50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 1 leht
Lehekülgede arv dokumendis
2017-12-16
Kuupäev, millal dokument üles laeti
2 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
306180
Õppematerjali autor
toetamise ja hoolimise ausa väljenduse) Kui juhid kasutavad neid lähenemisviise, siis hakkavad töötajad uskuma, et nad on kompetentsed ja väärtustatud, et neil tõesti on mõningane iseseisvus, et nende tööl on tähendus ja mõju ning et neil on võimalus kasutada oma talenti. Võimustamise efekt seisneb selles, et töötajate jõupingutused tasuvad end ära nii isikliku rahulolu kui ka organisatsioonile väärtuslike tulemuste kaudu. IV Kontrollimine Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et need teostatakse nagu planeeritud ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Efektiivne kontrollisüsteem kindlustab, et tegevused on teostatud viisil, mis viib
Säästlikkus ja efektiivsus on seotud. Säästlikkust ignoreerides, s.t. ressursse raisates on kerge olla efektiivne. Võib olla ka säästlik ja mitte efektiivne, ehk teha valesid asju hästi. Edukates organisatsioonides käivad käsikäes kõrge säästlikkus ja kõrge efektiivsus. Juhtimisfunktsioonid XX sajandi alguse prantsuse töösturi Henri Fayoli poolt sõnastatud juhtimisfunktsioonide tänapäevane jaotus: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Kui sul ei ole täpset sihti, ei ole tähtsust, millise tee sa valid. Kuna organisatsioonid eksisteerivad selleks, et saavutada mõnda eesmärki, siis juhid peavad selle eesmärgi ja saavutamise vahendid selgelt määratlema. Planeerimise funktsioon sisaldab eesmärkide määratlemise protsessi, strateegia väljatöötamist nende eesmärkide saavutamiseks ja plaanide arendamist tegevuste integreerimiseks ning koordineerimiseks.
ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Lüh.vastus:Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Plaanid on olemas, organisatsiooni struktuur on loodud eesmärkide efektiivse saavutamise jaoks ja töötajad on suunatud ja motiveeritud. Kuid ei ole kindlust, et tegevused on plaanipärased ja et eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada,
ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Lüh.vastus:Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Plaanid on olemas, organisatsiooni struktuur on loodud eesmärkide efektiivse saavutamise jaoks ja töötajad on suunatud ja motiveeritud. Kuid ei ole kindlust, et tegevused on plaanipärased ja et eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada,
ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Kontrollimisfunktsiooniga peaksid tegelema kõik juhid, isegi kui nende üksused tegutsevad plaanipäraselt. Juhid ei saa reaalselt teada, kas nende üksused tegutsevad õigesti, kuni nad ei ole hinnanud tehtud töid ja võrrelnud tegelikku teostust soovitud standarditega. Lüh.vastus:Kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 33. Miks on kontrollimine kui juhtimistegevus vajalik organisatsioonile? Plaanid on olemas, organisatsiooni struktuur on loodud eesmärkide efektiivse saavutamise jaoks ja töötajad on suunatud ja motiveeritud. Kuid ei ole kindlust, et tegevused on plaanipärased ja et eesmärgid, mille poole juhid püüdlevad, on tegelikult saavutatavad. Kontroll on tähtis, sest see on viimane lüli juhtimistegevuste funktsionaalses liinis. See on ainus võimalus juhtidel teada,
paika pandud suhtlemist ja informatsiooni liikumist puudatavad reeglid. Mida suurem ja/või keerulisem on organisatsioon, seda ametlikumad peavad olema ka suhted, eesmärgil vältida informatsiooni kadu ja sellest põhjustatud probleeme organisatsioonis. Käsutamine. Juhid peavad tagama alluvatega kahepoolse suhtlemise, pidevalt hindama organisatsiooni struktuuri ja oma alluvate tegevust ning vajadusel tegema kõhklemata muutusi või saamatud alluvad vallandama. Kontrollimine on tegevuste jälgimise protsess veendumaks, et need teostatakse nagu planeeritud ja olulised kõrvalekalded korrigeeritakse. Kontrollimise käigus võrreldakse tulemusi standarditega, etalonidega ja seatud eesmärkidega ning antakse võrdlustele tuginedes hinnang toodete/protsesside/tegevuste kvaliteedile. Kontrolli liigid: - füüsiliste vahendite kontroll, - inimressursside kontroll, - ressursi kontroll, - finantsressursside kontroll. Kontrolli liigid juhtimistasandite järgi:
koostegevuse koordineeritus. Juhtimine on ka kunst. Optimaalne otsustamine. 8. Planeerimine Planeerimine on keskkonna määramatusega toimetuleku protsess, mille käigus määratakse kindlaks organisatsiooni tegevussuunad ja eesmärgid tulevikus. 9. Organiseerimine Organiseerimise käigus määratakse planeerimisel fikseeritud eesmärkide saavutamise teed. Strateegia pannakse paika, mida teha, organiseerimine määrab, kuidas teha. 10. Kontrollimine kontrollimine on saadud tulemuste võrdlemine püstitatud eesmärkidega. 11. Mehitamine Mehitamine on mingite funktsioonide jaoks inimtöötajate rakendamine. Organisatsioonile vajalike inimeste värbamine ja koolitamine. 12. Tippjuht Kõige kõrgem juht. Määrab organisatsioonile eesmärgid ja üldised tegevussuunad 13. Keskastmejuht Keskastme juhtide ülesandeks on tegeleda strateegiast lähtuvate
SISEKONTROLL JA -AUDIT Viktor Arhipov · Audiitortegevuse seadus SISSEJUHATUS Sisekontroll muutus vajalikuks kui ettevõtted hakkasid globaliseeruma (laienema) ja kadus geograafiliselt eraldunud struktuuriüksuste kontroll. Need üksused aga hakkavad tegema oma siseseid eesmärke, strateegiaid jne. Selle tõttu on vaja kontrollisüsteemi. Selleks palgatakse sellised töötajad, kes kontrollivad keskastme juhte, et kõik aruanded oleksid ikka õiged (et ei ole asju ilustatud) ja raporteerivad tegevustest juhte ja omanikke. See vajadus oli alguses seotud eraettevõttetega aga järk-järgult ka avaliku sektoriga. Avaliku sektori kontroll on tähtis selle pärast, et kontrollitakse, kas ressursse on kasutatud vastavalt plaanitule. Fiskaaleelarve kinnitab valitsus- avaliku sektori osad küsivad nii palju kui neil vaja (või isegi rohkem, sest nagunii antakse vähem kui küsida). Ja selleks ongi vaja sisekontrolli avalikus sektoris, sest muud kontrollimehhanismi ei ole. Riigikon
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid