Objektiivse sisuka uudise asemel imbub meediasse üha rohkem vähimagi uudisväärtusega tekste, millel on kõrge kommenteerimisväärtus. Kui see trend süveneb, muutub meedia lõpuks tõeliseks kõverpeegliks, arvab Hennoste." 3. Näiteks lugejatega manipuleeritakse juba artikli pealkirjaga. Tihti on artiklitel pealkiri, millest ei saa mööda vaadata ning millel pole artikliga seost. Ning lugejatele söödetakse ette artikleid, mida lihtsalt peab kommenteerima. ,,Toimetused ei paku lugejatele ainult platvormi oma seisukohtade väljendamiseks, vaid söödavad neile ette ka materjali, mille kommenteerimisest on raske ära öelda." ,,Ajakirjandus januneb kommentaare sedavõrd, et vahel kirjutab ajakirjanik äsja ilmunud artiklile ise kohe kommentaari, et sellega arvamuse avaldamisele hoogu anda." ,,Näiteks homod, feministid, beibed kui nendest juttu tehakse, teatavad
See on kaasa toonud kommenteerimise, mida saab teha ka anonüümselt. Võib kirjutada positiivseid kui ka negatiivseid kommentaare. Kas ja miks tuleks anonüümne kommenteerimine keelustada? Minu arvates on see kaheti võetav, ühelt poolt võiks anonüümsus säilida, kuid samas võiks ka mitte jätta avalikustamata kommenteerija tegelikku isikut. Ma ei muudaks kommenteerija isikut täiesti avalikuks, sest maa oludes kehtib seadus- „kel võim, sel õigus“. Kui keegi peaks näiteks kommenteerima direktori või positsiooniga õpetaja käitumist halvustavalt, aga tõeselt, siis peale selle kommentaari esitamist võib juhtuda, et tehaks selle külaelaniku lapse elu koolis keeruliseks. Kuigi jah, see on vale, aga tean juhust, kuidas üks kommentaar on muutnud õpetajate suhet õpilasse. Kuid samas võiks ka mingil määral jällegi piirata kommenteerimis õigust. Aega-ajalt muututakse kommides väga labaseks, ollakse õel ja kade. Paljud
Kõige lihtsam võimalus oleks üleüldiselt netikommentaarid ära keelustada. Arvatavasti seda ei tehta. On veel olemas teisigi võimalusi. Üks võimalustest oleks suurem kontroll kommenraatide üle. Kahjuks on see enamasti kõikidel neti saitidel võimatu. Kuna kõigil pole võimalust moderaatorite palkamise jaoks, kes näiteks kasvõi ebameeldivaid kommentaare kustutavad. Kahjuks on paljud uudiste saidid need, kes panevad uudistele pealkirjad sellised, mis juba ise kutsuvad kommenteerima, ilma järele mõtlematta. Kahjuks ei loeta siis ka uudist. Tiit Hennoste ütles, et seda tehakse selleks, et kommentaarid toovad klikke, klikid näitavad väljaande suurt loetavust, see toob reklaami ja reklaam raha. Ja raha on just see mida online saidid soovivad.1 Kuhu jääb areng, on küsinud suhtekorraldusekspert Aune Past.2 Tõesti pole interneti meedias mingit arengut , ühte ja sama teksti võib leida paljudelt sarnastelt interneti saitidelt. Kui loeme
kahju. Näiteks kui öeldakse midagi valel ajal vales kohas või kui kommenteeritakse kedagi või midagi halvustavalt. Need kõik on sõnavabaduse halvad küljed, kuid ärge unustagem, et sõnavabadusel on ka hulganisti häid külgi, mis minu arust peaksid olema ka ülekaalus. Peaasi, et me avaldame oma arvamust targalt, ei riiva kedagi ja mõtleme kõik korralikult läbi, enne kui hakkame midagi kritiseerima või kommenteerima. Selle kõigega tuleb arvestada, sestseda arvestamata meie ühiskond muutub sarr-barriks, kus kõik inimesed käituvad teistega halvasti ja ei oska teisi kohelda ning ei oska isegi normaalselt suhelda. Austagem sõnavabadust ja seda, et see on meile antud!
