult surma puhul)
  • Kapitali- ehk kogumiskindlustus
  • Investeerimiskindlustus
  • Pensionikindlustus
  • Tervisekindlustus ( ravikindlustus )
    Kindlustuspreemia
    Preemia on hind, mida inimesed maksavad kindlustuse eest.
    Tarbijakaitse
    Eesti Tarbijakaitseseaduse § 4 sätestab tarbija põhiõigused:
    • põhivajaduste rahuldamine (toit, rõivad, peavari)
    • ohutusele (olla kaitstud tervisele, varale ja elule ohtliku kauba või teenuse eest)
    • informatsioonile (saada vajalikku ja tõest teavet kaupade ja teenuste hulgast teadliku valiku tegemiseks)
    • haridusele (võimalusele saada koolitust ja oskusi, et käituda teadlike tarbijatena)
    • valikule (võimaluse valida kvaliteetsete kaupade ja teenuste hulgast)
    • esindatusele (õigusele võtta osa poliitiliste ja majanduslike otsuste tegemise protsessist)
    • kahjude hüvitamisele (nii materiaalse kui moraalse kahju tekkimise korral)
    • keskkonnale (õigusele ohutule keskkonnale nii praegu kui tulevikus)
    Seadus kehtib 01.01.1994
    Tarbijate õigused on kaetud järgmiste õigusaktidega
    • Toote ohutuse seadus
    • Konkurentsiseadus
    • Kaupluste töö üldeeskiri
    • Teeninduseeskiri

  • Tarbijad #1 Tarbijad #2 Tarbijad #3
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2010-05-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 14 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Merlyn Leiman Õppematerjali autor
    Majanduse kokkuvõte tarbijate teemal.

    Sarnased õppematerjalid

    Tarbijad ja säästjad
    5
    pdf

    Tarbijad ja säästjad

    Tarbijad ja säästjad · Tarbja- inimene, kes ostab kaupu või teenuseid isiklikuks kasutamiseks. · Rikkus- sinu omanduses olevate asjade väärtus. Tuluallikad: 1. Tulu tööst-palk 2. Tulu rikkusest-intress Rikkuse tunnused: 1. Kasulikkus 2. Piiratud väärtus 3. Rahaline väärtus 4. Omandiõigus peab olema vahetatav( saan vajadusel müüa) N. Kunst. Säästmine sõltub: 1. Tulude suurusest( sissetulekud) 2. Ootustest 3. Pankade intressimääradest 4. Maksuseadustest Eelarve- Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamine: 1. Finantseesmärkide püstitamine 2. Tulude hindamine 3. Kulude planeerimine Reklaamist saadav kasu. Info hindade ja uute toodete kohta. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Suureneb müüjate vaheline konkurents. Alandab hindu tarbijate jaoks. Maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad ohud.

    Arendustegevus
    Tarbimine ja säästmine
    3
    doc

    Tarbimine ja säästmine

    Kordamisküsimused ptk 6 1. Selgita järgmised mõisted ja küsimused · Tarbija ­ on inimene , kes ostab kaupu ja teenuseid isiklikuks kasutamiseks · Tuluallikad ­ tulu tööst: palk; tulu rikkusest; intress · Rikkus ­ sinu omanduses olevate asjade väärtus · Rikkuse tunnused ­ 1)kasulikkus 2)piiratud pakkumine 3)rahaline väärtus 4)omandiõigus peab olema vahetatav · Säästmine ­ sõltub: 1)tulude suurusest 2)ootustest 3)pankade intressimääradest 4)maksuseadusest · Eelarve ­ tulude ja kulude plaan ( Eelarve koostamise kolm põhisammu: 1)finantseesmärkide püstitamine 2)tulude hindamine 3)kulude planeerimine ) · Reklaamist saadav kasu ­ 1) info hindade ja uute toodete kohta 2)suureneb müüjate vaheline konkurents 3)alandab hindu tarbijate jaoks 4)maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote ja eratelevisioonid

    Majandus
    Tarbimine ja säästmine
    38
    pptx

    Tarbimine ja säästmine

    Tarbimine ja säästmine Tarbimine ja säästmine Tarbimine ­ kaupade ja teenuste kasutamine oma vajaduste rahuldamiseks. Säästmine ­ kasutatava tulu osa, mida ei kulutata tarbimisele. Sissetulek: 1. Palk 2. Rent 3. Intressid 4. Kasum Lorenzi kõver - iseloomustab riigi tulujaotust graafiliselt. · Punkt D näitab, et vaeseimad 20% elanikkonnast saavad vaid 5,0% kogu rahvatulust · Punkt E iseloomustab alumise 50% elanike osatähtsust rahvatulu jaotumises (19,8%) · Planeerimine ja eesmärkide seadmine Raha pole paraku kunagi nii palju, et jätkuks piiramatult kõige jaoks, mida hing ihaldab. Seetõttu tasub oma rahaasju planeerida ja eesmärke seada, et läbimõeldult õigel ajal valikuid teha ning olla valmis ka ootamatusteks.

    Majandus
    Majandus õpetuse aasta konspekt
    45
    doc

    Majandus õpetuse aasta konspekt.

    perekondade ja ettevõtete valikuid. Majanduse põhivalikud Vastused küsimustele ­ MIDA, KUIDAS, KELLELE Majandusmudel Majandusmudel on lihtsustatud väide, diagramm või valem, mida kasutatakse majandussündmuste selgitamiseks. Majandus Majandus on süsteem, mis tuleneb valikutest, mida me teeme kui tarbijad, töötajad, ettevõte omanikud või juhid ja valitsusametnikud. Nõudlus III peatükk · Mis on nõudlus ja kuidas see illustreerib hindade mõju? · Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalamate hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? · Milline seos on üksikisikute nõudmiste ja turunõudluse vahel? · Mis on nõudluse hinnaelastsus ja mis seda määrab?

    Majandus
    Tarbimine ja säästmine
    2
    doc

    Tarbimine ja säästmine

    25.09.2012 Tarbimine ja säästmine. Tuluallikad - Tulu tööst- palk - Tulu rikkusest- intressid, dividendid, rendised. Rikkus ja säästmine - Tulud- tulude suurenemine viib säästmise suurenemiseni - Ootused- positiivsed ootused viivad kulutamiseni - Pankade intressid- kõrgem intress innustab säästma - Maksuseadused- kõrged maksud ei soodusta säästmist Eelarve aitab - Finantseesmärkide püstitamine - Tulude hindamine - Väljaminekute planeerimine Säästmine - Kus on ohutu raha hoida? - Tulumäär- kas panna raha hoiule? - Mis on liht- ja liitintressi erinevus? - Midaq tähendab likviidsus? - Kas pank on likviidne? - Kas mul on likviidseid varasid? LIHT: LIIT: 500 500 1.aasta 5% 25 - 500 1. aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 25 - 500 2.aasta 5% 26,25 - 525 3.aasta 5% 25 - 500 3.aasta 5% ........

    Ettevõttlus
    Majanduse konspekt
    15
    docx

    Majanduse konspekt

    Monopol ­(kreeka sõnadest monos ­ ,,üks" ja polein ­ ,,müüma"), kus mingit teenust või toodet pakub ainult üks müüja. Monopoli puhul puudub konkurents pakutavatele toodetele või teenustele puuduvad asendustooted. See võimaldab müüjal küsida toote eest hinda, mis ühiskonna seisukohalt on liiga kõrge. Majandusringlus Majapidamised ­ ühise eelarvega majandavate inimeste kogum. Moodustavad kõik riigis elavad inimesed, tarbijad, pered ja leibkonnad Majapidamistel on majanduses kaks tähtsat rolli: -Tarbijatena kasutavad nad ettevõtte valustatud tooteid ja teenuseid. -Ressursiomanikena omavad nad tootmisressursse(maavarad,kapital ja inimressurss) Adam Smith- 1776.aastal raamat ­ majandusteaduse isa. Raamat ,,Rahvaste rikkus" Hakkas vastu nii merkantelistidele kui ka füsiokraatidele. Tema vaated: -Rikkus sõltub tootmisest, tootmine aga sellest, kuidas ühilduvad tootmistegurid -Valitsus ei tohi sekkuda majandusse

    Majandus
    Majanduse mõisted
    2
    docx

    Majanduse mõisted

    Finantsplaan e eelarve on finantsplaan, mis võtab kokku teatud perioodi tulud ja kulud. tarbija on teenuseid ja kaupe tarbiv subjekt rahakrediit on raha laenamine, et tasuda ostu eest. palk hind, mida makstakse tööjõu kasutamise eest. kapitalhooned,tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud. tööinimpingutused, mis on vajalikud kaupade ja teenuste tootmiseks. võlakiriväärtpaber, mis tõendab, et võlakirja väljaandija on võlakirja ostjalt laenu saanud. liitintressintress mida arvutatakse põhisummalt ja sellele lisandunud eelnevad perioodide intressid. rikkusaineliste varade koguväärtus. barterkaubandus on kaubandus, kus vahetatakse kaupe ja teenuseid ilma raha kasutamata. ülejääkolukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. kasvikkogu teenitud intresside hulk, sõltub tasuvusest ja kokkuliitmise sagedusest. sularaha raha, mis koosneb pangatähtedest ja müntidest. käendajaisik, kes on nõus tasuma laenu, kui seda laenaja ise ei suuda. debentuur pikaajaline kind

    Majandus
    KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS
    8
    odt

    KORDAMINE MAJANDUSEKSAMIKS

    Hinnatõus motiveerib ettevõtjaid, hinnalangus viib ettevõtjad turult ära ­ nn motiveeriv funktsioon. · Pakkumine muutub, sest: piirkulu muutus (nt langemine ­ rohkem pakkuda, tõusmine ­ suudetakse vähem pakkuda), muutus tootjate arvus, ootuste muutus. V PEATÜKK: TURU TASAKAAL JA ­ HIND · Turu tasakaal ­ nõutava ja pakutava kauba kogused mingil hinnatasandil on samad · Kui hind on turu tasakaalust madalam, tahavad tarbijad rohkem toodet osta ja konkureerivad teiste ostjatega. Kui nad konkureerivad ja ostavad rohkem, siis lükkavad nad hinda kõrgemale. Kõrgema hinnaga toodet ei taha enam nii paljud osta, kui madalama hinnaga. Suureneb pakutav kogus ja langeb nõutav kogus. Tekib ülejääk. · Defitsiit ­ olukord turul, kus nõudmine ületab pakkumise · Ülejääk ­ olukord turul, kus pakkumine ületab nõudmise.

    Arendustegevus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun