operatiisvselt ja ratsionaalselt eesmärki saavutada. 3. Selleks, et organisatsioon edukalt tegeleb, on tarvis teada kontrollisüsteemi peamised funktsioonid: 1. diagnostiline – aitab läbi uurida ettevõtte asjade tõelist olu; 2. stimuleeriv – kontrolli käigus töötajaid ootab kas innustus või karistus. Seejärel nad püüavad efektiivsemaks ja kvaliteetselt tööd teha; 3. kommunikatiivne – aitab hoia ja toetada tagasisidet; 4. korrigeeriv – aitab vigu parandada ja järgmine töö täiuslikumaks muuta saadud andmete ja kogemuse tuginedes.
mõtteliseks tervikuks. - Mõtlemisele on omane analüüsisünteesi järjepidev vastastikune väljavahetamine. - Võrldlemise aluseks on asjade ja nähtuste omavaheline kõrvutamine, mis toob esile nende erinevad ja sarnased jooned - Klassifitseerimine tähendab nähtuste jaotamist eraldi liikidesse, rubriikidesse, allosadesse Keelefunktsioonid - Kogemuste vahendamine - Sõnaline mõtlemine - Suhtlemise võimaldamine, kirjalik või suuline - Kommunikatiivne vastastikuse mõistmine ja mõjutamine - Ekspressiivne- eneseväljend Mõtlemisstiilid - idealistlik stiil - Sünteetiline stiil - Pragmaatiline stiil - Analüütiline stiil - Realistlik stiil - Religioosne mõtlemisstiil Kontrolltöö küsimused 1) sensoorne nälg ja sensoorne küllastumine 2) Mälu liigid 3) Mõtlemisvõtted ja mõtlemisstiilid 4) Keele funktsioonid
Inimkeele omadused Inimkeelel on viis üldist omadust: 1 osutamine keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ning sündmusi; 2 tähendus iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust; 3 suhtlemine keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne, võimaldades suhelda; 4 konstruktiivsus keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide (sõnad ja tähed) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud; 5 reeglid keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide (foneemide, sõnade) järjestusi.. 6 Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega.
veenda inimesi tervislikumat eluviisi pooldama. 3. Analüüsi illustratsioonide ja teksti seoseid. Milliseid tekstis esinevaid mõtteid illustratsioonide kaudu rõhutatakse ? Illustratsioonide kaudu rõhutatakse veelgi seda elu, mis oli 20. sajandi alguses filmitööstuses ja fotograafias ehk siis naistele meeldis suitsetada, nad pidasid seda glamuurseks ja moodsaks. 4. Analüüsi ja selgita, mis on selle teksti kommunikatiivne eesmärk. Minu arvates on selle teksti eesmärk tuua lugejani pilt, mis kujutaks talle elu 100 aastat tagasi ning, et ta saaks võrrelda seda praeguse olukorraga, samas ka näidata lugejale, kui palju on suitsetamine mõjutanud meie ühiskonda filmitööstuse ja fotograafia kaudu.
aruteludes. Digitaalse kirjaoskuse alla lähevad ka tänapäeval väga populaarseks saanud kohtades nagu näiteks facebookis kirjutamine ja postituste loomine. Digitaalset kirjaoskust oskavaid inimesi on tänapäeval aga juba päris palju, ning neid tuleb aina juurde. Digitaalne kirjaoskaja on inimene, kes mõistab digitaalse kirjaoskuse 8 põhielementi ning oskab arendada neid oskusi. Digitaalse kirjaoskuse 8 elementi on: kultuuriline, kognitiivne, konstruktiivne, kommunikatiivne, eneskindluse, loovuse, kriitilse ja kodaniku element. Digitaalset kirjaoskust saavad kõik inimesed arendada, tehes kirjalike tõid, luues erinevate välimustega ja kujunditega kirju, kuid seda kõike tänapäeva digitehnoloogia abil. Samuti õpetatakse tänapäeval ka õpilasi, kasutama üha rohkem digitaalset kirjaoskust. Digitaalse kirjaoskuse ning tavalise kirjaoskuse vahe on see et digitaalne kirjaoskus
Kodunetöö!!! Keskkonnaharidus - Keskkonnahariduslik tegevus lähtub säästva arengu põhimõtetest ja põhineb riiklikul õppekaval. Selle eesmärk on õppeprotsessi kaudu kujundada vastutustundlik, keskkonda väärtustav ja hoidev kodanik. Selleks on asutatud ka Eesti Loodusmuuseum, kus on tööl kolm loodushariduse spetsialisti, kellest üks tegeleb venekeelse elanikkonnaga. Kokku saab Eesti Loodusmuuseumis riiklikku õppekava toetavatest õppeprogrammidest osa ligi 20000 õpilast aastas. Kümne aastaga on Riigimetsa Majandamise Keskus välja arendanud kogu riiki katva looduskeskuste võrgustiku, kus töötavad pädevad spetsialistid. Ka RMK looduskeskused pakuvad aastas ligi 20 000 õpilasele õppeprogramme, mis on koostatud riikliku õppekava põhjal. Keskkonnaharidus sai keskkonnaametis alguse kohustusest tutvustada inimestele kaitsealade ja rahvusparkide loodusväärtusi. Säästva arengu hariduse nõuetele alusel ...
Kolmandaks on kultuuris olulisel kohal eetiliste valikute küsimus (read 43–44). 2. Nimeta 3 põhjust, miks on autori arvates vaja kaitsta eesti kultuuri. Põhjenda, millist neist pead kõige olulisemaks. (15 punkti) Eesti kultuuri on vaja kaitsta, sest – eesti kultuur on eestlaste viimane ja otsustav kaitseliin (rida 18); – eesti kultuur aitab meil olla Euroopa ja NATOga ühises väärtusliidus (read 23–25); – kultuur on kommunikatsiooninähtus, s.t igal kultuuril on kommunikatiivne roll, see on inimestevaheliste seoste ja suhete looja (read 29–31; 35–36); – see peab võimaldama neil, kes seda soovivad, elada oma elu eesti keeles ja oma suguvõsa traditsioonide kohaselt (read 51–52); – eesti kultuur peab aitama kaitsta eestlust (rida 60). Põhjendused õpilaselt. 3. Missugusele 3 eetilisele põhimõttele autor kultuuri üle arutledes tugineb? Mis on autori arvates neist olulisim? Miks? (15 punkti) Autor tugineb järgmistele eetilistele põhimõtetele:
Romeo ja Julia olid üksteisest tõsiselt sisse võetud juba enne, kui nad üksteist teadsid. Nad olid valmis üksteise nimel surema ja seda nad ka kahjuks tegid. Et sellist tragöödiat päris elus ei juhtuks, tuleks enne oma armastatu pulssi katsuda, kui endalt elu võtad. Eelnevast lähtudes tuleb näidendist „Romeo ja Julia” välja 3 peamist õppetundi: ei tohi armastusega kiirustada, tuleb olla kommunikatiivne ning kui keegi tõsiselt kedagi armastab, siis pole mõtet end sinna vahele segada, sest muidu võib sellel ilusal lool olla kurb lõpp.
Ø loodusvarade kasutus Ø Jäätmekäitlus Ø veekaitse ja -kasutus jne. Keskkonnapoliitikat teostab enamasti riik, kuid seda võivad kujundada ja mõjutada ka ettevõtted ja organisatsioonid. Keskkonnapoliitika vahendid seadusandlik ehk sundiv (nt keskkonnanormid, saasteload); finantsmajanduslik ehk stimuleeriv (nt keskkonnamaks, kaubeldavad load, tagatisrahasüsteem); sotsiaal-kommunikatiivne ehk õpetav ja veenev (nt keskkonnainfo avalikustamine, üldsuse kaasamine, keskkonnamärgised, vabatahtlikud keskkonnalepped). Riikidevaheline koostöö Loodusvarade säästev kasutamine Ökoloogiliste globaalprobleemide lahendamine Rahvusvahelised arengustrateegiad Riikidevahelised kokkulepped Agenda 21 Agenda 21 Agenda 21- on maailma jätkusuutlikkuse programm, mille algatas ÜRO. Agenda 21-s on kirjas tegevused, mis peaksid toimuma nii globaalsel, rahvuslikul kui ka kohalikul tasandil.
1. Nimetade reklaami rolle ühiskonnas(4) koos väikese selgitusega. · Majanduslik roll / turunduslik roll Uuringu eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas suhtuvad Eesti elanikud reklaami kui nähtusesse ning kas ja millist kasutegurit nähakse selles üksikisikule ja millist ühiskonnale · Kommunikatiivne roll - Eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. · Sotsiaalne roll - Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. · Reklaami kultuuriline roll - Reklaam mitte ei ole kultuuri mõjutav nähtus vaid ta on On tarbimiskultuuri mootor ja kunstiline väljendus. Rakendab ja arendab uusi väljendusvõimalusi ning viise tänapäevase infotehnoloogia baasilt ning samas ei unusta ka juba iidsetena tunduvaid meediume. 2
* distinktorid - on spetsiifilised, näitavad semantika nn. grammatilisi reegleid. Nt. iga inimene võib tuvastada tooli (marker), aga on vaja spetsialisti ja eriteadmisi, et tuvastada, kas tegu on 16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika - käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Knorosov lisas sellele skeemile hõivaja - keegi, kes vahele segab (tsensor, keegi, kes teeb võõra kirja lahti). Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel
Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. o Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. R. Jakobson pakkus välja teistsuguse kommunikatsioonisüsteemi (lähtus K. Bühlerist). Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. See on minimaalne kommunikatsioonisüsteem. Ta loob keele 6 tähtsamat komponenti: 1. Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2. Tekst on orienteeritud saatjale адресант(emotiivne funktsioon) 3
Näitena küsimustik eneseanalüüsiks. Vastuste kohale planeerige sobiv skaala,sest "EI" või "JA" on liialt vähe ja primitiivne Teie hariduse kohta! A Isiklikud omadused 1.Kes Sa oled? (Juhitüüp,täitjatüüp,kunstnikutüüp.........................) 2.Kas Sulle meeldib ise otsustada või ootad teiste abi? 3.Kas nõustad kolleege/sõpru meeleldi? 4.Kas Sinu poole pöördutakse nõuande/abi saamiseks? 5.Kas Sul on tahtejõudu? 6.Kas sul on enesedistsipliini? 7.Kas Sa oled kommunikatiivne? 8.Kas Sa planeerid oma tegevusi? 9.Kuidas Sa suhtud konkurentsi ? 10.Kuidas suhtud tööpäeva,mis osutub pikemaks planeeritust? 11.Kas suudad taluda stressi pikemat aega? 12.Kas Sa tead,et juhi tööpäev võib kesta 24 tundi ja ilma puhkepäevadeta? Kas see ei häiri sind? 13.Kuidas suhtud puhkuse ajal töö asjus väljakutsumistesse? 14.Kas Sinu füüsiline tervis ei piira töötamist? 15.Kas Sinu haridus/teadmised/kogemused on konkreetseks tööks piisavad? 16.Kas Sul on erinõudeid? 17
Kasutades häälikulisi signaale ja zeste kindlas kontekstis, annavad lapsed edasi kompleksseid sõnumeid. · Teisest neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahulolu väljendavaid häälitsusi - ta koogab. Koogamise algusaeg sõltub lapse füüsilise küpsemise kiirusest ning on individuaalselt erinev: mõnel lapsel algab see 6. nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Kurdid lapsed koogavad samamoodi nagu kuulmisprobleemideta lapsed. Koogamisel on selge kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab vastuseks teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälitsuste abil teistega kontakti luua. Sellel kõne arenguperioodil meenutavad lapse häälitsused tuvi omi. Häälitsused koosnevad peamiselt täishäälikutest, kuid ka h on koogava lapse repertuaaris sage. · Neljakuuselt hakatakse lalisema - kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. Kuue kuu vanuselt hakkavad
Bittide hulk sõltub sellest, mitu võimalust oli, nt. Mis k informatsiooniväärtus sõltub korterite arvust. Informatsiooni ja müra kvantitatiivne suhe: 1 informatsioon võib olla teise suhtes müra, nt. kaks kõnet korraga; müra korrumpeerib informatsiooni, "valge müra" absoluutn kõikvõimalikke informatsioone. (????R Jakobson- Iga kommunikatsioon on seotud 6 komponendiga: saatja, vastuvõtja, tekst, kontekst, kontakt, keel. 1.Tekst on orienteeritud kontsektsile (Kommunikatiivne ehk diferentsiaalne) 2.Tekst on orienteeritud saatjale (emotiivne funktsioon) 3.Tekst on orienteeritud vastuvõtjale pöördumused, käsud; (Konatiivne funktsioon) 4.Tekst on orienteeritud kontaktile (faatiline) Kontakti kontrollimine ja loomine 5.Tekst on orienteeritud keelele (metakeelne) 6.Tekst on orienteeritud tekstile ainuke eesmärk on tekst ise (poeetiline)????? ) b) keelefunktsioonid R
Märk = vorm + tähendus Märgid on: * sümbol – keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt „hobune“) * ikoon – märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. * indeks – vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Kommunikatiivne situatsioon - Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemise situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem), mis liigub mööda kanalit. Inimkeele olemuslikud omadused: * Keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol) * Keelemärgi diskreetsus e eristatavus * Keelesüsteemi duaalsus e kaksikliigendus: (häälikute süsteem: keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e
riigikoguga ja teise minstritega. Sotisaalminsiter kommunikeerib oma riigiga ja kaasab sellega kõikide oluliste liikmete osaluse antud ühisesse Euroopa projekti. Kulud sõltuvad kui palju Euroopa riike ja Aafrika on suunatud ühise eesmärgi teostamisele. Kui saab kaasatud kõik riigid siis otsustatakse ühine eelarve. Ühesuunalise kommunikatsiooni (otsuste avalik väljakuulutamine, järelevalve nende täitmise üle) asemel valitsuste rolliks luua erinevatele toimijatele kommunikatiivne keskkond ning seda kontrollida. Kes kontrollib infovoogu, on iga riigi sotsiaalminister. Iga riik valib välja endale projekti riikliku esindaja. Riikide esindajatega toimuvad ühised konverentsid ja koosolekud.
hea kaup(ilma reklaamita) kaob konkurentsis reklaamitavate kaupadega. reklaamioskus on meie ajastu kirjaoskus kui reklaamsuudab meie meelt ühel või teisel moel lahutada siis annab tarbija talle enamjaolt kõik andeks. reklaam kui turunduskommunikatsioonivahend. loob margiteadvust, aktiviseerib müüki mida reklaam mõjutab? 1. Majanduslik roll. aitab kaupa müüa ja teenib omanikule kasumit. elavdab majandust, võib tekitada ebavõrdsust ja pingeid. 2. kommunikatiivne roll spetsiifiline massikommunikatsiooni liik. eesmärgikskokku viia müüa ja ostja. Kaubakommunikatsioon 3. sotsiaalne roll informeerib, õpetab eelistama,kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi.mõjutab väärtushinnanguid, hoiakuid. seob või vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel.. 4. kultuuriline roll.reklaam on üks kultuuri väljundeid,kuulub ühiskonna juurde, väljendab seda, kuidas ühiskond end üles ehitab ja end kommunikeerib
lõplikult välja arenenud. Ja ka nutu tekke põhjused on imikul teised, kui täiskasvanul ja seda põhjusel, et imiku eneseväljenduse viisid on oluliselt ahtamad kui täiskasvanul. Seega imik, kui ta soovib tähelepanu, kasutab selleks nuttu, seal kus täiskasvanu kasutab sõnalist kommunikatsiooni. Nutt täiskasvanul Reeglina täiskasvanud inimene nutab pisaratega. Kuid nutu füsioloogiline olemus täiskasvanutel on aastal 2008 selgusetu. Kui imiku puhul on mõistetav nutu kommunikatiivne tähendus, siis miks täiskasvanud kasutavad sõnumi edastamiseks sellist mitteverbaalset moodust nagu nutt? Uurimused on näidanud, et emotsionaalsed pisarad erinevad kaitseotstarbelistest pisaratest keemilise koostise poolest - emotsionaalsetes pisarates on rohkem kõrgmolekulaarseid ühendeid, nagu adrenokortikotroopne hormoon, prolaktiin ja mineraalaineid, nagu mangaani. Nutmise mõju uurimused organismile on näidanud, et nuttev imik põhjustab