ajakirjanikku kirjutavad kellestki loo, siis need lood võivad olla väga erinevad, kuna ühele ajakirjanikule võib tunduda mingi fakt mida ta peab selle isiku juures isiklikuks, aga teine ajakirjanik ei pea sellest lugu ning kirjutab sellest pika artikli. Meedia pole mitte ajalehed vaid siia kuuluvad ka internet, televiisor, raadio. Iga ühe juures võivad olla oma eetikalised tõekspidamised. Kui ajakirjanik avaldab artikli, siis võime näha kuidas inimesed hakkavad seda artiklit kommenteerima. Siin saame ka rääkida mis on eetiline ja mis on ebaeetiline. Kommenteerides artiklit peame mõtlema ka kaas inimeste peale. Internetis ringi vaadates leiame väga palju selliseid kommentaare kus inimesed elavad oma viha välja ning halvustavad või sõimavad. Siin näebki kuidas on võimalik neid eetilisi piire venitada nagu kummi. Minu arvates peaks interneti kommenteerijatel olema kommentaaride juures nimi. Kuna praegu kommenteeritakse anonüümselt, siis vabastatakse sellega ka
,,Ringvaade" retsensioon Vaatasin saadet ,,Ringvaade" reedel, 8. aprillil 2011 kell 19.00. Saate eesmärgiks on lahata palju kõmu tekitanud ning rahva enda poolt esile tõstetud uudiseid ja pakkuda töölt koju tulnud inimesele meelelahutuslikku informatsiooni. Tegu on uudis-, jutusaatega, mille kaudu antakse ülevaade teatud uudisest, mida seejärel on kutsutud kommenteerima saatekülaline. Saade on väga laia profiiliga, adresseeritud suurtele rahvahulkadele, paljudes vanuseastmetes (~15-...). Saateaeg on minu arvates hästi valitud. Tööinimesed on parajasti koju saabunud, teleri sisse lülitanud, esmalt ,,Aktuaalse kaamera" söögi kõrvale ära vaadanud ja siis diivanile maha istunud. Häirivaks teguriks võiks pidada ainult kolme nn. uudissaate samaaegset kokkulangemist, seda on TV3-e ,,Seitsmesed uudised", Kanal 2-e ,,Reporter" ning eelpool
olema, sest sealt võib tõesti väga arukaid ütlemisi leida, kui oskad neid muu lärmi seest üles leida. Kahjuks on kommentaariumid ajakirjandust liiga palju mõjutama hakanud. Kõige paremini kirjeldab seda Tiit Hennoste oma arvamusloos ,,ajakirjandus on kommi nuruv koer", kus ta ütleb, et ,,kommimisväärtusi järgiv ajakirjandus pakub seda, mida kommija tahab". Ka minu silmi riivavad just need lood, kus kutsutakse inimesi üles kommenteerima, kes kandis sellel üritusel selle kleidi paremini välja ja kuidas meeldib sulle tema uus video? Siinkohal võib ajakirjanikku tõesti ette kujutada magusat nuruva koerana. Sest just tema uudislugu peab saama palju kommentaare, mis sellest, et see uudislugu polegi üks eriline uudis, aga noh, midagi tal ju ikka lugejatele pakkuda on. Kommentaariumitel peab siiski olema ka mingi funktsioon, sest miks muidu selline asi üldse välja mõeldi
Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal. Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla. Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende välisteemadega paremini ning ühtlasi ka avab teemat rohkem. Lõigud on alati määratletud pikkusega. 1. lõik on tavaliselt 5-7 minutit, intervjuu 1. teemal on tavaliselt 10 minutit, 2. lõik on tavaliselt 5-7 minutit, 3. lõik 5-7 minutit. Üldiselt on intervjuu ajaliselt kõige pikem. Mõistagi tuleb ette ka erandeid, nt kui intervjueeriti Saksamaa välisministrit, siis oli esimene lõik pikem. Tüüpelemendid:
Mõeldes välja tabavaid pealkirju ja lööklauseid, mille abil kutsutakse rohkem inimesi lugema. Kollases meedias ei mängi esimest viiulit kvaliteet, vaid hoopis kvantiteet. Mida rohkem ja labasemaid uudiseid laiast maailmast ja meie kuulsuste hulgast seda tulutoovam. Üha enam tehakse inimestele peapesu, muutes nende mõttemaailma lihtsaks ja kerglaseks. Uudised ei ajenda inimest enam mõtlema, ja teemat edasi arendama. Vaid mõtlema enda tunnetest ja kommenteerima kõike seda oma seisukohalt ja anonüümselt lahmima ja kritiseerima. See on see, mis kollase meedia puhul müüb. Ja mis järjest rohkem hävitab inimese identiteeti. Valge meedia eksistents on seatud järjest rohkem kahtluse alla, sest segunemine kollasega on muutunud järjest intensiivsemaks. Kuna enam ei müü pikad analüüsid ja artiklid. Lugejad kanduvad järjest rohkem üle, eriti silmapaistev on see tendents noorte lugejate hulgas.
cheer hõiskama, tuju tõstma field ala cheerful rõõmsameelne, lustakas, finances finantsid, rahalised vahendid elurõõmus financial security majanduslik chilly jahe, külm kindlustatus cling külge klammerduma, liibuma financially majanduslikult, rahaliselt comment on (midagi) finishing line finisijoon kommenteerima, fire brigade tuletõrjesalk, (Br) märkust lisama tuletõrjedepoo concentrate on keskenduma first-rate esmaklassiline, oivaline congregate kogunema folk inimesed 1 forehead laup, otsaesine reflect peegeldama, kajastama forgive andestama register registreerima
kunstnikukutsele meelitavat pilli. Aastal 1821 sõitis Hector Pariisi, et õppida seal isa soovil arstiks. Pariisis armus Hector aga Gluck'i isiksusse ja loomingusse. Hector hakkas Gluck'i partituure käsitsi ümber kirjutama, nautis tema loomingut senikaua, kuni need pähe kulusid. Ooperis ,,Ifigenia Taurises" olid lood omavoliliselt veidi ümber tehtud, kuid Hectoril ei jäänud need märkamata ja hakkas hakkas otse publiku ees kõva häälega kommenteerima, mis oli juurde lisatud või mis oli hiljaks jäänud. Gluck'ilt saadud muljete mõjul jättis Hector meditsiiniõpingud pooleli. Selle tagajärjel tekkis konflik vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest, aineline puudus, sattus võlgadesse. Kui oli sattunud võlgadesse, jooksis ta majast majja, andes erinevate pillide tunde, et hankida kuskilt sissetulekuid. Õhtuti istus ooperiteatris ning öösel kirjutas noote. 1826.aastal astus
· Mis kasu toob massimeediaga koostöö? Kas on seda üldse vaja. · Mis riski koostöö võib kaas tuua? Vastus sõltub sellest, kes võtab intervjuud vastu, kui palju on ettevalmistamiseks aega, mis kahju võib organisatsioon saada siis, kui see, mis oli vajalik öelda saab tuntuks ilma intervjuuta. · Kas informatsiooni esitatakse just sellel kujul nagu tahetakse ja seda ilma vassinguta? · Kuidas reageerib juhtkond? Varem või hiljem juhtkond peab kommenteerima kirjeldatud tegevusi. · Kas on parem väljapääs? Kui on olemas võimalus intervjuust pääseda, siis seda ei ole soovituslik anda. Enamikkudel juhtudel mõjutamine ühiskonnale läbi massimeedia on kõige soodsam kommunikatsiooni vahend kriisi tingimustel. Tulemus sõltub sellest, kui adekvaatselt olid hinnatud eelpoolnimetatud aspektid ja kui kvaliteetselt tegid oma tööd antud valdkonna spetsialistid.
Blues Blues on vokaal-instrumentaalmuusika stiil, mis on arenenud afro-Ameerika töölauludest ja Lääne-Aafrika muusikast. Blues on mõjutanud nii populaarmuusikat, jazzi, rock'n'rolli, kantrimuusikat. Algselt oli ta Ameerika lõunaosariikide kurb, aeglane laul, mida saadeti banjot, hiljem kitarril. Algselt ei olnud bluesil 12-taktist väljakujunenud harmooniat, vaid see oli pigem storyteller, kus lauldi mingisugune repliik ja terve loo jooksul hakati seda kommenteerima. Hiljem kujunesid välja erinevad bluesivormid: 8, 12, 16-taktilised bluesid, aga klassikaliseks bluesiks jäi 12-taktiline. Bluesi tekkimise põhjuseks peetakse Ameerika kodusõjaks, 1861-1865. Bluesi iseloomulikud tunnused: 1) 12-taktiline skeem 2) blue noodid (pentatooniline heliredel) 3) ühes loos samal ajal eksiteerivad minoorne meloodia ja mazoorne laad 4) bluesi tekst (koosneb 3 reast, 2 esimest korduvad) Varajane blues 1900-1910
põhimõttel ÕIGE VALE, MEELDIB EI MEELDI. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III arengutasemel. Tunnetustegevuses kasvab märgatavalt mälu roll ja kujuneb osaliselt kaemuslik-kujundiline mõtlemine. Tähtis mälu, tajude, mõtlemise, motoorika arendamine. Põhitaotlus on võimalikult iseseisev toimetulek igapäevases elus ja õpitud tegevustes. Õppetöös rakendatakse jätkuvalt üldõpetuslikku tööviisi, kasutatakse valdavalt praktilisi tegevusi, õpilast suunatakse oma tegevust kommenteerima verbaalselt ja/või alternatiivsete vahenditega. Õppematerjalid valitakse ja koostatakse toimetulekuõppe üldosa ja ainekavade sisu ning nõudeid arvestades. Õppeülesannete raskusastet reguleeritakse õpioskuse omandamise etappe ja õppematerjali sisulist keerukust arvestades. Hindamine toimetulekuõppes toimub õpilasele koostatud individuaalse õppekava nõuete alusel. Õpieesmärkide saavutamise taset hinnatakse sõnaliste hinnangutega
Seda uudist kuulis üks elektriaparaatide tehas ning finantseeris Bairdi, ainult sellepärast, et ta jätkaks oma eksperimente. Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist 3 kaubamajas publiku ees. Baird võttis vastu selle kompromissi ja näitaski oma leiutist kaubamajas. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja kahvatuid kujutisi välja. Publik pettus selles ja hakkas Bairdi leiutist irooniliselt ja vaenulike märkustega kommenteerima. Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need ei meenutanud tänapäevaseid olid heleroosad ja triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida. Billi-nimeline nukk Baird vallandati finantseerinud elektriaparaatide firmast. Olles rahva naerualune ja jälle vaene, hakkas Baird omakatseid jätkama. Ta ei usaldanud enam üle kanda liikuvate inimete kujutisi, vaid peatus nukul nimega Bill, kes oli kõhurääkija
mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz-muusika, teises grupis aga trance- ja räppmuusika, mis esimese grupi seas nii populaarsed ei ole, pigem kuuluvad halvustatud stiilide hulka. Noortele on muusika nii püha asi, et kui keegi peaks kasvõi lihtsalt nalja pärast nende lemmikmuusikastiili kritiseerima või kommenteerima, võib sellest tulla pikk vaidlus ning see võib lõppeda pikaajalise tüliga. Kui noore ja vanemate muusikastiilid omavahel klapivad, muudab see inimesed omavahel lähedasemaks. Kui muusikastiili erinevad, aga vanem näitab lapse eelistuse kohta üles huvi, siis võib see samuti neid omavahel lähedasemaks muuta. Kui aga muusikastiilid ei klapi üldse ning toimub pidev üksteise kritiseerimine või mahakriipsutamine, kaugenevad lähedased inimesed üksteisest.
mis neile meeldib. Nii noored, kes tegelevad ise muusikaga kui need noored, kes ise muusikaga ei tegele, kuulavad üldiselt samu stiile. Peamiselt pop-, rock- ja filmimuusikat. Esimese grupi seas kajastub aga ka jazz-muusika, teises grupis aga trance- ja räppmuusika, mis esimese grupi seas nii populaarsed ei ole, pigem kuuluvad halvustatud stiilide hulka. Noortele on muusika nii püha asi, et kui keegi peaks kasvõi lihtsalt nalja pärast nende lemmikmuusikastiili kritiseerima või kommenteerima, võib sellest tulla pikk vaidlus ning see võib lõppeda pikaajalise tüliga. Kui noore ja vanemate muusikastiilid omavahel klapivad, muudab see inimesed omavahel lähedasemaks. Kui muusikastiili erinevad, aga vanem näitab lapse eelistuse kohta üles huvi, siis võib see samuti neid omavahel lähedasemaks muuta. Kui aga muusikastiilid ei klapi üldse ning toimub pidev üksteise kritiseerimine või mahakriipsutamine, kaugenevad lähedased inimesed üksteisest.
piltide tõttu peeglist paksuna, unustades, et tavaliselt on tegemist lihtsa pilditöötlusega? Mitte midagi head, see on kindel. Tüdrukud näljutavad end, et oma iidolile sarnaneda ning rikuvad sellega ära oma keha ja võimaluse kunagi lapsi saada. Aga selle peale nad küll ei mõtle kui palju nad oma noorusest ära raiskavad, selleks, et lihtsalt kõhna olla. Meedia on rikkunud kunagise maailmapildi, kus ehtne naine peab olema kurvikas. Tänapäeval kiputakse seda kommenteerima lausega ,,mine dieedile või trenni". Olid ajad, kus kõhna tüdruk tihti jäigi vanatüdrukuks, kuna potenstiaalsed abikaasa kandidaadid leidsid, et ta ei suuda pere eest hoolitseda ja lapsi sünnitada, kui ta meenutab harjavart. Minu arvates oleks kõik nii palju lihtsam, kui kedagi ei huvitaks sinu kehakaal. Aga unistada võib, see ei tähenda et midagi muutub. Samas kas saab öelda, et meedia on kahjulik? Meedia vahendusel saame teada,
Suuline ja kirjalik kommunikatsioon. Sõnastikutöö
SKK kodutöö
1. Leidke, mida tähendavad ,,kalvados", ,,huur", ,,soppama", ,,déjà-vu" ja
,,mammaal", ,,lumekamp", ,,mõistekiri" ja meditsiin valdkonnas
,,resident". Leidke ka hääldus ja tähtsad vormid (nt käändsõnal omastav
mille? tegusõnal ehk verbil da-tegevusnimi mida teha?)
kalvados <-e> õunaviin
huur igavesti noor ja ilus neitsi islamiusuliste paradiisis
soppama
popurrii perroon terrass fassaad kissell missioon rassolnik emissioon klavessiin assamblee boks poks näituseboks drell trell trellpuur diskussioon blokk plokk reklaamiplokk duur tuur kommunikatsioon dokk tokk kommenteerima sümmeetria grammatika grammofon arranzeerima karikatuur arreteerima karikeerima korrigeerima korrelatsioon korrektne korrektuur korruptsioon korrespndent irratsionaalne F ja S ning H käituvad erinevate põhimõtete järgi VÕRDLE tohoh TÄHTEDE ARV MUUTUB F ja S H ALATI KAHE TÄHEGA
konsulteerimine, uurimis ja metoodilise materjali koostamine ja ettevalmistamine9. Parandusõppe tunnis on oluline, et lapsel luuakse õpimotivatsioon (näiteks läbi mängulise situatsiooni) ja et tegevus oleks eesmärgistatud. Tuleb vaadata, et materjal oleks jõukohane ning selle taset tuleb järk-järgult tõsta, mis omakorda aitab arendada õppija iseseisvust. Tund tuleb korraldada nii, et toimuks aktiivne kommunikatsioon näiteks läbi rühmatöö, kus laps peab oma tööd kommenteerima, kaaslast juhendama vms. Samas peab säilima individuaalne lähenemine vastavalt iga õpilase tasemele.10 Õpitoimingud peavad olema jaotatud etappideks, kus iga sammu jaoks on uus juhend. Tuleb arvestada ka vaimsete toimingute omandamise protsessidega. Kõige käigus tuleb jälgida, et laps ära ei väsiks. Selle vältimiseks võib tempot aeglustada või teha puhkepause. Lapsele tuleb anda ka tagasisidet läbi kiitmise, tunnustamise.
elu. Iga kord kui ta kellegi elu päästis, tõmbas ta puutükile väikese juti, et arvet pidada. Pärast keskkooli läks ta Eureka ülikooli, kus ta liitus Tau Kappa Epsiloni-i üliõpilasühinguga. Seal õppis ta majandusteadust ja sotsioloogiat. Reagan tegeles aktiivselt ka spordiga, eriti jalgpalliga. Raadio ja filmid Pärast ülikooli lõpetamist 1932. aastasl, sõitis ta Iowasse, kus ta otsis tööd mitmest väikelinna raadiojaamadest. Iowa Ülikool palkas ta kommenteerima nende jalgpalli võistlusi. Talle maksti 10 dollarit mängu eest. Natuke pärast seda palgati ta raadiojaama WOC, Davenportis, kus ta nüüd teenis 100 dollarit kuus. Tänu oma heale häälele sai ta kommenteerida Chicago Cubsi pesapalli mänge. 2 Reisides koos Cubsidega Californias, katsetas ta ka näitlemist kinolinal, mis tõi talle 7-me aastase lepingu Warner Brothers stuudioga. Kuigi ta jäi teiste kuulsate näitlejate
Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr. Spencer otsis Holdeni ajalooeksami üles ja hakkas seda talle ette lugema ning kommenteerima. Holdenil oli natuke piinlik. Lõpuks pääses ta minema. Holden suundus oma ühikatoa poole. Holdeni ühikakaaslane oli Stradler. Stradler polnud eriti nutikas, kuid see eest oli ta hea kehaehitusega ning väga ahvatlev tüdrukute jaoks. Hetkel polnud Stradlerit oma toas, kuid see-eest astus sisse Ackley. Ta astus alati peale dussi all käiku ,,kogematta" teiste tuppa sisse. Peale selle oli Ackley väga rõve tüüp. Ta ei pesnud kunagi oma hambaid ning ta nägu oli alati vinne täis
töövahendit. Ameerikas on olulisel kohal Case study ehk kaasuse analüüsi meetod, mille eesmärgiks on õpetada tulevasi juriste mõtlema ja rääkima nagu juristile kohane. Case study hõlmab endas kaasuse asjaoludega tutvumist ja lühikokkuvõtte tegemist sisust kus peab olema välja toodud kaasuse asjaolud, poolte nõudmised ning kohtu poolt rakendatud reeglid ja printsiibid koos kohtu selgitustega. Õppejõud peab kommenteerima ja parandama analüüsi ja tagama selle, et tudengil tekib arusaam sellest mis on oluline ja mis mitte. Ülikoolid saavutasid tähtsa koha õigussüsteemis kuna nende poolt antavad baasteadmised võimaldasid kohtutel eeldada, et jurist valdab vähemalt minimaalsel tasemel kohtusaalis vajaminevast treminoloogiast ja metoodikast. Case studist saadud analüüsivõime tagas ka selle, et praktikud ja kohtunikud suutsid püsida ühel lainel vaatamata sellele, et nende eesmärgid kohtusaalis
Pärast sellise juhtumi kaudselt jooksis ta otsima vabavõrgu internetiühenduse ja teatas skype teel sõbra juurde et sattus selle juhtumi ohvriks. Laadima hakkas ta youtube,i keskkonda enda lohakat tõendavat videot ja see oli viimasena mille peale ta mõtles, et vastu pead ei saaks mingisuguse ehitisega. Intervjueerija tsiteerib twitteri kaudselt sõnumi jätnud noormehe poolt, mis oli väga karmilt seletatud selle juhtumi poolt ja ta ei hakkanud kommenteerima, mida täpsemalt noormees tahtis sellega teada kuid palub vastavalt seletust selle juhtumi juures. Silveri jaoks esmamulje oli selle küsimuse peal huvitav selle poolest et leksika poolest rääkis ta kõik seda rahulikult stuudios ja hästi palju huvitavad näoilmeid oli, kuid reaalsuses sotsiaalmeedia kaudu oli kõik palju karmim kirjas ehk üleliigendatud näiteks sellest et ”tuli põleb, kuid tegelikult lihtsalt suitsu natukene tuli välja ja lõppes”
kogemuse ja assotsiatsioonide seda ei asenda pilt ega emotikon.» Ta armastab Euroopa vaimsust üle kõige ning usub, et kui tahta teha midagi suurt, pead olema tingimata seotud just oma rahva ja keelega. Kohtusin Marju Lepajõega enne uue õppeaasta algust. Olime kokku leppinud, et esitan talle kui kauasele õppejõule ning Euroopa mõtteloo asjatundjale mitmed tähelepanekud, mis viimasel ajal küsimusi tekitanud, ning palun, et tema, kes harjunud keerulisi asju kommenteerima, püüaks lihtsalt ja sõnatäpselt neisse küsimustesse selgust tuua. Mind jahmatas eelmisel õppeaastal ülikoolis, kui mainisin tudengitele Kaido Kama ja Olari Taali, ning küsisin, kui paljud teavad, kes nood on. Mitte ükski seitsmekümnest tudengist ei tõstnud kätt. Ja teiseks on mind juba aastaid jahmatanud, et noored tulevad õppima ajakirjandust, aga ise ajakirjandust ei loe. Kas olete märganud sama, et tudengite teadmised on teinekord väga puudulikud
lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 13. A. Maslow baastarvete kontseptsioon.. Tarvete hierarhia (nimetada ja selgitada lühidalt olemust; nimetada kahene tarvete jaotus Maslow järgi) Tarvete rahuldamise motiveeriv mõju (selgitada, mille puhul motiveeriv toime suureneb ja mille puhul väheneb) 14. Õpimotivatsiooni mõiste
• klient jääb passiivsesse rolli • mõjutatud kliendi käitumine ei pruugi realiseeruda ostujärgse rahuloluna 19. Konkureerivate toodete käsitlemine – konkurentide suhtes peaks olema neutraalne!!! Esimese soovituse kohaselt peaks esitluse planeerima nii, et ei oleks vaja konkurentidele viidata. Kuid klient võib ka ise hakata konkurendi toodet kommenteerima ja soovib, et teiegi oma arvamust avaldaksite. Siin tuleks olla konkreetne ja võimalikult ruttu see teema ära lõpetada. Hea, kui õnnestuks midagi seesugust ütelda: “Jah, ma olen tuttav nende toodetega. Mõned meie kliendid kasutasid ka vahepeal neid, kuid pöördusid peatselt meie variandi juurde tagasi. Kas ma võiksin teile selgitada, miks?” Oluline on kliendi tähelepanu viia võimalikult ruttu uuesti oma tootele.
N.Leontjev) on näidanud, kuidas mälu efektiivsus oluliselt tõuseb, kui inimene on omandamise ajal aktiivne, kui omandatav on seotud tegevuse eesmärkidega ja tegevuse põhistruktuuriga. Genereerimisefekt seisneb selles, et isik mäletab enda genereeritud või leitud teavet paremini, kui täpselt sama keerulist ja sama kaua tunnetusprotsessidele materjaliks olnud teavet, mida talle lihtsalt esitatakse kellegi teise poolt. Soovitatav on teha selliseid reklaame, mis on mõtteid esile kutsuv, kommenteerima panev, küsimusi esitama sundiv, intrigeeriv – siis genereerimisefekti tõenäosus kasvab. KUJUTLUSE OSA REKLAAMI VASTUVÕTUL Mida elavamat kujutlust reklaamteates sisalduvad apellatsioonid ja kujutised seoses reklaamitava tootega esile kutsuvad, seda püsivam on mõju ja seda parem on reklaami mäletamine. Elava kujutluse esilekutsumiseks on kasutusel kaks tehnikat: pilfimaterjali kasutamine ja kujundirikka sõnastuse (sõnade) kasutamine tekstis ja pealkirjades.
Selle eest tuleb hoolt kanda iga vooru tulemuste töötlemise ja kokkuvõtte tegemise ajal. Arvutipõhise delfianalüüsi puhul on see osa asendatud pideva tagasiside protsessiga, mis võib, aga võib ka mitte olla inimese poolt juhitud. Kui see on Delfi meetod ja tesied prognoosimise meetodid 8 tehtud, siis osalejad, arvestades teadmisi, mida nad kogusid eelmisest etapist, asuvad seda probleemi anonüümselt uuesti kommenteerima. Töötatakse välja uus grupi raport ning protsess kordub. Seda protsessi korratakse seni, kuni saavutatakse üksmeel või jõutakse ületamatute erimeelsusteni. Kui nimekiri on valmis ja hinnatud, palutakse osalejaid uuesti ümber hinnata nende varasem tulevikustsenaariumite kohta käiv arvamus. Tulemuste põhjal koostatakse nimekiri, mis sisaldab võimalikke oletusi ning iga osalejat palutakse hääletada oletuste võimalikkuse üle nende paikapidavusest lähtudes. Et
kuulub (ligikaudu) neljandik kõigist variatsioonrea liikmetest. Lisaks kvartiilide kasutatakse (põhiliselt majanduses) ka kvintiile ja detsiile, kvintiilid jagavad variatsioonrea viieks võrdseks osaks, detsiilid jagavad variatsioonrea kümneks võrdseks osaks. Aritmeetilise keskmise leidmisel liidetakse kõikide objektide tunnuse väärtused ning jagatakse objektide arvuga. Aritmeetiline keskmine on väga tundlik üksikute erandlike väärtuste suhtes, seetõttu peab alati kommenteerima lisaks vähemalt standardhälbe (variatsioonkordaja). Praktikas vähemlevinud kuid aritmeetilisest keskmisest täpsem on geomeetrilise keskmine, mille leidmiseks korrutatakse kõik väärtused (n väärtust) omavahel ja võetakse saadud korrutisest n-juur. Aritmeetilise keskmine on üldisema kaalutud keskmise erijuht, mille puhul iga korrutame talle antud kaaluga, liidame kõik korrutised ning jagame kaalude summaga. Valemid vastavate keskmiste leidmiseks on järgmised:
Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse. Mr. Spenceril oli gripp, kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa. Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr. Spencer otsis Holdeni ajalooeksami üles ja hakkas seda talle ette lugema ning kommenteerima. Holdenil oli natuke piinlik. Lõpuks pääses ta minema. Holden suundus oma ühikatoa poole. Holdeni ühikakaaslane oli Stradler. Stradler polnud eriti nutikas, kuid see eest oli ta hea kehaehitusega ning väga ahvatlev tüdrukute jaoks. Hetkel polnud Stradlerit oma toas, kuid see-eest astus sisse Ackley. Ta astus alati peale dussi all käiku ,,kogematta" teiste tuppa sisse. Peale selle oli Ackley väga rõve tüüp. Ta ei pesnud kunagi oma hambaid ning ta nägu oli alati vinne täis
kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 17. A. Maslow baastarvete kontseptsioon. Baastarvete rahuldamatuse mõju tarvete arengule Laps sünnib esmaste bioloogiliste tarvetega nagu janu ja nälg. Mõni aeg hiljem ilmnevad kuus primaarset emotsiooni: rõõm, hirm, viha, kurbus, vastikustunne, üllatus. Nii tarbed kui neid saatvad emotsioonid motiveerivad käitumist
loomulikult kõik lähituttavaid. Sinna tuli kohale ka koos Kariniga Indrek. Nad mõlemad avastasid oma üllatuseks et seal oli ka Paralepp. Karin pani selle oma loogikaga Kitty süüks, aga Indrek Karini. Lisaks sellele oli Indrek pandud istuma Paralepa kõrvale, millest Indrekul oli juba ükskõik. Niisiis hakkas Indrek Paralepaga rääkima, mis ajas Karini vihale, ja Karin hakkas Reneele külge lööma, aga Indrek ei pannud seda tähelegi. Kui lõpuks pilt avati, siis hakati seda kommenteerima ja nende seas oli ka Indrek, kuid Karin tegi Indreku maha. Õhtul kodupoole minnes nad vaidlesid üksteisega ja Indrek rääkis, mis nad Paralepaga olid rääkinud. XXV Karin ja Indrek aina vaidlesid edasi. Ühel päeval tuli ka Renee Karini juurde kuna too oli lubanud Karinile laulda. Nii nad istusid Indreku kabinetis diivanil ja Renee laulis. Karin palus Reneel peale igat laulu uuesti laulda nii et möödus tükk aega. Lõpuks jõudis ka
hoolikalt läbi lugeda ja ümber sõnastada tekstis olev teave ja andmed momg lahendusena oodatav teave teadvustada, oluline teave ebaolulisest eraldada ja üldine lahendusplaan koostada. Konkreetsete arvutuste juurde saab asuda siis, kui on selge kuidas ülesanne laheneb. Olulisem on lahenduskäigi mõistmine kui õige vastuse leidmine. Õpilastele tuleb õpetada leidma analoogiaid tuttavate ülesannetega, liikuma võimalikule lahenduskäigule vastupidises suunas. Õpetajad peaksid kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad, mida on kasutatud erinevatel ajajärkudel. Ajaloos on korduvalt püütud leida kõige efektiivsemaid meetodeid üldiste mõtlemisoskuste arendamiseks aastasadu on levinud arvamus, et mõtlemisvõimet arendavad kõige paremini formaalsed õppeained. nt. ladina ja kreeka keel ning matemaatika. Hiljem aga levis arvamus, et ka
rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õpilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 6.Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad kooli ajaloos ja nende tõhusus. S.Ohlssoni soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks. Kooli ajaloos on lugematuid kordi püütud leida meetodeid õpilaste üldiste mõtlemisoskuste efektiivseks arendamiseks. Tuntumateks katseteks on formaaldistsipliinide õpetamine, loogikakursuse lülitamine
siis, kui ajakirjanik pärast päringule vastuse saamist kajastab seda firma arvates ebaadekvaatselt · probleemi osalised on ennekõike .....(firma juhtkonna liikmed) ning .....(mõned ajakirjanikud ja väljaanded); tõenäoliselt on kaasatud ka firma sekretär, kes telefonile vastab · esimesed on seotud, sest vastavad ajakirjanike päringutele ning pakuvad välja ideid, millest kirjutada pressiteade, nad on pädevad firmas toimuvat massimeediale kommenteerima; ajakirjanikud on seotud kas küsija või firma poolt tulnud teate uudisväärtuslikkuse üle otsustaja rollis; sekretär on aga näiteks mõnikord unustanud ajakirjanike päringud juhile edasi anda või kippunud ise oma pädevuse piiridest väljapoole jäävat kommenteerima · probleem mõjutab organisatsiooni teravalt, sest massimeedias ilmuv informatsioon kahjustab organisatsiooni imagot ning sellest tulenevalt suhteid sihtgruppidega.
