ajapuudus, rahapuudus jne)? Ootamatute kulude katteks on vajadusel õpilasfirma liikmed valmis panustama võrdselt oma ressursse. Tegevuskava muudatused kooskõlastatakse kõigi liikmetega. Ajapuuduse korral panustavad kõik õpilasfirma liikmed võrdselt ettevõtmisesse rohkem aega, et olukord tähtajaliselt lahendada. Rahapuuduse korral kujundab õpilasfirma ümber oma ressursse vajalike rahaprobleemide erakorraliseks lahendamiseks. ● Kuidas lahendate konfliktsed olukorrad? Konfliktsed olukorrad lahendame asjaolu omavahel läbi arutades ning kompromissile jõudes, mis rahuldaks kõiki osapooli. ● Kuidas tegelete motivatsiooni hoidmisega meeskonnas? Motivatsiooni hoidmine meeskonnas on tagatud positiivse töökeskkonna säilitamisega. Iga liige on õpilasfirmas väärtustatud. Liikme motivatsiooni langusel on ülejäänud liikmed vastutulelikud ning abistavad teda. 2. Kommunikatsioon meeskonnas
ja strateegiale. Levitatakse väljaspoole organisatsiooni. 1.2 Operatiiveesmärgid põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. 2. Süsteemi eesmärgid on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni eksisteerimiseks. 3. Individuaalsed eesmärgid - Organisatsioon koosneb inimestest, kellel võivad olla omavahel ja ka organisatsiooniga konfliktsed huvid. Eesmärkide hierarhia Eesmärke saab panna hierarhilisse järjekorda lähtuvalt aja mõõtmisest. Kõige kaugemad eesmärgid on strateegilised eesmärgid ja kõige lähimad eesmärgid on operatiivsed eesmärgid. Strateegilised eesmärgid Pikaajalised eesmärgid Lühiajalised eesmärgid Operatiivsed eesmärgid Kokkuvõtteks Organisatsioon ei saa tegutseda korralikult, kui ei ole seatud eesmärke. Eesmärgid on
Aga inimene võib ka olla üle rahvamassist, vastanduda sellele, olla üliinimene. "Ma õpetan teile üliinimest. Inimene on miski, mida peab ületama. Mis olete teinud ta ületamiseks? /.../ Te olete käinud ära tee ussikesest inimeseni, aga palju on teis veel ussikest."Tugevad tahtsid nõrgad hävitada. S.Freud- Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. C.Darwin-evolutsiooniteooria- Esiteks, liikidel on suur viljakus. Neil on järglasi rohkem, kui neid täiskasvanuks saab. Teiseks, populatsioonide arvukus jääb enam-vähem samaks väikeste kõikumistega. Kolmandaks, toiduressursid on piiratud, kuid on enamasti suhteliselt konstantse suurusega
Nõupidamine : luua uut saada uusi ideid tegevusplaan analüüsid probleemide lahendused kõlab kõikide arvamus piiratud arv inimesi Koosolek : eesmärk osalejad ettevalmistus korraldus ülesehitus abimaterjalid Konfliktsed tüübid : Domineerija ("olge vait", "kuulake mind") Blokeerija/iriseja ("see on jama" hävitab meeskonna motivatsiooni) Eneseimetleja (tähelepanuvajadus) Tülinorija ("no on ikka meie seas lolle.." ründab isikuid) Eemaleseisja (passiivne liige) Koosoleku valmistamine : Mida tahame, millist tulemust ootame Mis tüüpi koosolek Keda tuleb kutsuda Kas ja kuidas tuleb neil ettevalmistada Milliseid teemasid käsitleda (järjekord) Kuidas jagada rolle
Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid. Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe rahvuse suhted on konfliktsed eelkõige ajalooliste läbielamiste tõttu. Eestlased olid aastakümneid oma enda riigis tõrjutud ja vaeslapse rollis. Ehk on põhjuseks eestlaste tagasi tegemise iha selles, aga tänapäeva Eestis tunnevad ennast tõrjutuna vastupidiselt venelased. Venelaste arvates ei seisa riik nende huvide eest ja neid diskrimineeritakse üha rohkem. Tänu venelaste rahulolematusele ja eestlaste kiuslikkusele on kahe rahvuse suhted tänasel päeval Eestis väga vastuolulised.
seened, rakukultuurid ja inimese endoparasiidid ning muud bioloogiliselt aktiivsed ained, mis võivad põhjustada nakkushaigust, allergiat või mürgistust. Kaitseks töökohas toimivate bioloogiliste ohutegurite eest peab tööandja võtma tarvitusele abinõud, arvestades ohuteguri nakatamisvõimet. TÖÖKOHA PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Psühholoogilised tegurid on: monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus Konfliktsed suhted töökaaslastega, klientidega jne pikaajaline töötamine üksinda Psühholoogilised tegurid võivad ajajooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis Töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks peab tööandja kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul
Peale selle võib tekkida sotsiaalne surve, et inimene valiks teatud tingimuste esinemisel suremise. · Eutanaasia toob kaasa hulganisti eetilisi küsimusi. Kas olulisem peaks olema elukvaliteet või elu kui väärtus iseendas? Miks? Kellel on õigus otsustada elu üle, eriti juhul, kui patsient ise pole otsustusvõimeline? Mida teha juhul, kui isik pole eluajal oma tahet selgelt väljendanud ning lähedaste huvid on konfliktsed? Missuguse täiendava mõõte toob arutlusse filosoofiline ja eetiline küsimus sellest, mis vahe on tapmisel ja surra laskmisel? · Kas võib öelda, et teatud juhtudel on inimesel kohustus surra, näiteks omaste säästmiseks või majanduslikel põhjustel? Kas inimesel on õigus valida selline viis surra, et ta ei jääks ilma oma suremise kogemisest? · http://www.ohtuleht.ee/522890/kommentaar-eutanaasia-on-liberalismi-uks-ja-ainus-mote
Delikaatsed isikuandmed. 7. Informatsiooniline enesemääramisõigus. (+ vastavad kohtulahendid) Nt ajakirjanik peab teatama vestluspartnerile , kes ta on, mille jaoks kogutakse informatsiooni kogutakse. Ei kuritarvita kogenud lapsi ära. 8. Konfidentsiaalsus. Minuni jõudnud info, mida ei tohi edasi lekitada. 9. Avalikkuse huvi mõiste. (+ vastavad kohtulahendid) kui puudutab avaliku elu tegelast. Vastutus ebaõigete andmete avaldamise ja leviku eest. 10.Avalikkuse huviga konfliktsed väärtused kommunikatsioonieetikas. Näiteks privaatsuse konflikt avalikkusega tekib juhul kui avaliku tee ehitusel riivatakse lähedal elava isiku privaatsust... avalikkuse huvi on tee ehitus, maja omanikul häiritakse privaatsust Rõhk pigem isiklikul analüüsil ja loomingulisel mõtlemisel. Millised on need situatsioonid, kus avalikkuse huvi on vastuolus inimväärikusega? Millisel juhul õiglusega? Millisel juhul süütu kaitsmisega? 10. Informatsiooniallika kaitsmine
Elisabeth Sau 12c Teooriat käsitletakse üleüldse kõige esimese isiksuseteooriana ning esimese psühhoteraapia liigina. Alusepanija Sigmund Freud (1856-1939). Psühhoanalüüs on Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. Teooria Psühhoanalüüsi teoreetilisi käsitlusi on mitmeid. Ka Freudi enda käsitlused muutusid mõnevõrra juba tema eluajal. Mitmed Freudi õpilased ja kolleegid (Alfred Adler, Carl Gustav Jung, Erich Fromm jt) arendasid Freudi ideedest lähtudes oma käsitlusi ja teooriaid. Psühhoanalüüsi teooriale
või õhtuti kohvikus istumas. Kui mul aga raha napiks, siis ma seda endale lubada ei saaks. Järelikult poleks mul võimalusi veeta aega nii, nagu seda teevad mu sõbrad ja see võiks tekitada stressi. Peale selle on tänapäeval noorte seas olulisel kohal ka välimus. Ülepinget võiks selle aspekti juures põhjustada asjaolu, et viimase moega kaasas käivaid riideid, ehteid ja igasugust meiki ja muud ma osta ei jõuaks ning see muudaks mind sõprade seas aksepteerimatuks. Stressi tekitavad konfliktsed peresuhted. Lugu, kus teismeline protestib ja mässab vanemate vastu, et viimased ei luba tal tegutseda oma tahtmise järgi ja ise otsustada, mis talle parem on ning alustada nö iseseisva eluga, on igivana. Siiski see probleem ei kao kuskile. Võiks ju arvata, et sellised konfliktid tekitavad teismelises vaid hetkelise vihahoo, kuid see viha ja vanemate inimeste mittemõistmine areneb edasi pingeteks, millega noor ei oska toime tulla ja see omakorda viib edasi stresssini.
tollastes suurtes vabaõhuteatrites mõjuva väärikuse, mis sobis kujutavate tegelastega. Etentustes käsitleti lugusid pooljumalatest ehk heerostest, kreeklaste ja nendehõimlaste legendaarsetest esivanematest. Heeroste head ja halvad teod, sõjad vaenutsemised, abielud ja abielurikkumised ning nende laste saatus, kes väga sageli kannatasid oma vanemate pattude pärast, on draamatilise pinge allikaks ja loovad aluse konfliktile inimese ja jumala vahel. Konfliktsed poolsed võisid jõuda kas vastatikuse arusaamiseni ja lepituseni Kreeka tragöödia ei pidanud tingimata õnnetult lõppema või leppimatuse ja kaoseni. Kõigi Kreeka näidentite sündmustik oli vaatajaskonnale hästi teada. Nende süzeed moodustasid osa religioossest ja kultuuripärandist, kuna paljud neist pärinesid juba Homerose ajast. Seetõttu ei huvitanud vaatajaid niivõrd loo uudsus, kuivõrd see, kuidas
Nad on paberil selgelt sõnastatud ning neid levitatakse väljapoole organisatsiooni. · Operatiiveesmärgid põhinevad konkreetsetel funktsioonidel. Näitavad mida organisatsioon tegelikult soovib. Süsteemi eesmärgid on organisatsiooni enda jaoks. Need on vajalikud arengu ja kasvu tagamiseks või organisatsiooni eksisteerimiseks. Individuaalsed eesmärgid. Organisatsioon koosneb inimestest, kellel võivad olla omavahel ja ka organisatsiooniga konfliktsed huvid. Ja põhimõtteliselt võidavad inimeste huvid mitte organisatsiooni huvid. Eesmärkide hierarhia Eesmärke saab panna hierarhilisse järjekorda lähtuvalt ajamõõtmisest. Kõige kaugemat tulevikku puudutavad eesmärgid on strateegilised eesmärgid ning nad katkuvad endas otseselt organisatsiooni strateegiat. ORGANISATSIOONI STRATEEGIA Strateegia on kõikehõlmav pikaajaline tegevusplaan organisatsiooni eesmärkide
2) biheiviorism 3) humanism 4) kognitiivne 5) bioloogiline 6) evolutsioonline 7) sotsiokultuuriline 1) PSÜHHODÜNAAMILINE KÄSITLUS - käitumine on tingitud seesmiste teadvustamata psüühilise energia voolude poolt, mille üle inimese kontroll on minimaalne Sigmund Freud (1856-1939) - pani aluse psühhoanalüüsile, mille kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt - inimest ajendav jõud instinkt – isiksuse tuumaks on konfliktsed teadvustamata tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadvustatud - libido ehk sugutung/seksuaalinstinkt, eros ehk eluinstinkt – suunatud elu säilitamisele ja jätkamisele (nt söömine, mugavused), thanatos ehk surmainstinkt – agressiivsus, destruktiivsus – eluenergia on otsa saanud ja inimene on valmis surema, kuna võtab surma kui üleminekut ühest etapist teise PSÜHHOANALÜÜS
(Naarits- Linn, Pettai & Proos 2012, 5.) Järgnevalt lisan koolist väljalangemise otsesed põhjused, mis on välja selgitatud projektiga “Koolist väljalangemise ennetamine õpilaste sotsiaalse toimetuleku tõstmise kaudu“. Projekt viidi läbi INNOVE ja Euroopa Sotsiaalfondi (ESF) toetusel perioodil 01.09.2009 kuni 31.05.2012. (Naarits-Linn, et al., 2012, 5.) Põhjusteks on: Koolist ja kooliskäimisest väsinud ning tüdinenud, eduelamuse puudumine Konfliktsed suhted eakaaslastega ja/ või õpetajatega, erinevad käitumisprobleemid Kõrge stressi tase Madal usk täiskasvanutesse, nende abisse ja iseendasse Halb õppeedukus Sagedane koolide vahetamine Põhjuseta puudumised Madal enesehinnang ja algatusvõime Nõustamisest eemale jäämine Õpilasel kaks erinevat kultuurilist tausta Õigusvastane käitumine, alkoholi- või narkoprobleemid
oskused. Projektide tunnused: Kindla eesmärgiga (selge ja ühemõtteline); Ühekordsed; Uudsed (ülesannete esinemine erineval kujul; uued inimesed); Ajaliselt piiratud; Erakorralisi ressursse vajavad (raha, inimesed aeg); Interdistsiplinaarsed (hõlmavad mitmeid valdkondi); Keerulised planeerida ja juhtida Riskirohked (inimesed, raha, aeg); Konfliktsed (toovad kaasa muutusi ning seega ka vastuseisu ja konflikte); Olulised. Projekti võtmekriteeriumid Asjakohasus. Peab olema suunatud sihtrühma (kasusaajate) tegelikele vajadustele; projekti tulemusel peab toimuma selge positiivne muutus. Sihtrühmad tuleb kaasata projekti planeerimise protsessi ja arutada koos läbi probleemid ja eesmärgid. Organisatsioon ja juhtimine Projektijuhtimine Teostatavus
klasside kujunemisel on phiskondlik tööjaotus. Omakorda antagoonisliste ühiskonnaklasside vaheline konflik on sotsiaalse arengu allikas. ✣ Klassideks jaotumise mõistmise võtmeks on töö kahepalgeline loomus (täitev ja organisatsiooniline töö). ✣ Ameerika sotsioloog Charles Anderson analüüsis Marxi vaateid ning nimetas järgmised sotsiaalse klassi kriteeriumid: ✣ avalik tootmisviis majanduslikus tootmisviisis; ✣ spetsiifiline elustiil; ✣ konfliktsed klasside vahelised suhted; ✣ sotsiaalsed suhted ja kokkuhoid, mis ületavad kohalikke ja piirkondlikke piire; ✣ klassi teadlikkus ; ✣ poliitiline organisatsioon. KLASSIDE TEADLIKKUS ✣ Oma rolli teadmine tootmises ja seosed teiste klassidega. ✣ klassi lõplikuks kujunemiseks peavad isoleeritud indiviidid mõistma ühtekuuluvust ning erinevust teistest klassidest ✣ Lõpli klassi teadlikkuse staadium saavutatakse
121 (1896) valminud just Clarale mõeldes. Brahmsi loomingu omadused 1) Sümfoonilises muusikas järgib Brahms klassikalise sümfoonia traditsioone, mis ilmneb 4-osalises tsüklis, sonaadivormi kasutamises esimeses osas, selges ja ülevaatlikus vormikäsitluses ja motiivilises töötluses. Samas on B sümf ka kammermuusika mõjutusi, näiteks detailne viimistlus.; 2) Kammermuusikale on omane sümfooniline arendus (konfliktsed teemad, nende pingeline töötlemine); 3) Vokaalmuusika on mõjutatud barokk- ja renessanssmuusika polüfooniast (kaanon, fuuga). Teosed Orkestrimuusika: 4 sümfooniat (I c-moll, 1876; II D-duur, 1877; III F-duur 1883; IV e-moll 1885), 2 klaverikontserti (d-moll, 1858; B-duur 1881), Viiulikontsert (1878), Topeltkontsert viiulile ja tsellole (1887), Akadeemiline Avamäng (1880), Traagiline Avamäng (1881). Vokaalsümfooniline muusika: Ein
Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktsed vajadused. KÕIK EI OLE VÕIMALIK! ● Lähteolukord määrab ökoloogilised võimalused ● Majanduslikud piirangud ● Ajalised/ajaloolised piirangud ● Sotsiaalsed piirangud ● Põhilised hindamiskriteeriumid: teostatavus, riskid, parima variandi valik ja hind. Ökosüsteemi teenused 1. Varustavad teenused ● toidu tootmine (looduses metsikult kasvavad toiduained) ● värske vee olemasolu ● mineraalained
uuringute andmetel jääb retsidiivsete kasvandike hulk vahemikku 35%-100%. 2005. - 2006. aastal Kristi Kõivu ja Ene Mägi (2006) Allikakirjest pole leitav! tehtud ulatuslik uuring näitas, et erikoolide (pöörake tähelepanu, mis liiki erikoolidest on jutt!) [4] toimimist takistab nende ebaselge staatus ja funktsioonid, ressursside ja spetsialistide nappus ning puudused kasvatustöös. Erikoolide töötajate vahel valitsesid konfliktsed suhted ning õpilaste suhteid iseloomustas vägivald ja kiusamine. Samuti selgus, et erikoolidel on totaalse asutuse tunnusjooned: hierarhiline juhtimine ja ülesandekeskne tööjaotus, laste isolatsioon ühiskonnast ja liikumispiirangud ning ebapiisavad ressursid laste vajaduse rahuldamiseks. 2008. aastal valmis riiklik strateegia, kus määratleti erikoolide kontseptsioon. Erikool on (tulevikus) õppekasvatusasutus, kus kesksel kohal on iga lapse areng. Selleks pakub erikool
Sellest tulenevalt põevad paljud huskyd eralduses olles üksindusahistust, mille tõttu nad võivad muutuda destruktiivseks või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist. Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad. LÄRMAKUS Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut otsivad inimesed sellest, et tegemist on vaiksete koertega, keda on mugav pidada paljude naabritega linnakorteris. See üldlevinud arvamus on aga ekslik. Nimelt suudavad huskyd oma iseärasuse kümnekordselt korvata mitmete muude erinevate häälitsustega ja nad võivad olla üsna lärmakad koerad
ning enamasti esineb seda tüdrukute seas ● sellist käitumist soodustab kõrgem tundlikkus/emotsionaalsus ● tarvitatakse psühhoaktiivseid aineid, kuritarvitatakse alkoholi, eiratakse koolikohustust, ähvardatakse enesetapuga (manipuleerimine) ● paljud neist noortest kasvavad üles üksikvanemaga peres, kus esineb ka alkoholisõltuvusega ● sageli on selliste noorte suhted vanematega konfliktsed - kogevad enam mittemõistmist ning verbaalselt ja/või füüsilist vägivalda oma vanematelt ● halvad suhted eakaaslastega ● tüdrukud on ka sageli kokku puutunud seksuaalse väärkohtlemisega Kõikide nende tunnuste ühisosaks on see, et sellistel noortel on ebasoodne kasvukeskkond! Vallandavad tegurid: ● abituse tunne ● üksindus, tõrjutus ● süütunne ● viha ● keegi teine kasutab oma võimu selle inimesel peal ära ● impulsiivsus
Koostöö saavutamiseks tuleb mõelda lapsevanema poolt kasutatava kasvatusstiili ja nende tulemuste üle (Davis, Fanning & McKay, 2000, 235-242.) Lapsevanemate kasvatusstiilid ja nendest tingitud käitumismudeleid: · Autoritaarsed vanemad (autoritaarne kasvatusstiil) ranged, hindavad oma lastes sõnakuulelikkust. Kasutavad karistusi, on jäigad ja järeleandmatud. Selliste vanemate lapsed kalduvad olema konfliktsed, emotsionaalsete häiretega. Käitumist iseloomustavad sõnad: kartlik, kõhklev, tasane, õnnetu, kergesti ärrituv, passiivselt vaenulik või salakaval, stressitundlik, tusane, sihitu. · Minnalaskvad vanemad (minnalaskev kasvatusstiil) järelandlikud ning nõuavad lastelt vähe ja /või pole oma nõudmistes järjekindlad. Selliste vanemate lapse käitumist võivad iseloomustavad järgmised sõnad: täiskasvanutele vastuhakkav,
Sageli tüli ajal solvatakse üksteist ka otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. See on raske aeg, mil pereliikmed võivad üksteisele teha plaju kahju oma öeldud või ütlemata sõnadega, tehtud või tegemata jäetud tegudega. On perekondi, kes on kogenud nii palju valu, et leppimiseks kulub aastaid. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: 1. See haarab vähemalt kahe ühe pere liiget 2. Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitmuse suhtes 3. Puudub ühine optimistlik legend pere koostoimimisest ja elustiilist Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripäred, aga ka hetkeolukorrad mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada. Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta end ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast.
Sageli tüli ajal solvatakse üksteist ka otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. See on raske aeg, mil pereliikmed võivad üksteisele teha plaju kahju oma öeldud või ütlemata sõnadega, tehtud või tegemata jäetud tegudega. On perekondi, kes on kogenud nii palju valu, et leppimiseks kulub aastaid. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: 1. See haarab vähemalt kahe ühe pere liiget 2. Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitmuse suhtes 3. Puudub ühine optimistlik legend pere koostoimimisest ja elustiilist Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripäred, aga ka hetkeolukorrad mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada. Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta end ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast.
Sageli tüli ajal solvatakse üksteist ka otsitakse süüdlast või soovitakse, et asjad kulgeksid teistmoodi. See on raske aeg, mil pereliikmed võivad üksteisele teha plaju kahju oma öeldud või ütlemata sõnadega, tehtud või tegemata jäetud tegudega. On perekondi, kes on kogenud nii palju valu, et leppimiseks kulub aastaid. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: 1. See haarab vähemalt kahe ühe pere liiget 2. Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitmuse suhtes 3. Puudub ühine optimistlik legend pere koostoimimisest ja elustiilist Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripäred, aga ka hetkeolukorrad – mingi ootamatu sündmus võib partnerid ühendada või eraldada. Arvatakse, et mida paremini inimene kohaneb pereeluga, seda paremini tunneb ta end ka ühiskonnas kui tervikus. Ometi tänapäeval ebaõnnestuvas 2-3 perekonda neljast.
toimetuleku tõstmise kaudu. Uuringu raames koostati ka mureõpilaste portree, mis iseloomustab suurt osa õpiraskustega lapsi. Esiteks torkas uuringu koostajatele silma poiste ülekaal - probleemsete õpilaste seas on poisse märksa sagedamini. Omane on ka sagedane koolide vahetamine - küsitluses osalenutest on 41 protsenti õppinud erinevates koolides. Õppimises mahajäämine ja halb õppeedukus pole kaugeltki ainsad probleemse õpilase mured. Siia lisanduvad ka konfliktsed suhted koolis ja kodus, koolikiusamine, madal enesehinnang jne. Laps on sageli konfliktide puntras, tal tekivad kergesti tülid ja vastasseisud koolis õpetajate ja klassikaaslastega, kodus pereliikmetega. Rahutu iseloom Valdaval osal - kahel kolmandikul probleemsetest õpilastest on nii-öelda veskikiviks nende tasakaalustamata ja rahutu iseloom. Siit ka üks põhjus madalaks käitumishindeks - iga teise käitumist hinnatakse hindega «kolm», 27 protsendil on hinne «kaks».
aegunud töövahendid või masinad. 4. Perestress. Pere on sotsiaalne grupp (organisatsioon), mis on pidevas muutuvate oludega kohanemise protsessis. Tugeva perekonna olulisemaks tunnuseks on paindlikus. Perestressi eristab selle liikmete individuaalseist pingeseisundeist kolm tunnust: · See haarab vähemalt kaht ühe pere liiget. · Seda iseloomustavad konfliktsed ootused üksteise käitumise suhtes. · Puudub ühine optimistlik ,,legend" pere koostoimimisest ja elustiilist. Perestressi tekkes mängivad olulist osa partnerite lapsepõlvekodu mõjud, koolitus, kultuurikeskkond ja rahvuslikud eripärad, aga ka hetkeolukorrad. Perestressi põhjusteks on: rahapuudus, ootuste konflikt (igal pereliikmel on teatud ootused , kuidas teised käituma peaksid), vääratuste kokkusobimatus (see,
määratletud eesmärgid, mis on grupi liikmete poolt omaksvõetud. Ebatõhusates gruppides on likmetel erinevad eesmärgid või tõlgendatakse eesmärke erinevalt.Grupis võib eristada eesmärke:· Ülesandega seotud eesmärgid· Suhetega seotud eesmärgid Ülesandega seotud suunatud grupi ees seisva peamise ülesande saavutamisele. Moodustab tegevuse tuuma.Suhetega seotud suunatud grupi kooshoidmisele ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamisele.Need eesmärgid võivad mõnikord olla konfliktsed. Nt. grupi ametlikud liidrid jätavad suhetega seonduva tahaplaanile, kuna nad vastutavad eesmärgi e. ülesande saavutamise eest. Suhetega seotud eesmärke täidavad tavaliselt mitteametlikud liidrid. Selleks, et grupp tõhusalt toimiks on vaja leida grupiliikmete vajadustes ühisosa.21. Gruppide tekkimise põhjused üldiselt on gruppide tekkimsesks ühine eesmärk ja ühine tegevus selle saavutamiseks. Teiseks iseloomulikuks tunnuseks on grupi juhitavus ja grupi liidri olemaolu.22. Grupi
Segaseks on suhteid teinud nende vahel see fakt, et Peter kipub Brianit alavääristama ja loomulikult ka see, et Brian surub alla oma romantilisi tundeid Loise vastu. Brian ja Stewie on headeks sõpradeks saanud. Mingil hetkel tekkisid Meganil Briani vastu tunded. Vastupidiselt Christopherile, kes ilma selge põhjuseta Brianit vihkab. Megani ja Christopheri vahel on alati midagi konfliktset. Lois ja Peter on väga konfliktsed, kuid lõppkokkuvõttes armastav ja kokku hoidev paar. Kas perekonnas valitsevad sümmeetrilised või komplementaarsed suhted? Millistes olukordades ja kelle vahel on sümmeetriline või komplementaarne suhe? Griffinite perekonnas näeb nii sümmeetrilisi kui ka komplementaarseid suhteid. Komplementaarse suhte näiteks on suhe Megani ja ülejäänud perekonna vahel. Terve perekond ründab Meganit ühtselt. Megan on sel puhul alluva rollis ja rünnaku objektiks ning
Nad püüdsid tegelaste hingeelu avada looduse kaudu. Teoste keelde tuli ilukõne. Kangelase tunnete vahetuks edasiandmiseks võeti käsutusele uued kirjandusvormid, näiteks kiri, päevik, eleegia. Jean-Jacques Rousseau->(1712 -1778) Prantsusmaa. Nikolai Karamzin-> (1766-1826) Venemaa. ,,Vaene Liisa", ,,Vene ränduri kirjad" Suve Jaan-> (1777-1851) Eesti. ,,Luige Laus" Romantism Tekkis 1789 1830 Prantsuse revolutsiooni algusest tööstusrevolutsioonini. Kirjanike iseloomustab: konfliktsed suhted jumalatega, suur kujutlusvõime Teoseid iseloomustab: kangelaslikkus, armastus, müstika, ebatavalisus, põnevus, salapärasus, looduslähedus, sümbolism Kirjandusvoolu iseloomustab: salajane idee e. ideaal mis vastandub igavale ja mõttetule tegelikkusele, siirdutakse mälestuste ideaalide ja unistuste maailma, eksisteerimine kahes maailmas, põgenemine tegelikkuse eest, unistuse teotahe, ülevus, inimene on üksi ja
Ekspertvõim liidril on suured teadmised mingis olulises organisatsiooni valdkonnas, mõjuvõim kujuneb erialasest kompetentsusest kogemusest ja teadmistest. 33. Mis põhjustavad stressi organisatsioonis? Ülesande nõuded kiired otsused, kriitilised otsused. vähene info otsustamiseks. Füüsilised nõuded ekstreemsed temperatuurid, halvasti kujundatud tööruum, ohud tervisele. Rolli nõuded rolli ebaselgus, rollikonflikt. Isikutevahelised nõuded rühma surve konfliktsed isiksused. 34. Mis on konflikt ja millised on selle liigid organisatsioonis? Konflikt on töötajatevahelises suhtes esinev vastuolu, mis takistab konflikti osapooltel oma vajaduste ja huvide rahuldamist, tekitades nende vahel emotsionaalselt traumeeriva olukorra. 35. Kuidas toimub konflikti reguleerimine organisatsioonis? Konfliktiga seotud isikute kindlaks määramine, põhjuse väljaselgitamine, tekkinud probleemi lahendamine. Kofliktide lahendamine peaks algama nende tekkimisfaasis. 36
soost ja vanusest. Söömishäired kuuluvad psüühika- ja käitumishäirete hulka ja need jaotakse suuresplaanis kaheks põhiliseks rühmaks: anorexia nervosaks ja bulimia nervosaks. Neid mõlemaid iseloomustab väär kehataju ning äärmuslikud meetmed kaalulangetamises. Söömishäirete all kannatavad rohkem naised ja haigetumise tipp jääb vanusessse 15-25. Haigestumise riskiteguriteks on: väär kehataju, dieeditamine, konfliktsed lähisuhted, sotsiaalne surve ja geneetilised tegurid . Söömishäired on väga tõsised häired, kuna nad võivad lõppeda surmaga ja nende olemasolu võib olla pikalt varajatud. Söömishäirete ravi on kompleksne ja kohaldakse vastavalt patsiendi eripärale. Ravi eesmärgiks on patsiendi psüühiliste ja füüsiliste sümptomite leevendamine. Ravi individuaalsed eesmärgid sõltuvad sümptomite raskusest ja haigusloost. Haiguse varajane ravi kiirendab tervenemist ja parandab prognoosi
otsida abi väljastpoolt ettevõtet. Tõnu Lehtsaare seevastu ei anna edasi täpseid juhised ega meetmeid, kuidas konflikti lahendada ning läheneb olukorrale analüüsides ehk konfliktidiagnostikaga. Esitades Konfliktide lahendamise võimalused organisatsioonis 12 küsimusi endale, leitakse vastused. Konfliktidiagnostika sobib konflikti analüüsimiseks ja ka enda analüüsiks, aga ei anna edasi täpseid meetmeid ega juhendeid, kuidas konfliktsed olukorras käituda. Lehtsaare erineb kõigist teistest autoritest andes edasi vaid konfliktidiagnostika, kus ennast ja olukorda analüüsides jõutakse lahenduseni. 2.1. Autori hinnangud Töö autori arvates tuleks tutvuda erinevate konflikti lahendamise võimalustega, et leida enda organisatsioonile see, mis töötab. Olukorrad ja inimesed võivad küll olla erinevad, aga jälgida tuleks teatuid põhimõtteid, mida soovitatakse. Antud töös selgus, et konfliktses
· Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (lähedussuhete pikaajaline puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine:
· Isikuga seotud tegurid (nt. hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) · Suhtlemispartneri mõju (nt. tema hoiakud, teadmised, emotsioonid, suhtlemisoskused) Suhete mõningad funktsioonid inimese elus: · Seos identiteedi kujunemisega (tagasiside teistelt "Oled tore inimene") · Vajaduste rahuldamine (intiimsuhete loomine, kuna vajatakse lähedust) · Toimetuleku toetamine (suhted kui ressurss) · Seos vaimse ja füüsilise tervisega (konfliktsed pere- ja paarisuhted kurnavad emotsionaalselt) · Mõjutab elukvaliteeti (lähedussuhete pikaajaline puudumine mõjutab hinnanguid eluga rahulolule) Suhtlemise kaudu toimub püstitatud eesmärkide suunas liikumine, mis nõuab sotsiaalset kompetentsust: oskust hinnata olukorda, saada aru suhtlemispartneri motiividest, valida sobivad suhtlemisvahendid jne. Suhtlemisoskuse kui sotsiaalse kompetentsuse kujunemine, kujundamine:
Esmalt olete te tugevalt häiritud, ärevil, mures, hirmunud - need on teie poolt kogetava stressi reaktsioonid. Kuid kuna te olete õnnetuspaigal, siis teil hakkab samas naisest ka kahju, seetõttu hakkate te kogema ka teatavat empaatiatunnet. -sümpaatiat, soojust, muretsemist teise eest. Nad viivad inimest nagu erinevat kas siis egoistlikku või altruistlikku aitamise teed. Kuid millal inimesed ei aita: Seda võivad põhjustada mitmed asjaolud - nagu konfliktsed tasud, konfliktsed normid ja need konfliktid, milliste puhul väline tasu või surve pärsib inimese enesetasustamist. Konfliktsed tasud Samal ajal kui inimesed õpivad ära asjaolu, et aitamine tasub ära, hakkavad nad aru saama ka sellest, et aitamine võib olla kulukas. Seetõttu kaalutakse hoolikalt tasusid ja kulutusi. Üheks võimalikuks kulutuseks on aeg. Teiseks rahaga mitteseotud aitamise kulutuseks on tunne, et meid sunnitakse midagi tegema. Seda kulutust seletab psühholoogilise vastutoime teooria
Agenditeooria kirjeldab antud seost kasutades lepingu metafoori. Agenditeooria tugineb lepingulisele firmakäsitlusele (contractual view of the firm), mille kohaselt ei ole võimalik heaolu maksimeerida, sest esindataval ja esindajal on erinevad eesmärgid ja erinevad eelsoodumused riski kandmiseks. Agenditeooria püüab lahendada kahte agendi suhetes esinevat probleemi. Esiteks agendiprobleem, mis tekib, kui esindatava ja agendi tahe ja eesmärgid on konfliktsed, sealhulgas tegevuse ajahorisont, ja esindataval on keeruline või kulukas tõendada agendi tegelikku käitumist. Agenditeooria kohaselt eeldatakse põhimõtteliselt, et nii agendid kui ka esindatavad käituvad ratsionaalselt lähtuvad enda. Äriühingute valitsemise kontekstis on omanikud enamasti esindatava ja juhid agendi rollis. Omanikud on huvitatud pigem suuremast kasumist, reputatsioonist ja jätkusuutlikkusest
töötaja võimetele mittevastav töö; pidev valvsus ja sündmustevaesus; teenindustöö, klientide teenindamine; 2. Töötingimustest tingitud (tööaeg,töötempo, töötingimuste ergonoomilisus) töö kiirus, nõudlikkus, pingelisus; töö ülekoormus ja ajasurve; halb töökorraldus; töötamine ületundidega, öötöö ja vahetustega töö; töötegemiseks vajaliku väljaõppe või ettevalmistuse puudumine; 3. Rollinõuetest tingitud (konfliktsed nõuded, ebaselged nõuded) üheselt mittemõistetav tööalane vastutus; liiga vähene või liiga suur vastutus; 4. Sotsiaalsest keskkonnast tingitud (konfliktid, sotsiaalne toetus, sotsiaalne isolatsioon, tunnustamine, õiglane kohtlemine) pikaajaline üksinda töötamine; vähene koostöö kolleegide vahel; kehv kommunikatsioon juhtkonna ja töötajate vahel; 5 töötajate vähene kaasatus;
