Sallivus tänapäeva ühiskonnas (0)

Kadri Sigur 304RS
Sallivus tänapäeva ühiskonnas
Maailmas elab umbes 7 miljonit elanikku, kellest kõik on iseseisvad isiksused . Koos eksisteerides peame aga üksteisega igapäevaselt kokku puutuma ja see eeldab igal sammul mingil määral tolerantsust. Tolerants ehk sallivus on üks tähtsamaid isikuomadusi, mis määrab inimeste käitumismaneerid ning suhtumise ümbritsevasse. Raske on kujutada ette ühiskonda, kus puudub solidaarsus oma kaaslaste vastu.
Tänapäeva maailmas on sallivuse tähtsus suurenenud kindlasti tunduvalt rohkem kui eelnevatel aastakümnetel. Tänavapildis ja meedias pole enam tabu kohata ja kujutada erineva nahavärvi, usundi, seksuaalsorientatsiooni või puudega inimesi. Mida rohkem on aga tavakodanikest erinevaid indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid ning probleemid.
Eestlaste üheks suuremaks sallivusprobleemiks on läbisaamine venelastega. Kahe rahvuse suhted on konfliktsed eelkõige ajalooliste läbielamiste tõttu. Eestlased olid aastakümneid oma enda riigis tõrjutud ja vaeslapse rollis. Ehk on põhjuseks eestlaste tagasi tegemise iha selles, aga tänapäeva Eestis tunnevad ennast tõrjutuna vastupidiselt venelased. Venelaste arvates ei seisa riik nende huvide eest ja neid diskrimineeritakse üha rohkem. Tänu venelaste rahulolematusele ja eestlaste kiuslikkusele on kahe rahvuse suhted tänasel päeval Eestis väga vastuolulised.
Üha rohkem on Eesti tänavatele ilmunud ka erinevate nähavärvustega inimesi. Eelkõige tumedanahalisi ja kollase nahavärvi esindajaid. Tihti võivad need inimesed tunda ennast ebamugavalt, kuna inimesed tänaval jäädakse neile järgi vaatama ja teine kord koheldakse samuti kummaliselt. Leian, et taoline käitumine ei näita eestlaste sallimatust ja kurjust . Pigem on tegemist uudishimuliku pilguga, mis pole teistsuguse nähavärviga inimestega harjunud . Eestis pole neid siiani väga palju olnud, kuid lähemate aastakümnete jooksul muutub pilt kindlasti kirevamaks. See vähendab inimeste
uudishimu nende vastu ja nad saavad ennast Eestis mugavamalt tunda.
Kahekümne esimesel sajandil on muutunud üha levinumaks, et perekonda ei moodusta enam mees ja naine, vaid perekonna võivad moodustada ka samasoolised. Eestis ei ole küll lubatud samasooliste abielud , kuid mujal maailmas on need muutunud üha populaarsemaks ja inimesed ei tunne häbi seda tunnistamaks. Eestlased pole taolisi abielusid võimalikuks teinud, kuna ollakse kinni traditsioonilises peremudelis. On oluline, et laps kasvaks ülesse perekonnas, kus ta saab ettekujutuse nii ema kui ka isa rollist. Lapsel võib tekkida probleeme lasteaias või koolis oma eakaaslastega, kes ei mõista, miks tal on kaks ema või kaks isa. Selline suhtumine jääb kindlasti domineerima veel pikaks ajaks, kuna eestlaste väärtustavad traditsioone ja ei ole taolistele uuendustele vastuvõtlikud.
Me kõik oleme erinevad ja peame oskama oma erisustega arvestada. Mida rohkem on indiviide, seda tõenäolisemad on ka erinevustest tulenevad konfliktid. Eestlaste üheks suurimaks probleemiks on suhted venelastega, mis tulenevad eelkõige ajaloolistest põhjustest. Üha rohkem ilmub linnapilti teiste nahavärviga inimesi, kelle vastu eestlased tunnevad suurt uudishimu, mustanahalised tunnevad ennast seetõttu diskrimineeritud . Lisaks muu nahavärviga inimestele üritavad ka samasoolised leida solidaarsust ja sulanduda ühiskonda. Eestlased on aga küllaltki põhimõtte kindlad. Nad ei suuda mõista samasooliste abielude tähtsust ja ei taha, et taolisi liite oleks võimalik sõlmida. Tänapäeva maailmas on sallivus väga tähtsal kohal ning selle tähtsus suureneb üha enam. Ka eestlased on muutunud aastatega palju tolerantsemaks, kuid on väärtushinnangud millest ei suudeta loobuda .