POLIITILINE GLOBALISEERUMINE (0)

POLIITILINE GLOBALISEERUMINE 
 
Teemad: 
1. Rahvusvaheline koostöö 
2. Arengukoostöö ja aastatuhande arengueesmärgid 
3. Relvastatud konfliktid 
4. Migratsioon ja pagulus 
1. teema: Rahvusvaheline koostöö 
  
1. Loe lk. 67-70 ja pane kirja umbes 7 lauset, mida uut siit teada said. 
On loodud selline Maailma Toiduprogramm, mis tegeleb nälja leevendamisega                   üleilmsel tasandil ning mille peakontor asub Roomas. Keskmisel pakub see abi                       umbes 90 miljonile inimesele aastas. Selle programmi eesmärgiks on näljahädade ja                       alatoitumise kaotamine. Aafrika Liidu rahuvalvemissioon Somaalias ehk AMISOM-i                 ülesandeks on toetada üleminekuvalitsust ja selle struktuure, tagada riigis julgeolek,                     koolitada Somaalia sõjaväge ning tekitada turvaline keskkond humanitaarabi                 kohaleveoks, ühendus kaitseb Somaalia mässurühmituse al-Shabaabi eest. Loodud                 on ka ÜRO Pagulasorganisatsioon mille ülesandeks on põgenike toetamine ja                     kaitsmine üle maailma. Oxfam on 15 kodanikuühendusest koosnev rahvusvaheline                   liit, mis tegutseb rohkem kui 98 riigis üle maailma. Selle eesmärk on leida kestvaid                             lahendusi vaesuse ja ebaõigluse kaotamiseks ning selle sihiks on iseseisvad                     inimesed, kes ei vaja välist abi enda õiguste tagamiseks ja eluga toimetulekuks.                         Piirideta Arstid ehk MSF on humanitaarabiorganisatsioon, mis pakub erakorralist                   meditsiiniabi enam kui 70 riigis, millest enamik on arengumaad. CARE on                       valitsusteväline organisatsioon, mille põhieesmärkideks on humanitaarabi             pakkumine, arengukoostöö ning ülemaailmse vaesuse vastu võitlemine. 
 
2. Miks on vaja rahvusvahelist koostööd poliitikas? 
et lahendada globaliseeruvaid probleeme maailmas.  
 
3. Missuguseid kahesuguseid kokkuleppeid sõlmitakse riikide vahel? Kumbad                 olulisemad? Miks? 
Kokkulepped võivad olla kahe riigi vahelised ehk kahepoolsed või mitut riiki                       hõlmavad ehk mitmepoolsed. Kuid kokkulepped võivad olla ka riikidele nii juriidiliselt                       siduvad kui mittesiduvad. Globaliseeruvas maailmas on ühisprobleemide               lahendamiseks olulised just mitmepoolsed kokkulepped, mis võivad haarata nii                   väikest arvu riike kui ka enamikku maailma maid.  
 
4. Missuguseid teemasid käsitletakse mitmepoolsetes rahvusvahelistes             kokkulepetes? Nimeta 4 konkreetset teemat.  ​küs 2-4 CD-l lk 70-71  Mitmepoolsed kokkulepped käsitlevad väga erinevaid teemasid alates välispoliitikast                 kuni koostööni inimõiguste kaitses, narkootikumidevastases võitluses, vaesuse              


vähendamises või keskkonna- ja tervishoius, aga ka rahvusvaheliste rahavoogude ja                     transpordi reguleerimises. Investeeringud, humanitaarabi, lennundus, julgeolek ja               kaubandus. 
  5. Poliitiline globaliseerumine toimub eelkõige globaalse haardega               rahvusvaheliste organisatsioonide kaudu. Teada 3 CD-l lk 72-74 nimetatud                   rahvusvahelist organisatsiooni ja iseloomusta neid lühidalt (pikalt               väljakirjutatuna inglise ja eestikeelne organisatsiooni nimetus, organisatsiooni               loomise eesmärk, Eesti kuuluvus organisatsiooni)  Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Humanitaarasjade Koordinatsioonibüroo           (United Nations Office for the Coordination of Humanitarian Affairs ehk UN OCHA)                         on 1991. aastal loodud ÜRO üksus, mis vastutab eriolukordades                   humanitaarabipakkujate koostöö ja kohase reageerimise eest. ÜRO peamised                 probleemid on seotud tõhususega: sõlmitud on palju kokkuleppeid, ent palju on                       jäänud ka sõlmimata või jõustumata (nt Kyoto protokoll); krooniline rahapuudus;                     kuidas panna suuremaid ja jõukamaid riike panustama ning tegutsema rohkem ÜRO                       raames, hoides seda samal ajal areenina, kus ka väiksemad ja vaesemad saavad                         oma huvide eest seista. 
Maailmapank on rahvusvaheline rahandusorganisatsioon, mis pakub             arengumaadele laenu. Maailmapanga ametlik eesmärk on vaesuse vähendamine.                 See loodi 1944. aastal Bretton-Woodsi konverentsil (samal konverentsil loodi ka IMF                       ehk Rahvusvaheline Valuutafond). Maailmapanga peakorter asub Washingtonis               USA-s, sellel on 187 liikmesriiki. Maailmapanga president on praegu Robert Zoellick.                       Tänapäeval keskendub Maailmapank aastatuhande arengueesmärkide           saavutamisele, mistõttu antakse läbi Rahvusvahelise Arenguassotsiatsiooni rahalist               abi madala sissetulekutasemega riikidele. Antud abi on kas minimaalse intressiga                     või lausa intressivaba. 
Maailma Kaubandusorganisatsioon WTO (liikmesriike 153, peakontor Genfis,               töötajaid u 650) peaülesanne on aidata kaubandusel toimida nii vabalt ja sujuvalt kui                           võimalik. Selleks jälgib WTO pärast Teist maailmasõda järk-järgult välja kujunenud                     rahvusvahelise kaubandusreeglistiku täitmist ning on riikidele             kaubandusläbirääkimiste ja kaubandustülide lahendamise foorumiks. Toodetega             kauplemise küsimuste kõrval käsitletakse WTO-s erinevaid teemasid, nagu                 kauplemine teenustega, intellektuaalomandi kaitse, e-kaubandus, kaubandusega             seotud investeeringud, konkurentsipoliitika, keskkonnaküsimused jms. 
 
6. Kes veel peale rahvusvaheliste organisatsioonide tegutsevad               globaliseeruvas poliitikas? Mis on nende rolliks?  ​CD lk 75-76  Üleilmses poliitikas mängivad rolli ka äriettevõtted ja kodanikuühendused. Suured                   rahvusvahelised äriettevõtted suunavad globaalseid protsesse ainuüksi oma               põhitegevustega, mõjutades inimesi üle maailma, luues töökohti, kontrollides                 keerukaid tootmisahelaid ja viies riikidesse välisinvesteeringuid. Seejuures on                


suured äriettevõtted riikide jaoks strateegilise tähtsusega, mis tähendab, et nende                     huvidega arvestatakse, ilma et ettevõtted peaksid tegema lobitööd. Ärihuvide kõrval                     on veel ka kodanikudja nende (tulu mittetaotlevad) ühendused.