kirjete loogiline grupp. Andmebaas seotud tabelite/failide loogiline grupp. 31. Mis on andmebaasi haldussüsteem (DBMS) ja milliseid probleeme andmebaasi haldussüsteemi kasutamine vähendab? - Database management system(DBMS) programmide komplekt, mis pakub juurdepääsu ja haldamisvõimalust andmebaasis olevatele andmetele. DBMS vähendab järgmisi probleeme: samad andmed salvestatud erinevatesse asukohtadesse, erinevatesse asukohtadesse salvestatud andmed võivad olla konfliktsed , keskse kontrolli puudumine juurdepääsude üle. 32. Mis on relatsiooniline andmebaas? - Komplekt kahemõõtmelisitabeleid. Seotud ühiste veergude abil 33. Milleks kasutatakse andmete sõnastikku (data dictionary)? - Defineerib, millises formaadis tuleb andmed andmebaasi sisestada. 34. Mida on vaja teada andmebaaside disainimiseks? - Disainimiseks vaja mõista: andmete vahelised seosed, andmebaasi salvestatavate andmete tüübid, andmete kasutamise viis,
Indiviid teeb õieti vältimaks karistust ja ei arvesta teiste huve. Reeglitest kinnipidamine vältimaks saada kohtuniku poolt karistada. · 2 aste 13 Indiviid on teadlik, et igaüks edendab oma huvisid ja need huvid võivad olla vastandlikud ehk ka konfliktsed. Seetõttu õigus on suhteline. Spordis tähendab see seda, et sportlane rikub reegleid kasu saamise eesmärgil, kuna ta arvab, et ka teised talitlevad samuti. (6) 5.2.2. II tasand tavapärane tasand (conventional) · 3 aste Spordis tähendab see seda, et sportlane rikub reegleid kasu saamise eesmärgil, kuna ta arvab, et ka teised talitlevad samuti. Kooskõlas
mittejärgimine (kerge uni) · 3a kuni 50% suuremad probleemid, mida vanemad seostavad sageli raske kolmanda eluaasta probleemiga · Lasteaias: üliaktiivsed ja ei suuda enda käitumist kontrollida · Koolis: süvenevad raskused õppimisel jm · Murdeeas ja hiljem: hüperaktiivsus võib taanduda, jäävad probleemid tähelepanuga Perekond, kaaslased, õpetajad · Mõjud vastastikused · Laps vanem laps · Suhted vanematega sageli konfliktsed · Pereprobleemid teravdavad lapse probleeme lisaks Probleemide hindamine · Probleemid peavad avalduma erinevates keskkondades! · Hinnanguskaalad · Vaatlused · Võimete testimine sageli koos õpiraskustega Abistamine · I Õpilastega töötavate täiskasvanute uskumuste ja hoiakute muutmine. · II Õpilase elu- ja õppekeskkonna modifitseerimine. Distsipliiniga seotud küsimused · III Õpilaste käitumise muutmine.
Ebatõhusates gruppides on liikmetel erinevad eesmärgid või tõlgendatakse eesmärke erinevalt. Grupis võib eristada eesmärke: · Ülesandega seotud eesmärgid · Suhetega seotud eesmärgid Ülesandega seotud suunatud grupi ees seisva peamise ülesande saavutamisele. Moodustab tegevuse tuuma. Suhetega seotud suunatud grupi kooshoidmisele ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamisele. Need eesmärgid võivad mõnikord olla konfliktsed. Nt. grupi ametlikud liidrid jätavad suhetega seonduva tahaplaanile, kuna nad vastutavad eesmärgi e. ülesande saavutamise eest. Suhetega seotud eesmärke täidavad tavaliselt mitteametlikud liidrid. Selleks, et grupp tõhusalt toimiks on vaja leida grupiliikmete vajadustes ühisosa. 4.Grupi liikmete omavaheline sobivus Grupi omavahelist sobivust kujundavad peamiselt kolm tegurit: füüsiline meeldivus, sarnasus, vajaduste täiendavus 5.Grupinormid
Lähim arengutase on nende vahe. Seda teades on võimalik planeerida lapsele efektiivsemat õpetust. Kooliõpetus peaks arengutaset ennetama, st. käima arengust ees. Nimeta S. Freudi teooria põhiideid. Millised on isiksuse komponendid Freudi teoori järgi, kirjelda neid. Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Freudi teooria kohaselt mõjutavad enamikku inimese käitumisest teadvustamata ja sageli konfliktsed tungid, mis omakorda on määratletud lapsepõlvekogemuste poolt (teadvustes - psüühika pealispinnal, eelteadvuses - teadvuse piirimaal, alateadvusese - psüühika sügavamates kihtides) Isiksus koosneb kolmest funktsionaalsest osast: ID (miski), EGO (mina) ja SUPEREGO (ülimina) Nimeta ja kirjelda kaitsemehhanisme Freudi teooria järgi. Kaitsemehhanismid: Neurootilised kaitsed (repression-väljatõrjumine, nihe-tugevad tundded keelatud objekti suhtets nihutatakse
omaksvõetud. Ebatõhusates gruppides on liikmetel erinevad eesmärgid või tõlgendatakse eesmärke erinevalt. Grupis võib eristada eesmärke: · Ülesandega seotud eesmärgid · Suhetega seotud eesmärgid Ülesandega seotud suunatud grupi ees seisva peamise ülesande saavutamisele. Moodustab tegevuse tuuma. Suhetega seotud suunatud grupi kooshoidmisele ja emotsionaalsete vajaduste rahuldamisele. Need eesmärgid võivad mõnikord olla konfliktsed. Nt. grupi ametlikud liidrid jätavad suhetega seonduva tahaplaanile, kuna nad vastutavad eesmärgi e. ülesande saavutamise eest. Suhetega seotud eesmärke täidavad tavaliselt mitteametlikud liidrid. Selleks, et grupp tõhusalt toimiks on vaja leida grupiliikmete vajadustes ühisosa. 4.Grupi liikmete omavaheline sobivus Grupi omavahelist sobivust kujundavad peamiselt kolm tegurit: füüsiline meeldivus, sarnasus, vajaduste täiendavus 5.Grupinormid
mudel, katse-eksituse mudel, prügikasti mudel)? Administratiivne mudel ebamäärasus, limiteeritud info, intuitsioon, rahuldav valik Poliitiline ehk koalitsioonimudel, liitlaste otsimine, koalitsioonide moodustamine, oma huvide eest seismine, võimusuhted Katse-eksituse mudel eesmärgid lepitakse kokku, aga ei teata, kuidas lahendada lähenetakse samm-haaval, väikesed riskid Prügikasti mudel otsustusprotsessi allumatus, konfliktsed ja mitmetähenduslikud eesmärgid, ebaselge liikmete osalus protsessis, otsustamine kaootiline ja juhuslik, mitteotsustamine Ratsionaalne otsustamine toimub siis, kui on: Probleemi selgus; üheselt mõistetav missioon, selged eesmärgid; adekvaatne, terviklik informatsioon, aktsepteeritud alternatiivid ja kriteeriumid; piiramatud ressursid ja aeg; maksimaalne majanduslik tulemus (S. Robbins) Ratsionaalse otsustamise piirangud:
individuaalsemateks ja tarbimises katkendlikumaks, tööturg paindlikuks, üldkehtivad traditsioonilised väärtused löövad kõikuma postmodernism modernsusele järgnev ja vastanduv suund, mis kujunes 20. saj viimasel veerandil Psühhoanalüüs - Sigmund Freudi loodud psühhoteraapia koolkond ja teooria. Psühhoanalüüsi teooria kohaselt on enamik inimese käitumisest määratud psüühikasiseste jõudude poolt. Isiksuse tuumaks on teadvustamata, sageli konfliktsed tungid, mis tähendab, et suurem osa inimese motivatsioonist pole teadlik. Motivatsioonilised jõud kujundatakse põhiliselt lapsepõlvekogemuse ja sotsialiseerumise poolt. semantiline kolmnurk - süsteem, milles on tähistaja (sümbol keeles, sõna), tähistatav (objekti peegeldus teadvuses) ja objekt (keeleväline asi, olend, tegevus, omadus reaalsuses) Semiootika - teadus märkidest ja märgisüsteemidest, tegeleb tähenduse, kommunikatsiooni ja
korraldustest ei saada aru. Juhendamist tajutakse pahatahtlikkuna. Kohanemis etapp tekib peale ägedat konfliktifaasi. Tekib kokkukuuluvus. Tekib solidaarsuse õhkkond, konfliktide tõenäosus on väike. Toetutakse üksteisele ja avameelsus suureneb. Tekib rollide jagamine. Oluline on teostada teadvustamata emotsionaalseid eesmärke ja fantaasiaid. Võrreldes eelmiste faasidega tundub olukord rahulikult ja kenana. Kui selline olukord on piisavalt kaua kestnud tekivad teatudrutiinid. Üldiselt konfliktsed olukorrad ei meeldi kellegi ja konflikte püütakse vältida ja maha suruda. Selleks, et jõuda koostöö faasini on oluline et säilitatakse 9 võimalus vastuolusid välja tuua ja läbi töötada. Kokkukuuluvuse etappi iseloomustavad järgnevad repliigid: sinuga on meeldiv töötada, mul on hea meel, et me koos seda teeme, mida
Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale). Dekonstruktsiooni tüübid: 1) kriitiline: teose loomisprotsessi uurimine 2) vasakpoolne:
Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad Loki kinni ta poja sooltega, ning Loki teine poeg muudetakse hundiks, talle endale lastakse näkku tilkuda mao mürki. Jumal Odinil on võluvõimed, kuid ta pole alati õiglane. Loki, keda on halvana kujutatud, ilmutab ka abivalmidust. Müütide kangelastel on seega palju puudusi, kuid nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad müütide telje. “Edda” lauludes on ka kõlbelised väärtused, nt Odinit hinnatakse ka tema tarkuse pärast. Hinnatud mõõdukas ja kaine meel, arukus, ettenägelikus ja sõprus. Avadlub ka põhjamaiselt nukker ilukogemus- “Alviissi loos”, kus on näide kenningist (nimisõna asendamine vähemalt kahesõnalise ümberütleva ühendiga, peidetud sõnaline pilt). “Eddas” on ka selliseid laule, kus kesksel kohal ei ole jumalad, vaid inimestest kangelased.
aasta 13. detsembril Lissabonis Euroopa Liidu tippkohtumisel. Leping muutis Euroopa Liidu lepingut ning Euroopa Ühenduse asutamislepingut"eesmärgiga suurendada laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust" ning jõustus 1. detsembril 2009, kui selle olid ratifitseerinud kõik Euroopa Liidu liikmesriigid. Kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides peale Iirimaa tegid ratifitseerimisotsuse parlamendid. Iirimaal tuleb põhiseadusega potentsiaalselt konfliktsed välislepingute ratifitseerimiseks luba saada rahvahääletuselt. 2008. aasta 12. juunil toimunud referendumil hääletas 53,4% Iirimaa valijatest leppe vastu. Teist korda toimus referendum 2. oktoobril 2009 ja siis kiideti lepe 67% häältega heaks. 10. oktoobril 2009 kirjutas lepingule alla Poola president Lech Kaczyński. Viimasena ratifitseeris lepingu Tšehhi Vabariik, mille president Václav Klaus soovis lepingut enne allakirjutamist
annaabi.ee 