oma tooteid ning soodustada seeläbi majanduse arengut. Samuti saab reklaamis edastada ühiskonna seisukohalt vajalikke üksikisikut harivaid ja teavitavaid sõnumeid, näiteks suitsetamisvastaseid kampaaniaid või heategevusprojektide reklaame. Küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea meeleolu - tarbija ootab reklaamilt informatiivsust ning meelelahutuslikkust. kommunikatiivne roll-Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad tuhendeteni, sadade tuhandeteni, miljoniteni .... Ja mille eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. sotsiaalne roll- Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. Mõjutab/peegeldab? väärtushinnanguid, hoiakuid. Seob v vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel; On mh
Et õigesti suhelda, on vaja teada kultuurinorme, kõne etikette. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist , semantikas on oluline mõtestatus. Pragmaatikas seevastu edukus või ebaedukus suhtlemisel. Tegeleb märgi kasutusega. Märk on defineeritud läbi semiootilise situatsiooni. Märk peab olema korrektne ja efektiivne. Kuidas ta on ehitatud? Kelle jaoks? Kuidas märk funktsioneerib? pragmaatikas on oluline edukus või ebaedukus 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. keele funktsioonid: · vastatstikune sõltuvus ehk interdependents · ühepoolne sõltuvus ehk determinatsioon · sõltumatus ehk kontsellatsioon Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest
võib isegi teabevahetust blokeerida. Seetõttu on vaja müra põhiliseid põhjusi ja võimalikuid moonutusi teada ja nende kommunikatsiooni protsessis mõju arvestada. KOMMUNIKATSIOONI BARJÄÄRID JA NENDE TEKE VIISID. Teaduskirjanduses on erinevad “kommunikatsiooni barjääri” mõisted. Sokolov A.V. mõiste järgi "suhtlusbarjäärid” - tähenduse liikumise viisil tõkked kommunikaatorilt retsipiendile". (Соколов 2002: 168). Shevandrini N.I. sõnutsi "kommunikatiivne barjäär on psühholoogiline takistus teabe adekvaatse edastamise teel kommunikatsiooni partnerite vahel". (Шевандрин 1995: 100). Zimichev A.M. keskendub tähelepanu sellele, et kommonikatsiooni barjäärid on tegurid, mis võivad konflikti põhjustada või toetada. (Зимичев 1993: 98). Andreeva G.M. oma teooria vastavalt suhtlemise kolmest küljest (kommunikatiivne - teabevahetus, pertseptuaalne - vastastikused tajumine, hindamine ja refleksioon, ja
selle lahendus (L. Priimägi(2007). Reklaam& imagoloogia, mõistevara) REKLAAMI ROLL 1. Majanduslik/turunduslik roll. Raha leiab üles raha kus on, sinna antakse juurde. Reklaam loob margiteadvust ( tekib küsimus meie peas, kas me tahame või ei taha), aktiviseerib müüki, on üks ,,turuvõitluse" relvist. Lapsed kui vanemate survegrupp turul. ( Delma, juustupakkide sees kleepsud) TULEVIKU TURG ON PRAEGUSED LAPSED. 2. Kommunikatiivne roll - Reklaam toetab müüja ja ostja vahelist suhtlust. Tootjalt tootjale, tootjalt tarbijale. 3. Sotsiaalne roll infoedastus, eelistused, käitumine, esteetika, elustiil, kuvand, väärtushinnangud, ühiskonna eelistused, peeegeldab ühiskonda, milles me elame, võibolla veidi paremat, kuid mitte ebarealistlikku ühiskonda.(mitte ideaalühiskonda) KOMSUMERISM- eneseväljenduslik, sümboolilise väärtusega kaupade-teenuste tarbimine
Kolmanda isiku efekt- arvamus, et teised on ajupesust /meediast enam mõjutataud kui arvaja ise Vaikuse spiraal- vähemusse jäämise hirmul ajel minnakse vooluga kaasa Poliitiline kommunikatsioon Kommunikatsioon on protsess, mille käigus Saadetakse ja võetakse vastu sõnumeid Millele luuakse tähendusi Mis loovad meid ümbritseva sotsiaalse reaalsuse Poliitiline kommunikatsioon on Pol. Institutsioonide kommunikatiivne v kommunikatiivsete institutsioonide poliitline tegevus Poliitilise sisuga teabe levitamisel Poliitiliste eesmärkide saavutamiseks Toimijad poliitilises kommunikatsioonis: kodanikud, auditoorium. Poliitiline kommunikaator ... eesmärk on veenda laiemat avalikkust, oma poolehoidjaid. MEEDIA Meedia kui vahendaja- edastab auditooriumile onfot Meedia kui väravavaht-otsustab, millised teemad väärivad kajastust .
võta pliiats; joonista..., pane (oma/tema) pilt seina peale, näita oma/tema pilti jmt. 24. Mida tähendab suhtluspädevus? Keeleoskus tähendab oskust kasutada keeleteadmisi (hääldus, grammatika, sõnavara) eesmärgipäraselt nii suuliste ja kirjalike tekstide mõistmiseks (kuulamis- ja lugemisoskus) kui ka koostamiseks (rääkimis- ja kirjutamisoskus), võttes arvesse konteksti ja suhtluspartnereid. Kommunikatiivne keeleoskus koosneb suhtluspädevusest, mis on võõrkeeleõppe keskne pädevus. Võõrkeeleõpetuse (eesti keel kui teine keel on selles aine valdkonnas) eesmärgid lähtuvad otseselt suhtluspädevuse komponentidest ning nende sisust. Need on: hea eneseväljendus-, teksti mõistmise ja tekstiloome oskus on eduka suhtlemise eelduseks võõrkeeltes. Suhtluspädevust arendatakse keeleliste toimingute (kuulamise, lugemise, rääkimise, kirjutamise) kaudu.
..................................................................................................... 11 Paaris- ja rühmatöö........................................................................................................ 12 Vestlus õpetaja ja õpilaste vahel.................................................................................... 12 Metoodiline lähenemisviis kakskeelses koolis.................................................................... 12 Kommunikatiivne keeleõpe............................................................................................ 12 Ülesandepõhine keeleõpe.............................................................................................. 13 Aktiivõpe........................................................................................................................ 13 10 tehnikat, mida kasutavad keelekümbluse õpetajad: ..................................................... 14
organiseerimisvõimed on jäädavalt muutunud. Etappide eeldus on ka see, et ükski aste ei tohi vahele jääda ja igale estmele eelneb temale eelnev aste. Piaget arusaamise järgi alustab inimene oma elu mitmesuguste inimestele omaste füüsiliste refleksidega ja päritud oskustega, mis teevad võimalikuks keskkonnaga kohanemise ja sellega suhtlemise ning mõttetegevuse organiseerituse. Lev Võgotski Võgostki väitis, et keel on kommunikatiivne algusest peale. Ta viis oma teooria testimiseks läbi leidliku katse. Võgotski võrdles egotsentrilise kõne hulka juhul, kui koos on kuuljad eelkooliealised lapsed ning juhul, kui laps pannakse ühte tuppa grupi kurttummade lastega. Viimasel juhul on lapsel väga vähe võimalusi suhtlemisel ning Võgotski leidis, et egotsentrilise kõne hulk vähenes oluliselt. Selline tulemus poleks ootuspärane, kui laps oleks kavatsenud kõnet lihtsalt monoloogina esitada.
juhtimisel" PT 2,5,6 Suhtlemine probleemsete õpilastega. 1,3,5 Klassijuhtimine ja juhatamine (ilmub sept) Eksamitöö käsitleb loemguid praktikue kirjandust. 80p Praktikumides osalemise eest kuni 30p see liidetakse eksami punktidele Kodutöö tuleb esitada 2 päeva enne praktikumi [email protected] faili pealkiri baaskursus Iga kodutöö kuni 10 p hilinenud kodutöö kuni 5p Praktikum 1 - enese esitlus Suhtlemiskompententsus Einevad terminid aga samad asjad Suht. Komp kommunikatiivne komp.(mõnikord kirsam, infovahetuse tähenduses) Sotsiaalne komp, interpersonaalne ja emotsiaalne komp( emotsiaalne intelligentsus) Peab olema hooliv hoiak õpilastesse, enesekindlus ja kehtestamine Tundmisest on vähe tuleb välja näidata Suhtlemiskompetentsus koosneb: -teadmistest -hoiakutest -oskustest Õpetaja mõistab ja hoolib ta käitumine on paindlik tal on tahtekindel ja järjekindel ja eetiline. Enesetõhusus- ma pean endast lugu ja usaldan ennast. Ma usun et oma
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem) SIGNAAL _____________________ SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA (kõneleja) (kuulaja) MÜRA Märk = vorm + tähendus Märkide liigid • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel)
§8. Õppeainepädevus Õppeainepädevus kujuneb saavutatud õpitulemuste alusel. Taotletavad õppeainepädevused määratletakse ainekavas kooliastmeti. §9. Valdkonnapädevus (1) Üldpädevuste ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused. (2) Kooli ülesandeks on toetada järgmiste valdkonnapädevuste kujunemist: looduspädevus, sotsiaalne pädevus, refleksiooni- ja interaktsioonipädevus, kommunikatiivne pädevus, kultuuripädevus ja matemaatikapädevus 5. Millised on ainevaldkonnad ja mitu neid on? Ainevaldkondi on 8. Need on: 1) keel ja kirjandus; 2) võõrkeeled; 3) matemaatika; 4) loodusained; 5) sotsiaalained 6) kunstiained 7) tehnoloogia 8) kehaline kasvatus 6. Kas tom ikka läheb turvalisse õppekeskkonda, mida kes tagab? §13. Õppe- ja kasvatuskorralduse alused (5) Õppe- ja kasvatuseesmärkide täitmist toetab õppekeskkond, kus:
1.3.4.4 kui teostad klienti juures tööd siis vaata üle järgmised punktid: 1.5, 1.6, 1.7, 1.8, 1.9, 1.10, 1.12, 1.13, 1.14, 1.15, 1.16, 1.17, 1.18. 1.3.4.5 Kui töö sai tehtud kliendi juures: 1.3.4.5.1 Võtad kliendi käest allkirja tõestamaks et töö sai tehtud 1.3.4.5.2 Esitad kliendile arve ja seletad maksmiskorda. 1.3.4.5.3 Kui klient maksab sularahas siis võtad talt allkirja tõestamaks maksmist. 1.3.4.5.4 Lahkud viisakalt. 1.4 Klienditeenindaja peab olema Kommunikatiivne oskama selgelt ja ühemõtteliselt ennast väljendada nii kirjalikult kui suuliselt; Sisseelamisvõimeline aru saama kliendi seisukohtadest ja tunnetest; Otsustusvõimeline - olema valmis tegema otsuseid ning täitma kliendi soove; Tähelepanelik olema kogu suhtlemisprotsessi käigus tähelepanelik ja vastuvõtlik kliendi reaktsioonidele; Paindlik suutma muuta oma teenindusstiili vastavalt kliendile; Täpsust hindav osutama adekvaatset teenust kokkulepitud ajaks;
psüühikas, intellektuaalses ja hingelises sfääris, mis on toimunud väliste, sisemiste, juhtivate ja mittejuhitavate faktorite mõjul. Areng on eluaegne protsess, mis algab eostumisest ja jätkub kuni surmani. Areng on muutumine ning arengulised muutused on märgatavad vaid teatud aja möödudes. Inimese arengut iseloomustab peale füüsilise arengu ka intellektuaalne ehk vaimne ehk kognitiivne areng, sotsiaalne ehk kommunikatiivne areng, emotsionaalne areng ning kõlbeline areng. Arengulised muutused on kõige rohkem märgatavad lapseeas, kuid need ei lõppe täiskasvanuks saamisega. Arengul on oma suund, kuid erinevatel inimestel võib areng kulgeda eri suundades, mille tulemuseks on ühe või teise külje tugevam väljaarenemine. Iga inimene areneb kindla struktuuri järgi: areng toimub madalamatelt astmetelt kõrgematele. Madalamatel astmetel on inimese tunnetusmeeled (nägemine,
16.sajandil valmistatud tooliga või järgitehtud tänapäevase koopiaga (distinktor). Pragmaatika SEOTUD KASUTUSEGA! Käsitleb kommunikatsiooni tõhusust, märkide kasutust. On seotud kommunikatiivse akti, tema osapoolte ja toimumise hetkega, kõneaktidega. Süntaktika vald uurib reeglite järgimist, semantikas on oluline mõtestatud ja pragmaatikas seevastu on oluline edukus või ebaedukus. 17. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. Jakobsoni mudel. Shannoni skeem: Sidekanal Saatja ---------(müra)---------->Vastuvõtja Jakobsoni skeem: KONTEKST Adressant ---------(keel, kood)------> adressaat Tekst (sõnum) Erinevad kanalid Koodi valik sõltub lähetaja käsutuses olevatest meeleorganitest. Kodeerimine toimub väliste ja sisemiste teadetesüsteemide vahel. Dekodeerimine -- vastuvõtu käigus toimuvad mitmed ülekanded ja muundamised.
on selline valitsusväliste institutsioonide kogum, mis on piisavalt tugev vastu panemiseks riigile, takistab riigi survestamast atomiseerimast, ühiskonda." Edward Shils tsiviliseeritud ühiskond. Inimesed arvestavad üksteisega, siiras tahe midagi teha üldiseks hüvanguks. Avalikkus Jürgen Habermas uuris avalikkust kuidas on see väga spetsiifiline ajalooline nähtus tekkinud? Kodanikeühiskond vajab avalikkust, mõnes mõttes ka vice versa. Avalikkus on see koht, kus toimub kommunikatiivne demokraatia ideaalne demokraatia toimimise vorm on selline, kus saame kõik avalikult käia oma mõtted ja parim valitakse välja võimuvaba kommunikatsiooni käigus domineerimisest vaba arutelu. Jagab ühiskonna kaheks: elavik (life world lebensweld) ja süsteem. Esimeses saame vabalt otsustada, süsteemis on ette kirjutatud reeglid, kuidas asjad peavad toimuma. Elavik ja süsteem eksisteerivad kahes jaotuses nii avalikus elus kui ka eraelus.
keelega ning igale foneemile või kirjamärgile vastandub oma sõrmend. Sõrmtähestikud on nagu morse märgisüsteem, see on viipekeele abisüsteem (nende asjade ütlemiseks milleks veel oma viibet pole, nimed vms). Pimekurdid kasutavad puudutustel põhinevat taktiilset keelt, mida võib nimetada käest-kätte viiplemiseks. 10. Ühiskonna mitmekeelsus Suurima kõnelejate arvuga keeled on mandariinihiina, inglise ja hispaania keeled. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud – indeksid (seos vormi ja seos vormi ja tähenduse vahel) tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
mil määral esineb maailmapiltide vahel keelest ja keelerühmast lähtuvaid erinevusi. kognitiivne tähendusteooria- psühholoogial põhinev tähendusteooria. Selle järgi ei ole olemas keelevälise maailma realiteetidest sõltuvat üldkehtivat liigendusviisi, vaid iga keelkond kaardistab maailma omal viisil koha- e. lokaallause- kohustuslikku kohaosutust sisaldav lause. NP (+Cop) + Loc kollokatsioon- ühend kommunikatiivne kompetents- võime kasutada keelt eri olukordades sobival moel kommunikatsioon e. suhtlus, saatja saadab sõnumi teate vastuvõtjale kommutatsioon- teoreetiline asendusoperatsioon komparatiivne e. võrdlev-ajalooline keeleteadus uurib keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrdleb omavahel sugulaskeeli. Selle isaks peetakse üldiselt sakslast Franz Boppi. komplementaarsus e. täiendavussuhe- vastandussuhe, kus alternatiivid teineteist välistavad (poiss tüdruk).
`sünnipäev / sünni`päev - võõrsõnades rõhulise silbi ees ho`tell, ekskurs`joon (kui sõna ei ole lauses rõhuline, siis rõhumärki ei kasuta) - ebatavalise rõhulise silbi ees tingi`mata, näge`mist Kõnetempo ja hääletugevus >......< - (sissepoole osutavad nooled) kiirendatud lõik <......> - (väljapoole osutavad nooled) aeglustatud lõik *......* - muust kõnest vaiksem lõik AHA - (suurtähed) hääle kõvendamine Köhatused · kommunikatiivne köhatus märgitakse: khm; · mittekommunikatiivne köhatus/köha märgitakse kommentaariga ((köhib)). Naer lahtise suuga naer (lagistamine): hehe; kinnise suuga naer (mügistamine): mhemhe. lühikesed naeruturtsatused: he, heh, mhe, mheh. Naeru pikkus ja naeru tähendus osutatakse vajadusel kommentaariga naeru järel ((lõbus, parastav, kurb, kohmetu)) s(h)õna - (sulgudes olev h sõna sees) sõna on lausutud naerdes; $....
eeldatakse vahendavat ja sekkuvat mõju, st on olemas teatavad indiviidist, keskkonnast ja kultuurilisest kontekstist tulenevad mõjusse sekkuvad tunnused. Meedia mõju võib olla kavatsetud, ettekavatsemata, lühiajaline, pikaajaline. Kommunikatsiooni planeerimise eesmärk on kontrollida kommunikatsiooni, et toota loodetud tulemusi või mõjusid. (Windahl 1992). Mõju kehtivus: 1. Eelkommunikatiivne faas aeg enne meediaga kokkupuudet. 2. Kommunikatiivne faas ajavahemik, mille jooksul toimub kokkupuude. 3. Järelkommunikatiivne faas aeg pärast kokkupuudet meediaga, pärast teate saamist. (enim uuritud) Valdkonnad, millele massimeedia sõnum võib mõjuda: käitumine, teadmine, arvamus või hoiak, emotsioonid, psüühika, füüsiline keskkond (unehäired, silmade kahjustus). Need valdkonnad pole üksteisest selgelt eristatavad. Hoiak tendents reageerida ühele objektile (asjale, isikule, ideele) kindlate tunnetega
Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kõne arengu etaapid: Laps koogab (6. nädal, teisel 3.-4. elukuul) Teises neljanda elukuuni teeb laps tahtlikult rahuolu väljendavaid häälitusi – ta koogab. Lapse füüsilise küpsetamise kiirusest ning on individuaalseid erinev: mõnel lapsel algab see 6.nädalal, teisel 3.-4. elukuul. Koogamisel on kommunikatiivne eesmärk. Laps koogab teiste inimeste poolt öeldule või püüab ise häälistuste abil teistega kontakti luua. Hakkab lalisema (4.-6. elukuuselt) Neljakuuselt hakatakse lalisema – kaas- ja täishäälikuid kombineerima. Lalisemine on ilma tähenduseta häälemäng või hääle harjutamine. 6. kuu vanuselt hakkavad imikud moodustama kaas- ja täishäälikust koosnevad äratuntavaid silpe (nt da ja ba), mida kaheksakuuselt hakatakse kordama (da-da ja ba-ba) ning 10. kuuselt
Diakroonia olemus väljendub nihkes tähistaja ja tähistatava vahelises suhtes. Diakroonia on seotud süsteemi elementidega, mitte süsteemiga tervikuna, kuid mõjutab tervet süsteemi. 8. Semantiline kolmnurk. Frege teooria. 9. Denotaat ja designaat, intensionaal ja ekstensionaal, signifikaat ja referent. 10. Denotatsioon ja konnotatsioon. 11. Märgi tüpoloogia (Peirce`i trihhotoomiad). 12. Semiootika aspektid/dimensioonid: süntaktika, semantika ja pragmaatika. 13. Kommunikatiivne akt, tema faktorid ja funktsioonid. 14. Märk ja tekst. Tekst ja diskursus. 15. Semioos ja semiosfäär. 16. Süntagmaatilised ja paradigmaatilised seosed ja suhted. 17. Strukturalism ja poststrukturalism. Intertekstuaalsus. 18. Juri Lotman ja Tartu-Moskva koolkonna semiootika. 5.12.2012
tunnetusstruktuure nii, et need oleksid kooskõlas uute kogemustega Keel · Keel on inimestele omane häälikutel põhinev märgisüsteem · Inimkeelel on 5 üldist omadust o Osutamine- keelemärgid tähistavad ja kirjeldavad ümbritseva maailma asju, seisundeid ja sündmusi o Tähendus- iga sõna või sõnakombinatsioon väljendab mingit mõtet või tähendust o Suhtlemine- keel on inimestevaheline ehk kommunikatiivne; ta võimaldab suhelda o Konstruktiivsus- keele lausungid moodustatakse teatud piiratud arvu algelementide(tähed ja sõnad) kombineerimise teel, mis lubab keelt oskaval inimesel kokku seada või mõista lausungeid, mida ta varem ei ole kuulnud o Reeglid- keeles on piirangud, mis lubavad üksnes kindlaid märkide järjestusi · Kõik keeled on astmelise ehk hierarhilise ülesehitusega o Häälikud ehk foneemid
Interpretatsioon tõlgendus, tähenduse "väljalugemine". Kunst Inimtegevuse liik, mis loob tunnetusest lähtudes kujutlusvõime varal üldistavaid väärtushoiakuid vahendavaid kunstilisi meelelis-konkreetseid kujundeid. 18. saj. Tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõistes. Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik(luksusese). Kujutav kunst kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks hele-tume, valgus- vari, joon, värv, vorm, perspektiiv, rütm. Kk liigid- graafika, maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst, tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst.
· Löfgren enam materiaalsust materiaalse kultuuri uurimisesse. - Asjadeküllus, ühised praktikad, uut tüüpi animism, frustratsioon. - Huvikeskmesee küsimus asjade kasutamisest : valikute tegemisest - uurimiseks vajalik ,,võõristus" (peab tekitaba teatud distantsi), musealiseerimine. - Mälestuste kaudu uurimine, asjade ,,elulood", teine suund asjade eluloos. MUUSEUMIESEMED - ASJAD ARGIELUS. Mis hetkel saab kraamist vääriline ese musealiseerimiseks. Kommunikatiivne pööre kommunikatiivse, semiootilise ja fenomenoloogilise pöörde kaudu on jõutud tõdemuseni: Objektid materialiseerivad muidu immmateriaalseid ning ,,nähtamatuid" suhteid. Iseloomulikud uuringud nt rõivastusest ja elamutest-elamusisutusest. Nähakse sotsiaalseid suhteid, hierarhiate suhteid. Uurida läbi esemete rahvust. 24.03 Nõukogude argielu uurimine
9. Kitsas spetsialiseerumine asendub kompetentsusega mitmes valkonnas, arenevad sünteesivad teadused (biokeemia, sotsiaalpsühholoogia jm.). Teadus on üha enam teenus. 10. Riik ja rahvus: -tööstuseelses maailmas palju rahvaid hõlmavad impeeriumid -tööstuslik-modernne maailm rahvusriigid -postmodernne maailm globaliseerumine viib ühtse lääneliku maailmakultuurini või säilib mitmekultuuriline maailm (kus eripära peab olema kommunikatiivne ja müüdav). 7. Hälbiv toimimine, hälbivuse sotsiaalne määratletus, sotsioloogilised seletused HÄLBIV TOIMIMINE - ühiskonna (grupi) kultuurile iseloomulikele tegevusmoodustele ja käitumismallidele mittevastav toimimine, millega inimene kahjustab selle ühiskonna (grupi) liikmete huve. Konformsus. HÄLBIVA TOIMIMISE PÕHJUSED BIOLOOGILISED SELETUSED - kuritegelik näotüüp, kehaehitus, pärilikkus. PSÜHHOLOOGILISED SELETUSED - isiksuse arenguhäired, S. Freud.
GRUPPIDE LIIGID: esmased (head suhted,lähedus nt perekond, sõbrad, naabrid) ja teisesed (palju inimesi, vähesed emotsionaalsed sidemed, nt esmakursuslased, alluvad jne) GRUPISUHETES esineb: 1) FUNKTSIONAALNE struktuur - kajastab inimeste vastastikust tegevuslikku sõltuvust - formaalne või mitteformaalne töö- ja rollijaotus. 2) EMOTSIONAALNE struktuur - kajastab isikliku eelistuse ja tõrjumise (sümpaatia-antipaatia) suhteid. Uurimismeetod sotsiomeetria. 3) KOMMUNIKATIIVNE struktuur - näitab teabe leviku teid grupis (ametlikud ja mitteametlikud). 4) ALLUVUSSTRUKTUUR - kajastab grupi liikmete staatust kogu gruppi puudutavate otsuste vastuvõtmisel ja elluviimisel, grupi juhtimisel 19. Sotsiaalne staatus, selle kaks tähendust, seos rolliga, olulisemad staatust määravad tunnused SOTSIAALNE STAATUS - teatava sotsiaalse rolli täitja asend sotsiaalsete suhete süsteemis, mis on
heategevusprojektide reklaame. 81 protsendi küsitletute jaoks on reklaam informatsiooni allikas ning samapaljud ootavad, et reklaam looks hea meeleolu - tarbija ootab reklaamilt informatiivsust ning meelelahutuslikkust. Reklaam kui turunduskommunikatsiooni vahend- On turunduskommunikatsiooni üks vahendeid Loob margiteadvust Aktiviseerib müüki On üks "turuvõitluse" relvist Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 2 Kommunikatiivne roll Reklaam on spetsiifiline massikommunikatsiooni liik kasutades kanaleid, millede auditooriumid ulatuvad tuhendeteni, sadade tuhandeteni, miljoniteni .... Ja mille eesmärgiks on kokku viia müüja ja ostja, ostja ja kaup. Reklaami rollid st mida reklaam mõjutab? 3 Sotsiaalne roll Reklaam informeerib, õpetab eelistama, kasutama, mõjutab esteetilisi eelistusi. Mõjutab/peegeldab? väärtushinnanguid, hoiakuid. Seob v vastandab tarbijarühmi nt elustiili tunnuste alusel;
1 Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Märk = vorm + tähendus Märkide liigid: o Sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) o Ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) o Indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) Kommunikatsioon: Saatja saadab sõnumi vastuvõtjale kanali kaudu (helilained). Kõne inimese vaheline keeleline suhtlus (sõnaline, verbaalne) Mitteverbaalne suhtlus zestid ja miimika. Sisu ei ole tavaliselt sõnumi välise vormiga otses suhtes. (loomulikus keeles) Verbaalses suhtluses koodiks on keel. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja interaktiivne. (dialoog) Intentsionaalsus kõneleja kavatsus saada infot, rääkida endast, mõjutada kuulajat, luua sotsiaalseid suhteid jms. Inimesed on agendid, kes otsustavad ise, millal, millest ja miks rää...
alateadlik õppeprotsess / . Ei saa aru, et toimub õppeprotsess. Loominguline, loovtöö, mõtestamatu. , , . teadlik õppeprotsess , . Saab aru ja püüab, pingutab õppida. Mõistev, arvamuslik. seire . Pidev keskkonna vm. seisundi jälgimine, monitooring. õppimisvõimet pärsivad tegevused . Soov, huvi, motivatsioon, kui ei taha, siis ei taha. ülekoormuslik õpikeskkond . Liiga palju materjale ja töid. Tegevus+ keele omandamine. kommunikatiivne keeleõpe . Ülesanded, kus laps saab rohkem rääkida. Õpetaja proovib teha nii, et õpilased pidevalt räägivad. 80% räägib õpilane. 20% räägib õpetaja. See on väga efektiivne meetod sest, et kui õpilane võib avaldada oma mõtet võõrkeeles, siis kirjutamise ülesandega tal probleemid ei olnud. Õpilastel tekkib hirm, kui on vaja midagi ütelda mitte ema keeles. traditsiooniline keeleõppemeetod .
Annab võimaluse eristumiseks, eristamiseks Võimaldab saada hinnalisandit Võimaldab kahandada hinnatundlikkust Võimaldab kasvatada tarbijate lojaalsust Võimaldab kasvatada kasumit Loob väärtust pidades silmas aktsionäre ja tõstab ettevõtte väärtust Toetab ettevõtte visiooni Tõstab ettevõtte mainet (paremat koostööpartnerid, töötajad) Üldistatult on brändi funktsioonid: Identifitseeriv funktsioon, eristumisfunktsioon, kaitsefunktsioon, kommunikatiivne funktsioon, väärtust andev funktsioon Bränding · Protsess on pikk tulemused 510 aastaga. · Branding on strateegiline tegevus. · Kaubamärgi loomisele/kujundamisele tehtavad kulutused on investeeringud, mitte kulutused! (brändi luuakse selleks, et ta tooks kõik kulutused tagasi!) · Kaubamärgi teadlikkus olgu vähemalt 40%. Spontaanne tuntus vähemalt 80%. · Kaubamärki eksponeerida võimalikult palju 2/3 kulutatud rahast olgu nähtav!
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. • Märk = vorm + tähendus • Märkide liigid – sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel) – ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel) – indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel) • Kommunikatiivne situatsioon: KOOD (märgisüsteem)
annaabi.ee 
