SIBERY HUSKY (0)

SIBERY HUSKY
Referaat
Tartu 2015
SISSEJUHATUS 3
AJALOO KOHTA 4
ISELOOM 5
ENERGILISUS 5
SOTSIAALNE LOOMUS 5
LÄRMAKUS 6
JAHIINSTINKT 6
TERVIS 6
HOOLDUS 7
VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE: 7
KEHAOSAD 8
PEA : 8
KAEL : 9
KERE : 9
SABA: 9
JÄSEMED: 9
KÄPAD: 10
SUURUS ja KEHAKAAL : 10
KOKKUVÕTE 11
KASUTATUD KIRJANDUSED 12
SISSEJUHATUS
Siberi husky on algupärast tüüpi koeratõug. Kuna teda on kasvatatud  sajandeid väga karmides tingimustes ainult töö tegemise esmärkidel, on ta käitumine juhitud paljudest intinktidest. Tänu neile instinktidele said koerad   hakkama ja jäid ellu rasketes oludes. Oma primitiivsete iseloomuomaduste tõttu ei ole siberi husky võib-olla kõige tüüpilisem kodukoera esindaja. Sellest hoolimata ei ole uringutele tuginedes leitud temas ka suuremat sugulusastet hundiga, kui paljudes teistes meile tuntud tõukoerte esindajates. 
Kuigi tema käitumine oma primitiivsuse poolest meenutab ehk meile hundi  käitumist, siis tema soov inimesega suhelda ja talle meeldida on omadus, mis  teeb temast vägagi koera. Paljud erilised iseloomujooned kombineerituna tingivad  husky keerulise olemuse, mis võib kogenematule koeraomanikule peavalu  põhjustada. 
Tavaliselt siberi huskyt iseloomustades kasutatakse märksõnu nagu  energiline , uudishimulik ,  seltsiv ja sõbralik aga ka kirglik rändur 
ja jahimees ,  kergesti destruktiivsusele kalduv kaevav, lõhkuv ja ulguv  maniakk... Kuna päris mitmed nende omaduste hulgast ei tundu igale inimesele  just positiivsete omadustena, mida võiks pidada ühe ideaalse perekoera loomulikuks ja vajalikuks osaks, siis peaks enne siberi husky kasuks otsutamist  kindlasti hoolega võimalikke plusse ja miinuseid kaaluma. Tegelikult on kõikidel  nendel veidratel huskylikel omadustel põhjused- enamus neist omadustest olid abiks koerte ellujäämisel nende tüüpilises algupärases karmis  elukeskkonnas .
AJALOO KOHTA
Siberi husky tüüpi koerad on väga pikka aega olnud Siberi põhja-aladel kasutusel nomaadliku eluviisiga põlisrahvaste kelgukoertena (kes täitsid ka vastavalt vajadusele muid funktsioone). Mujal maailmas ei teatud nendest koertest aga suurt midagi enne 20. sajandi algust, mil sai hoo sisse aktiivne kaubandus Läänega.
Esimesed huskyd importis Alaskale karusnaha kaupmees William Goosak. Need koerad ja mõned hilisemad impordid moodustavadki meie tänapäevase siberi husky geenibaasi. Edasi hakkasid 1909. aasta All Alaskan Sweepstake’s koerarakendite võistlustel silma paistnud väledad huskyd populaarsust koguma kohalike rakendisportlaste seas ning asuti töötama nende koerte eraldi tõuna tunnustamise nimel. Ameerika Kennelklubi (the American Kennel Club ) tunnustas 1930. aastal esimese tõukoerte klubina siberi huskyt iseseisva koeratõuna ning esimene tõustandard avalikustati 1932. aastal.
Tänaseks on siberi husky levinud kõikjal maailmas ja leiab lisaks perelemmiku rollile endiselt kasutust ka kelgukoerana, olles ühtlasi enim kasutatud tõukoer, keda võistlustel kohata võib.
ISELOOM
ENERGILISUS
Kõige esimene sõna, mis huskyt iseloomustades pähe turgatab on sõna energiline. Siberi husky on väga temperamentne koer ning seetõttu temast eriti mõnusat rahulikku  telekavaatamise semu enamasti ei saa. Kõrge energiatase ongi tavaliselt päästikuks kõikidele tõule tüüpilistele käitumuslikele häiretele. Kaevamine , hulkumine, jaht , asjade puruks närimine, põhjuseta ringisaalimine, kisamine ja  igat võimalikku laadi pahanduste tegemine on kõrge energiatasemega koera tegevusetusse jätmise tulemuseks.
SOTSIAALNE LOOMUS
Veel üks oluline omadus, mis praktiliselt  defineerib siberi husky olemust on tema tugevalt arenenud karjaselamise instinktiga sotsiaalne loomus. Ta vajab enda ümber kogukonda , olgu selleks siis koerad või inimesed. Sellest tulenevalt põevad paljud huskyd eralduses olles üksindusahistust, mille tõttu nad võivad muutuda destruktiivseks või hakata üksi jäädes oma meeleheidet väljendama kisades ja ulgudes. Valdav enamus huskydele  omaseid jooni on tingitud just tema karjaelule orienteeritud instinkist. Karjas elamiseks kohastunult loevad nad teiste olendite kehakeelt väga edukalt. Tänu sellele ja karja loomulikule alalhoiuinstinktile ei ole siberi huskyd eriti konfliktsed loomad.
LÄRMAKUS
Kari kasutab omavahelisel suhtlemisel lisaks kehakeelele ka vokaalset suhtlust. Paljud huskyd ei oska haukuda või hauguvad harva ning tihti järeldavad endale lemmikut otsivad  inimesed sellest, et tegemist on vaiksete koertega, keda on mugav pidada paljude  naabritega linnakorteris. See üldlevinud arvamus on aga ekslik . Nimelt suudavad  huskyd oma iseärasuse kümnekordselt korvata mitmete muude erinevate  häälitsustega ja nad võivad olla üsna lärmakad koerad
JAHIINSTINKT
Üks liikumapanevamaid jõude siberi huskyde puhul on ka nendel tugevalt arenenud jahiinstinkt. Kuigi teadlikult ei ole seda omadust neis aastakümneid arendada üritatud, on see sellegipoolest väga jonnakalt nende koertega kaasas käinud. Tõenäoliselt on tugev jahiinstinkt siberi huskydel välja arenenud tingituna sellest, et suveperioodi jõudeajal pidid nad endile iseseisvalt süüa hankima ja mida parem jahiinstinkt, seda lihtsamini see käis.
TERVIS
Siberi husky on paljude tänapäeval teadaolevate koeratõugude seas üks tervemaid, kuid tedagi kummitavad mõningad tervisemured. 
Järgnevalt on välja toodud siberi huskyde seas levinuimad haigused ja anomaaliad :

• Silmahaigused
  
• Pärilik Katarakt
  
• Sarvkesta puudulikkus
  
• Progresseeruv võrkkesta atroofia (PRA)
  
• Glaukoom
  
• Krooniline pindmine keratiit (Pannus) 
  
• Entroopium
  
• Muud haigused ja anomaaliad:
  
• Puusaliigese düsplaasia
  
• Epilepsia
  
• Vähkkasvaja
  
• Kilpnäärme alatalitlus
  
• Krüptorhism e. Peitmunandilisus
  
• Tsingipuudulikkus ( Zinc Responsive Dermatosis; Zinc Deficiency)
  
• Hotspot
  
• Karvanääpsu düsplaasia ( hair follicular dysplasia)
  

HOOLDUS
Siberi husky on üsna vähe hooldust vajav koeratõug. Põhjuseks arvatavasti tema äärmustesse mittekalduv keskmine kehaehitus ja sajanditepikkune kasutus töökoerana. Töökoera kui tarbeeseme hooldus ei tohtinud liialt paljunõudev olla – sellise asja jaoks lihtsalt ei jätkunud vanasti inimestel olelusvõitluse kõrvalt aega. Töökoer pidi olema funktsionaalne ja ökonoomne pidada. Siberi husky minimaalse hoolduse üks võib-olla kõige enam tähelepanu nõudev element on arktilise karvkattega kaasnev karvahooldus, kuid kui selles osas on juba rutiin tekkinud siis ei ole ka see ületamatuks raskuseks. Võrreldes paljude teiste arktiliste koeratõugudega on siberi husky karv lühem ja seetõttu kergemini hooldatav.

• Karvahooldus
  
• Kõrvad , küüned, hambad
  
• Vaktsineerimine ja ussikuurid
  
• Toitmine
  

VARUSTUS JA KOERA MÄRGISTAMINE:

• Rihmad
  
• Aiad
  
• Kiibid ja nimesildid
  

KEHAOSAD
PEA :

PEAPIIRKOND :
Kolju : Keskmise suurusega ja keha suurusega sobiv, ülaosast kergelt kumerdunud ja kõige laiemast kohast silmade suunas ahenev. Üleminek laubalt koonule : Hästi väljendunud.NÄOPIIRKOND:
Ninapeegel : Hallidel, punastel ja mustadel koertel on ninapeegel must; vasekarva koertel maksa värvi; puhasvalgetel võib see ka lihavärvi olla. Roosa triibuga “luminina” on lubatav.
Koon: Keskmise pikkuse ja laiusega, ninaotsa suunas ühtlaselt ahenev, samas mitte liiga teravana või kandilisena lõppedes. Ninaselg on lauba üleminekust kuni ninaotsani sirge. .
Mokad: Hästi pigmenteerunud ja tihedalt liibuvad.
Lõuad / Hambad: Kääritaoline hambumus.
Silmad: Mandlikujulised, suhteliselt laia ja veidi viltuse asetusega. Silmad võivad olla nii pruunid kui ka sinised, kusjuures lubatud on nii üks pruun ja teine sinine silm kui ka mitmevärvilised silmad. Pilk on läbitungiv kuid sõbralik, huvi tundev ja samas ka kelmikas.
Kõrvad: Keskmise suurusega, kolmnurga kujulised , tihedalt lähestikku ja kõrgel asetsevad. Kõrvad on paksud, hästi karvased, tagaküljest kergelt kaardunud, täiesti püstised, veidi ümardunud püstiste tippudega.
KAEL:
Keskmise pikkusega, kaarduv, tüvest hästi püstine. Traavil sirutub kael niimoodi välja, et pea on veidi ettepoole ulatuv.
KERE:

Selg: Sirge ja tugev, turjast kuni laudjani kulgeva horisontaalse ülajoonega. Keskmise pikkusega,mitte ebaproportsionaalselt lühike ega ka ülemäärasest pikkusest tulenevalt nõtkuv.
Nimme (lanne): Tugev ja hästi kuivade lihastega, rinnakorvist kitsam ja külgsuunas kergelkumerdunud.
Laudjas : Laskuv, kuid mitte nii järsk, et selle tõttu oleks tagajalgade tõuge jõuetu.
Rindkere: Sügav ja jõuline, kuid mitte liiga lai; rinnakorvi kõige madalam punkt asub vahetult küünarnukkide taga ja nendega samal kõrgusel. Roided on kohe lülisambast alates hästi kaardunud ja muutuvad külgedel allapoole suundudes lamedamaks, et võimaldada vaba liikumist.
SABA:

Saba on hästi karvane ja kujult rebasehända meenutav. Saba kinnitub pisut allpool ülajoont, kuid koera tähelepanu ergastumisel tõuseb tavaliselt elegantse sirbikujulise kaarena seljast kõrgemale. Seejuures ei tohi saba keerduda küljele rõngasse, seljast ühele ega teisele poole ning ei tohi hoiduda tihedalt selja vastu surutuna. Rahulikul ja lõõgastunult seisval koeral on normaalne sabahoiak rippasendis. Saba on kaetud keskmise pikkusega karvaga, mis on ühepikkune kogu saba ulatuses ja selle tõttu näeb saba välja kui ümar pudelihari.
JÄSEMED:
ESIJÄSEMED:  Eestpoolt vaadates seisavad esijalad teineteisest mõõdukal kaugusel, paralleelselt ja sirgelt . Luud on toekad, kuid mitte mingil juhul rasked. Esijala pikkus, mõõdetuna küünarnukist maani , on veidi suurem vahemaast küünarnuki ja labaluu ülaserva vahel. Ka esijalgade lisavarbad (pöidlad) tuleb eemaldada.
Õlad ja õlavarred: Labaluud on hästi arenenud. Õlavarreluud on küünarnukkideni suundudes veidi tahapoole kaldus, mitte maapinna suhtes püstised. Lihased ja sidemed, mis õlavöödet rinnakorviga seostavad, on sitked ja hästi arenenud.
Küünarnukid:Tihedalt kerele liibuvad, mitte sisse- ega väljapoole pööratud.
Randmeliigesed: Tugevad, kuid nõtked.
Kämblad:Külgvaates veidi kaldus asetusega.
TAGAJÄSEMED:
Tagantpoolt vaadates seisavad tagajalad teineteisest mõõdukal kaugusel ja paralleelselt. Lisavarbad, mida küll harva esineb, tuleb eemaldada.
Reied: Hästi lihaselised ja jõulised.
Põlved: Hästi nurgitunud.
Kannaliigesed:Hästimärgatavad ja madalal asetsevad.
KÄPAD:
Ovaalsed, kuid mitte pikad, keskmise suurusega, kompaktsed ja varvaste ning käpapadjandite vahelt hästi karvased. Padjandid on vastupidava ja paksu polsterdusega. Loomulikult seistes ei ole käpad sisse- ega väljapoole pööratud.
SUURUS ja KEHAKAAL:
Turjakõrgus : isastel: 53,5 - 60 cm (21-23,5 tolli).
                       emastel: 50,5 - 56 cm (20-22 tolli).
Kehakaal: isastel: 20,5 - 28 kg (45-60 naela).
                  emastel:15,5 - 23 kg (35-50 naela).
KOKKUVÕTE
Siberi husky olulisemad tõulised tunnused on keskmine kasv, mõõdukas luustiku tugevus, harmoonilised proportsioonid, kerge ja vaba liikumine, õige karvkate,  eespool kirjeldatud pea ja kõrvade kuju, korrektne saba ning hea iseloom. Hinnet tuleb alandada raskepärase luustiku, ülemäärase kehakaalu, seotud või raskevõitu liikumise ning pika või kareda karvkatte korral. Siberi husky ei tohi välja näha raske ega robustne , nagu 
kärurakendikoer, samas ka mitte nii kerge ega kiitsakas, nagu  hurdakoer .
Nii isased kui ka emased peavad näima võimelistena taluda pikaajalist koormust. Peale ülalpool nimetatud vigade on siberi husky’de puhul ebasoovitavad ka teised, kõikidele koeratõugudele ühised, morfoloogilised vead, kuigi neid siinkohal eraldi esile ei tooda.
KASUTATUD KIRJANDUSED
http://www.husky.ee/
http://www.koer.ee/Siberi_husky.html