ISESEISEV TÖÖ NR 7 Erikool kui arenduskeskus. Analoogselt eelmise teemaga, esitab üliõpilane kokkuvõtte läbitöötatud materjalidest. Keskendutakse muutustele, mis toimunud erikoolide arengus ENSV aegadest tänaseks ja edasistele suundumustele. Erikooli all peetakse silmas üldhariduskooli, mis mõeldud hariduslike erivajadustega lastele. Erikoolis on enamasti tavakoolist erinev õppekava ja õpilaste arv klassides väiksem ja seal töötavad lisaks õpetajaile puuet korrigeerivad spetsialistid. Eestis on erikoolid
Oma arutelus lähtun põhiliselt Kaagvere erikooli näidetest, kuna oman seal eelnevat töökogemust. Kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kool on põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel moodustatud kool (Alaealise mõjutusvahendite seadus § 6 lg (1), kuhu suunatakse kohtumääruse alusel õigusrikkumise sooritanud alaealised. Eestis on kaks kasvatuse eritingimusi vajavate õpilaste kooli: Tapa Erikoolis õpivad poisid ning Kaagvere Erikoolis õpivad tüdrukud. Erikool on samaaegselt nii õppe- kui ka kasvatusasutus, mille eesmärgiks on võimaldada õpilastel täita koolikohustust ning kujundada õiguskuulekat ja endaga toimetulevat isiksust (Tapa Erikooli põhimäärus, 2003; Kaagvere Erikooli põhimäärus, 2002). Lisaks nendele ülesannetele täidavad erikoolid ka mitteformaalseid funktsioone, näiteks õpilaste karistamine ja kaitse. Erikooli ülesandeks on luua õpilastele tingimused hariduse
tudengeid või üksikuid õppejõude. Tuleb tunnistada, et Eesti pedagoogikateadlaste ja -õppejõudude endi vahel on üsna suured erimeelsused nii üliõpi- tudengite kui õppejõudude lastöödele kui teadustööle töö kvaliteedi nõuetes ning üldiselt esitatavate nõuete anarhiat õppekavas - puu- osas, mis vähemasti osalt dub igasugune ühtlustatud tuleneb õppejõudude arusaam sellest, mida, erinevast teoreetilisest millistes proportsioonides, taustast. Samas on Eestis millises järjekorras ja diskussioon selle üle, millise nimetuse all kuidas ja mille alusel õpitakse. Õppekava sisu ja
kasvandiku ettevalmistamist iseseisvaks toimetulekuks elus. Toimetulek on inimese teadlik tahe hakkama saada ja tähendab enda jõupingutusi. Rollide omandamine, mis tähendab täiskasvanuks saamist: Majanduslik iseseisev roll, püsiva elukaaslase rolli omandamine, sotsiaalne elukutse. Kasvatus või enesekasvatus? Kumb on muna, kumb kana? Enesekasvatus on muna Enesekasvatus on inimese teadlik ja sihipärane töö, mille eesmärgiks on isiksuse täiendamine. Isiksus inimese individuaalse eripära ?????? rollide kooslus? Kasvatus eelneb enesekasvatusele. Kasvatus kui organiseeritud, korrastatud väline mõjutamine versus organiseerimata stiihiline välismõju, mis ei ole kasvatus. Kasvatuseeesmärgid tulenevad välistest väärtustest, ühiskonnanormidest ja arusaamadest. Kasvatus kui väline sihipärane suunamine kasvataja poolt peab asenduma enesekasvatusega. Sekkumine eesmärgipärane tegevus
korraldab põhikool III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. Loovtöö liigid võivad olla uurimus, projekt, kunstitöö või muu taoline töö. Loovtööd võib teha õpilane nii individuaalselt kui ka rühmas. Alates 1. septembrist 2013. a on loovtöö sooritamine põhikooli lõpetamise tingimuseks. Loovtöö eesmärgiks on pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust ning toetada: õpilase tervikliku maailmapildi ja loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist ning aidata kaasa uute ideede tekkimisele ja teostamisele õppeainete lõimumise ja loovtöö protsessi kaudu; õpimotivatsiooni, enesereflektsiooni ja kriitilise mõtlemise kujunemist; õpilase kujunemist loovaks ning mitmekülgseks isiksuseks; üldpädevuste (iseseisev ja rühmas töötamine, probleemide lahendamine, kriitiline
täiustama. See uusim teos on kujunemas õpilaste käitumisjuhtimise ja tõhusa õpetamise asendamatuks distsiplineerimisest, tõhusast õpetamisest, käsiraamatuks. Igal õpetajal peaks see raamat pidevalt käepärast olema, isegi – ja võib-olla eriti – neil, kel stressitalitsemisest ja õpetajate heaolust üle on pikaajalised kogemused. Oma töö suurimad mõtestajad saavad aru, miks nad oma headel päevadel Ühendkuningriigi, Austraalia ja Uus-Meremaa. on head õpetajad.“ Bill töötab ka mentorõpetajana keeruliste Mike O’Connor / The Psychology of Education Review / Köide 27, Nr. 2, lk 44-5 koolide meeskonnaõpetuses. Ta on vägagi
vahele on kogutud kõik olulisemad distsipliinid, mida kiirabitöötaja oma töös kasutab. Ehkki õpiku pealkiri ütleb, et see on erakorralise meditsiini tehnikute raamat, on siia kogutud ulatuslikum materjal, mis on kasutatav ka kiirabiõdede (ja miks mitte ka –arstide) baas- ja täiendkoolitusel. Iga peatükk kordab eelnevates peatükkides toodud olulisemat teavet ja järgib ühtset õppeskeemi: teematutvustus, algtõed, tekst koos selgitustega ning kordusküsimused. Rohked illustratsioonid igapäevasest tööst aitavad paremini mõista tekstis toodut. Õpiku lõpus on võtmesõnade register, koos vastava peatüki äranäitamisega, mis hõlbustab konkreetse teema otsingut. Iga mahukama peatüki lõpus on lühem, teemat kokku võttev osa, mis aitab kõige olulisemast lihtsalt aru saada ja see meelde jätta. Õpiku koostajad on maksimaalselt püüdnud kasutada meie meditsiinikultuurile
Valdkond on osutunud populaarseks eelkõige tänu Eesti Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR suhteliselt kiiresti arenenud logistikasektorile ja logistika eriala populaarsusele noorte hulgas. Tänu valdkonna kasvavale populaarsusele on viimase kümnendi jooksul suurenenud ka logistika erialadel haridust pakkuvate kutseõppeasutuste arv. Koos logistika kutsestandardite aren- damise ja uute õppekavade avamisega on avardunud ka õpetatavate erialade valik. Kutseõppe tase on aasta-aastalt paranenud tänu kutseõppe materiaalse baasi rajamisele õppeasutustes ja õpetamise metoodilise taseme järjekindlale arendamisele. Tööandjate nõudmised kutsekoolide logistika eri-
Kõik kommentaarid