ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST (0)

ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST
Sakraalarhitektuur- kiriklik ehituskunst, usuga seotud(kirikud, kloostrid , templid jne)
Profaanarhitektuur - ilmalikud ehitised(valitsejate lossid, sõjaline e. kindlusarhitektuur, raekojad, elamud , tööstusehitised)
SKULPTUUR
Skulptuur- mingist kõvast materjalist loodud mahulised kujundid. Oluline osa vormil . Skulptuuride loomise kolm põhilist viisi on väljaraiumine, modelleerimine , valu
Raidkunst- Kuju tehakse mingist kõvast materjalist tükke eemaldades(kivi, graniit , puu)
Punkteerimine kavandi kivisse raiumise vaheetapp .
Plastika, Modelleerimine- voolimine- kuju tehakse pehmest materjalist tükk, tükikaupa kokku pannes. ( savi, plastiliin, vaha)
Keraamika - põletatud saviesemed, kujud.
Valu- valatud skulptuurid , sulametallidest( pronks, vask, segud , kips, šokolaad)
Ümarplastika- igalt poolt vaadeldav skulptuur. Reljeef- ühest küljest vaadeldav Kõrg- madal-(metallraha) ja poolreljeef , süvendreljeef
Monumentaalplastika- suuremõõtmelised kujud võivad olla seotud ehitisega või pargikujundusega.
Assamblaaz- 20 saj. abstraktne mahuline kompositsioon . Pole ei maal, ega skulptuur. Valmisesemete ja nende jäänuste ühendamine
Installastioon- Ruumi liigendamine ja ruumielamuste pakkumine. Performans .- lavastatud kunstietendus (ingl. etendus) üks 1960ndatel tekkinud tegevuskunsti vorme; võrreldes häppeningiga pikemalt etteplaneeritav ja konkreetsema stsenaariumiga; kaasajal sageli teostusmahukas projekt, mis hõlmab erinevaid traditsioonilisi kunsti- ja uue meedia vahendeid ning võimalusi
Body -art- kehakunst , kehamaal, tattoo
Maa- kunst -. ingl. land art) looduslikke materjale (näit. liiv, kivid) kasutav ning loodust (peamiselt maastiku pinnavorme) ümberkujundav kunst
KUNSTIMÕISTED
Visuaalsed kujundid – nähtavad tehisobjektid, mis esindavad, peegeldavad, tähistavad midagi. Nad kannavad endas kultuurilist tähendust. Hingelis ja vaimse tähendusega.
Visuaalne kunst – Hingelise ja vaimse tähendusega visuaalsed kujundid, kui nende vormis on seaduspära( rütm, sümmeetria) või kui neis on eriline materjalitöötlus.
Interpretatsioon – tõlgendus, tähenduse “väljalugemine”.
Kunst – Inimtegevuse liik, mis loob tunnetusest lähtudes kujutlusvõime varal üldistavaid väärtushoiakuid vahendavaid kunstilisi meelelis-konkreetseid kujundeid.
18. saj. Tekkis kunstikäsitlus tänapäevases mõistes. Kauneid kunste hakati vastandama tehnikale ja teadusele. Kunst on märgisüsteem . Kunst peegeldab reaalset maailma. Kunsti funktsioonid on kasvatuslik, tunnetuslik, kommunikatiivne, hedonistlik (luksusese).
Kujutav kunst – kunstiharu, mis peegeldab tunnetatavat tegelikkust ja kunstniku olemust nägemismeelega tajutavate pinnaliste või ruumiliste kunstiliste kujundite kaudu. Väljendusvahenditeks – hele-tume, valgus-vari, joon, värv, vorm, perspektiiv , rütm. Kk liigid- graafika , maal, skulptuur. Laiemas ka arhitektuur, tarbekunst , tööstuskunst, ruumikujundus ja fotokunst.
Kunstiteadus – teadusharu , mis käsitleb kunsti olemust ja arenemist ning hindab kunstiloomingu kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria , kunstiajaloo, kunstikriitika
Kunstiajalugu – uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga
Kunstiteraapia – kunstiteoste ja kunstiloomingu kasutamine inimese psüühhiliste ja somaatiliste protsesside ja nende kaudu tervikliku seisundi diagnoosimiseks ja mõjutamiseks.
Kunstivool – ühiste põhimõtetega kunstnike rühma käsitluslaad, loomingumeetodid, kunstisuuna avaldumisviis
Kunstikriitika – kaasaja kunstiloomingu analüüsimine, tõlgendamine. Tekkis 18. Saj
Kunstpsühholoogia – psühholoogia suund, mis käsitleb kunsti loomist ja mõju….
Kunstisalong – kunstiteoste näituse- või müügiruum.
Kitš – kunsti jäljendus , mis on kohandatud võimalikult suure tarbijaskonna maitsega. Käsitlusviis peab silmas tundeid, kasutatakse üldtuntud sümboleid. 19.saj. Münchenis kui odav kunstikaup.
Kunstistiil – omavahel sarnase vormiga teosed. Üksiku kunstniku loomeperiood-stiil-käekiri.Ka kunstnike rühma, koolkonna, rahva, ajastu stiil.
Kunstimuuseum – asutus, mis kogub , säilitab, eksponeerib ja uurib kunstiväätusi
Kunstigalerii – ruum kunstiteoste, eriti maalide eksponeerimiseks
MAALIKUNST
http://kunstilugu.paideyg.ee/kunst/tekst/kunst.html
Kujutava kunsti liik, kus olulisel kohal on värv

ÕLIVÄRVID- Õlivärvide põhimaterjalideks on hästipeenestatud pigment, mida segatakse õliga, kuivavad kaua, leiutati 15.saj. Õlivärvidega maalitakse põhiliselt kahel klassikalisel viisil. Esimest neist kutsutakse alla prima tehnikaks. Alla prima eeldab kiiret ja hoogsat maalimist. Pilt tuleb hoogne ja vahetu, sest valmib ühe või kõige enam kahe seansi jooksul, mis toimuvad enne kui värvid kuivada jõuavad.. Maalipind võib olla läikiv
Teine võimalus õlivärvidega töötamiseks on mitmekihiline maalimine. Mitmekihilises maalis kasutatakse erilisi läbipaistvaid või poolläbipaistvaid vahekihte - lasuure.Lasuurne maalimine Need maalitakse õlis lahustunud vaikudest valmistatud lakkidega, kuhu on sageli lisatud ka pisut värvainet..

TEMPERA - XV - XVI sajandi Itaalias tähendaski sõna "tempera" värvide sideainet kui niisugust, iseäranis aga loomse või taimse päritoluga liimi. Hilisema aja jooksul on tähendus kitsenenud ning meie mõistame tempera all värve, mille peamine koostisollus on muna. Keskajal oli muna sideainena vaata, et värvide peamine koostisosa ning kasutati nii seina- kui tahvelmaalis. Sarnaneb guaššidega maalitule, matt . Vees lahustuvad värvid. Kõige levinumad on praegusajal muna-, kaseiin- ja kummiaraabiktempera

AKVARELL- Akvarellmaali definitsioon võiks olla, et see on maalimine vees lahustuvate värvidega. Akvarellide eripära nende õhulisuses ja läbipaistvuses just seisnebki. Kasutatakse spetsiaalset akvarellpaberit, mis vett imab.

PASTELL - Pastellile on omane matt ja sametine pind ning intensiivne puhas värv. Pastell ei ole kunagi läbipaistev. Kasutatakse alates 16 saj. Pastellkriidid on pulgakujulised ja kunstis kasutatakse kas kuiv- või õlipastelle. Paber võiks pastelli puhul olla krobelise pinnaga, väga oluline on valge pastel, seega paber ei peaks olema valge. Töö tuleb pärast fikseerida kui on kuivpastell. On olemas veel õlipastellid.

AKRÜÜL- akrüül on vees lahustuv. Tänapäevane leiutis. Tema toonid on eredad ja silmatorkavad ning tänu oma keemilisele koostisele on akrüül ka elastne, heade katteomadustega ning mittepleekiv. Kuivanud värvi enam veega lahustada pole võimalik. Õhukesed ja keskmise paksusega värvikihid kuivavad 5 - 30 minutiga ja neid võib koheselt peale kuivamist üle maalida. Võib maalida mistahes materjalile.

GUAŠŠ- läbipaistmatu, kattev vesivärv, mille sideaineks on taimne liim või emulsioon.

SEINAMAAL e. MONUMENTAALMAAL- suuremõõtmeline maal, maalitud tavaliselt kas seinale või alusele.

MINIATUURMAAL - väikesemõõduline maal( maaliti kahekarvalise pintsliga )-18.saj kameed. Või käsitsi maalitud maal käsikirjalisse raamatusse-manuskripti. Maaliti pärgamendile, metallile või elevandiluule.

FRESKO- Veeslahustavate värvidega märjale krohvile maalitud maal.

SEKKO- kuivale krohvile maalitud maal veeslahustavate värvidega

KLAASIMAAL e. VITRAAŽ- Vitraaže valmistatakse klassikalise (traditsioonilise) keskaegse meetodi järgi, kasutades selleks värvilist klaasi ja klaasimaali, tina ja vasklinti (tiffani). Keskajal kaunistati kiriku aknaid.

KOLORIIT - värvide kooskõla

VALÖÖR- tooniväärtus. Hele-tumedus.

PRIIMAMAAL vt. Õlimaali alt

PASTOOSNE MAAL- pastoso it. keel-taignane. Värvid on maalipinnal reljeefselt , maalitakse paksult. Kasutatakse ka pahtlilabidat ja sõrmi maalimisel

LASEERIV MAALIMINE – vt. Õlivärvi alt

PERSPEKTIIV- ruumi kujutamine tasapinnal. Ruumiillusiooni loomine. Tsentraalperspektiiv , värviperspektiiv.

FIGURAALKOMPOSITSIOON- Kunstiteos , millel on kujutatud inimesi. Jaguneb, religioosne, mütoloogiline, allegooriline , ajalooline, olustikumaal

RELIGIOOSNE MAAL- maal, mis kujutab usuga seotud isikuid ja sündmusi

MÜTOLOOGILINE MAAL-kujutab mütoloogilisi tegelasi

ALLEGOORILINE MAAL- mõistukõneline süžee

OLUSTIKUMAAL- kujutatakse elu-olu, tegevusi

AJALOOLINE MAAL- kujutatakse ajaloolisi sündmusi

PORTREE- Inimese või inimeste iseloomulike omaduste kujutamine. Võib olla ka täisportree(terve figuur)

AUTOPORTREE- Kunstniku enda tehtud kunstiteos endast, sageli peegli abil

NATÜÜRMORT e VAIKELU- kunstiteos esemetest, lilledest, puuviljadest jne.

MARINISTID- meremaalijad

ANIMALISTID- loomamaalijad

VEDUUT - väga tõetruu maastiku või linnavaate kujutamine 18 saj. Itaalias väga levinud
GRAAFIKA- kujutava kunsti liik, mille väljendusvahendiks on joon Kunstilisi kujundeid luuakse trükkimise abil. Trükikunsti leiutas Gutenberg 1445 a. Graafika tehnikad jagunevad: kõrgtrükk, sügavtrükk ja lametrükk. Saab palju tõmmiseid sõltuvalt liigist

KÕRGTRÜKK- Värvi kannavad paberile trükivormi kõrgemad osad. Puit-, linoleum -, metallplaadile lõigatakse (uuristatakse) joonis kõrgreljeefina ja kaetakse trükivärviga. Siis pannakse paber plaadile ja asetatakse surve alla. Kartuli-, linool- , vaselõige, puulõige

SÜGAVTRÜKK- Värvikandjaks on trükiplaadi süvendatud osad. Need saadakse kas mehaaniliselt või keemiliselt. Kasutatakse spets paberit, mis enne leotatakse ja sügavtrükivärvi ja –pressi. Kuivnõel, ofort, vasegravüür, akvatinta, pehmelakk, metsotinto, puugravüür

LAMETRÜKK- Trükivormi pind on tasane ja värvi kinnistamiseks kasutatakse keemilisi ja fotokeemilisi võtteid. Litograafia, siiditrükk, arvutitrükk

MONOTÜÜPIA- Lametrükk, kus saadakse ainult üks tõmmis

DIATÜÜPIA- Klaasile või plastikplaadile kantakse trükivärvi ja paber pannakse peale, joonistades paberile tuleb värv peegelpildis paberi külge

GRAFIIT - joonistamise vahend. Tänapäeval on pliiatsi sees enamasti grafiit ja kuna grafiit on see, mis paberile jälje jätab, siis räägimegi siinkohal mitte niivõrd palju pliiatsist kui grafiidist. Kasutama hakati 1350 a. paiku. Pehmed pliiatsid kannavad tähistust B (ingl. keeles black , kõvad H ( hard ), F number tähe kõrval näitab vastavalt pliiatsi pehmuse või kõvaduse astet. Mida suurem number, seda pehmema või kõvema pliiatsiga on tegu. Pliiatseid 9H kuni H-F kasutatakse joonestamiseks, pliiatseid HB, B kuni 9B joonistamiseks.

SÜSI- Joonistamise vahend. Võetakse kaanega plekk -karp (kõige kättesaadavam on tühi ja puhas konservikarp), see täidetakse kuiva liivaga , liiva sisse pistetakse kuivatatud puuoksakesed, karp suletakse ja pannakse äsja kuumaksköetud ahju. Tänu plekk-karbile ning liivale, mis takistavad õhu liigset juurdepääsu saavadki puupulkadest söepulgad. Press-süsi on mustem ja nakkab paberi külge kergemini kui puusüsi, kuna seda valmistatakse eriti mustast söepulbrist, mida hoiab koos taimne liim. Et sarnast efekti paberil saavutada, tuleb söepulka kohelda tehniliselt hoopis teistmoodi kui grafiitpliiatsit. Söepulka kasutatakse lapiti ja sellega kaetakse kogu paberipind. Kui grafiidi kasutamisel algab kõik valgest paberist, siis söega joonistades võib alustada mustast pinnast. Töö tuleb pärast fikseerida.

SANGVIIN -Sangviin on põhimõtteliselt väga tavalise koolikriidi sarnane, ainult et värvilt punakas-pruun. Ta on kriidiga sarnaselt looduslik aine, erilaadse värvuse annab sangviinile raudoksiid . Kasutatakse joonistamiseks. Looduslik sangviin on vulkaaniline aine, mida leidub põletatud kujul. Tänapäeval toodetakse enamasti sünteetilist sangviini kas ümmarguste või kandiliste pulkadena. On olemas ka puitümbrisega sangviinipulkasid ehk sangviinipliiatseid. Sangviiniga kaeti antiikskupltuure ja tehti freskomaali eeljoonistusi. Sangviini õitseaeg oli XVIII sajandil. Eriliselt populaarne oli kombinatsioon "kolm kriiti" e. "trois crayons" (valge kriit, sangviin, itaalia pliiats või süsi). Seda värvikombinatsiooni kasutati eriti tihti inimese jäädvustamisel. Alusmaterjaliks on sel juhul tavaliselt hallikas paber või halliks krunditud lõuend.

TUŠŠ- Tušš on must (või värviline) vedelik, mida algselt saadigi seesami nõest ja liimainest. Praegu tehakse tušši gaasitahmast, millele lisatakse šellakit jm. Osta saab teda vastavates pudelikestes, aga ka kuivatatud briketikuubikutena. Sel juhul on sagedasti tegemist hiina päritolu tušiga. Algselt kuuluski tušš Hiina kirjameeste ja kunstnike varustusse. Otseselt on tušist ja pintslist sõltuv hiina hieroglüüfkiri. Igas hieroglüüfis, eriti nende esialgsel kujul, on aimata hoogsat, kuid täpset pintslitõmmet.

TARBEKUNST- Kunstiliselt kujundatud tarbeesemed. Keraamika, metallikunst, ehtekunst e. juveelikunst, klaasikunst , nahakunst, tekstiilikunst , puidukunst, raamatukunst

FOTOGRAAFIA- 19 saj. forograafia leiutamisega sai alguse. Kunstipärased fotod. On veel dokumentaalfotod, moefotod, montaažfotod, reportaaž jne.

VIDEOKUNST - video kasutamine kunstilisel taotlusel

REALISM- tõepärane kujutamine, tegelikkuse jäljendamine.

STILISEERIMINE - lihtsustamine

IDEALISEERIMINE - parandatakse looduse vorme, et nad vastaksid ideaalile, standardile.