Kaubandus Euroopa Liidus – muutused Eesti väliskaubanduses (2)

Kaubandus Euroopa Liidus – muutused Eesti väliskaubanduses Euroopa Liiduga ühinemisel.
Eesti ühinemine Euroopa Liiduga on üks Eesti majandust mõjutavatest võtmeteguritest. Seejuures avaldavad muutused väliskaubanduses mõju Eesti kui avatud väikeriigi majandusele tervikuna .
Euroopa Liitu kuulumine eeldab eeskätt seal kehtivate põhimõtete ülevõtmist, mis muu hulgas hõlmab kaupade, teenuste ja tootmistegurite piiranguteta liikumist EL-i siseselt ning ühist väliskaubanduspoliitikat kolmandate riikide suhtes. Viimane tähendab, et liidu liikmesriigid on andnud otsustusõiguse ning kõik väliskaubandust reguleerivad vahendid Euroopa Liidu juhtorganite kompetentsi . Lisaks ühisele väliskaubanduspoliitikale, tuli Eestil üle võtta ka teised, sellega seotud poliitikavaldkonnad, nagu näiteks konkurentsipoliitika , ühine põllumajanduspoliitika, söe- ja terasepoliitika.
Nüüd kui Eesti on ühinenud Euroopa Liiduga on väliskaubanduspoliitilises taustsüsteemis toimunud suuri muutusi. Eesti ja Euroopa Liidu liikmesmaade vaheliselt kaubavahetuselt on kaotatud tollimaksud. Eestil tuli üle võtta Euroopa Liidu ühtne tollimaksusüsteem Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide suhtes. Eesti peab rakendama ka Euroopa Liidus kasutatavat mittetolliliste kaubandusmeetmete (impordikvoodid, ekspordisubsiidiumid jm.) süsteemi. Eestil tuleb harmoneerida oma väliskaubanduslepingud Euroopa Liidu omadega ja üle võtta liidu sõlmitud kaubanduslepingud.
Euroopa Liiduga ühinemine tõi väliskaubanduspoliitiliselt kaasa suured muutused. Muutunud kaubandustingimused avaldavad aga ka mõju väliskaubanudse mahtudele ja suundadele, mis omakorda mõjutavad riigi kui terviku, aga samuti tema tootjate ja tarbijate ning riigisektori heaolu.
Euroopa Liidu võimalik laienemine, aga samuti mitmete teiste riikidevaheliste kaubandusplokkide moodustamine on tõstatanud taas päevakorda regionaalse integratsiooni problemaatika. Üldiselt mõistetakse majandusliku integratsiooni all olukorda, kus integreeruvate riikide vahel kaotatakse kõik kaubandustõkked ning kolmandate riikide suhtes rakendatakse diskrimineerivat väliskaubanduspoliitikat. Traditsiooniliselt tuuakse välja kolm regionaalse majandusliku integratsiooni vormi: vabakaubanduspiirkond, tolliliit ja ühtne turg .
Tolliliidu all mõistetakse üldiselt riikidegruppi, kus on omavaheliselt kaubavahetuselt kaotatud kõik tollimaksud ja koguselised piirangud ning mitteliikmesriikide suhtes rakendatakse ühis väliskaubanduspoliitikat.Regionaalse integratsiooni tulemusena muutuvad kaupade hinnad liikmesriikide siseturul. Sellega omakorda kaasnevad muutused tootmise ja tarbimise suundades ja mahtudes.
Eesti integreesumisel Euroopa Liiduga tuled Eestil loobuda oma senisest üliliberaalsest väliskaubanduspoliitikast ja võtta üle liidu ühise väliskaubanduspoliitika põhimõtted. See tähendas eelkõige Eesti ja Euroopa Liidu vaheliste tollimaksude ja koguseliste piirangute kaotamist ning Euroopa Liidu välistollimaksude süsteemi, mittetolliliste kaubanduspiirangute süsteemi ja kaubanduslepingute baasi ülevõtmist. Kuna Eesti Euroopa Liidu suhtes tollimakse ja koguselisi piiranguid enne ühinemist ei rakendanud, ei ole selles osaks ka mingeid probleeme. Küll aga kaovad kaubanduspiirangud Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste ekspordilt EL-i , mille suhtes Eestil liiduga vabakaubanduslepingut pole. Kuigi Euroopa liit oli seni Eesti põllumajandusaaduste suhtes rakendanud nn. Sooduskvoote, mille piires olid kehtestatud tollimaksusoodustused, ei suutnud Eesti eksportöörid enamike kaupade puhul neid kvoote täita. Selle põhjuseks oli kindlasti eesti toodete mittevastavus euronõuetele. Sama oleksid ulatustlikud investeeringud nende nõuete täitmiseks kvootide vähese mahu tõttu ebaotstarbekad.
Ühinemisel Euroopa Liiduga tuli Eestil rakendada kolmandate riikide suhtes üle 10 700 erineva tollimaksu. Eriti kõrged on põllumajandussaaduste tollimaksumäärad.