Atharvaveda tegeleb maiste asjadega. Yajurveda õpetab, kuidas viia läbi rituaale, mille käigus Rgveda hümne ette loetakse. Juhised, kuidas valmistada ette ohvripaika, kuidas süüdata tuld jne. Neljas, Samaveda, pole enam iseseisev tekst, vaid koosneb Rgveda'st ja Atharvaveda'st võetud tekstidest. Need pole aga loogilises seoses. On võetud üksikud värsid ning paigutatud järjekorda, mis vastavad rituaali nõuetele. Järgnevad tekstikihistused (suutrad jm) hakkasid eelnevaid tekste kommenteerima. Veedakirjandusest said kommentaaride kommentaarid jne. Brahmana'd lõid preestrid, et anda veda'dele selline tähendus, nagu nemad soovisid. Põhiidee on, et inimesed ei saa ohvrit läbi viia preestriteta. Nemad on seega olulisemad kui jumalad. Brahmanisse tuli seega suhtuda kui jumalasse. Aranyaka'd lõid metsaaskeedid. Need räägivad askeetpreestritest. Upanisadid arutlevad selle üle, kes on maailma loonud, mis
Usalduslikkus (seda kahjustab intervjueerija emotsionaalne pidurdatus) Intuitsioon Probleemide märkamine Siirus, loomulikkus, avatus. 2. INTELLEKTUAALSED OMADUSED Mälu Loogilisus Kommunikatiivne kompetentsus 3. KÜSIMUSTE ESITAMISE OSKUS avatud küsimused ("UKSEAVAJAD") suletud otsesed küsimused alternatiivsed sugestiivsed vastuküsimused kontroll- e. kinnitusküsimused kaudsed küsimused Laused, mis kutsuvad rääkima lähemalt, kommenteerima öeldut) 4. MÕTETE ÜMBERSÕNASTAMINE. PEEGELDAMINE. Teisiti sõnastamine, et partner aru saaks Mõistmise, tunnete peegeldamine arusaamise, selguse kontrolli eesmärgil 5. VAHEKOKKUVÕTETE TEGEMINE. 6. SUUNA HOIDMINE. Keskendumine (hoitakse teemas) Konkretiseerimine(täpsustamine, et vältida laialivalgumist) 7. INFORMEERIMINE (omapoolse lisainfo andmine) 8. LÄBIRÄÄKIMINE. oskus paindliku tegevuse kaudu saavutada soodus seisund kokkulepe sõlmimiseks 9
kõigepealt lahenduse otsinguvälja ja siis rakendavad selle piires konkreetseid tegevusoskusi oma kogemustepagasist. Probleemülesannete lahendamise oskuse arendamiseks õilastel tuleb enam tähelepanu pöörata ülesannete jaotumisele üldtüüpideks ja õpilastele võimaluste pakkumisele ülesannete lahenduse otsinguvälja määramiseks ning oma tegevuse teadvustamiseks. Lahendusstrateegiate õpetamiseks peaksid õpetajad senisest enam kommenteerima oma mõttekäiku ülesannete lahendamisel, toetama õpilasi selles tegevuses ja arutlema nendega kasutatud käsitlusviiside üle. 16 Tuntumad mõtlemisoskuste õpetamisstrateegiad pedagoogika ajaloost. S.OHLSSONI soovitused mõtlemisoskuste kujundamiseks
Põhiprintsiipide väljatoomine sõltub küllalt palju eristajate eneste hinnangutest. Siiski leitakse, et põhilised demokraatlike riikide PS-te põhiprintsiibid laias laastuses on ühesugused. Kord on aktsent rohkem ühel, kord teisel printsiibil. Siiski on oma roll nö natsionaalsetel omadustel. Eestis on erinevad inimesed erinevaid põhiprintsiipe eristanud, aga printsiipide tuum on enam-vähem üks. Robert Alexy- saksa professor, kes asus esimesena Eesti PS II pt kommenteerima. Järgmine käsitlus tugineb põhiprintsiipide loetelu osas Alexy'le, kuid ei ole sellega päris identne. Alexy eristab järgmisi printsiipe: 1. inimväärikus PS §10 2. vabadus PS § 19 lg 1+ preambula 3.võrdsus PS §12 4.õigusriik PS §10 5.demokraatia PS § 1 6. sotsiaalne riik PS §10 7. Eesti identiteet PS §1 lg1: Eesti iseseisvus on aegumatu ja võõrandamatu. Lisaks nendele vääriks põhiprintsiipidena väljatoomist § 10 tuletatud põhimõtted,
(veedad "räppisid") Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel seletasid, nt a+u=o. • Etümoloogia selgitas sõnade tähendusi. Panini (umb 400 ekr) • Pānini nimetab 10 grammatikut, kelle töödest me midagi ei tea, seega pidi olema grammatikatraditsioon juba enne teda. • Pāninil umbes 4000 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt (sanskrit). • Pānini tekst on ilma kommentaarideta arusaamatu (Indias traditsioon, et pidi kommenteerima, muidu aru ei saa), sest – reeglid sisaldavad abisümboleid, mis ei tähenda väljaspool grammatikat midagi Abisümbolid, näiteks afiksi täielik kadu – LU, millel on sõltuvalt kontekstist kolm liiki LUK, SLU ja LUP 1. näiteks on süsteemi mõttes igale mitte-verbile lisatud nominaalsufiks,
maismaal ja 107 ühikut aastas ookeanis) ning süsiniku vabanemine süsihappegaasina atmosfääri hingamise käigus. Taimne hingamine tagastab maismaal sealjuures atmosfääri umbes poole fotosünteesil fikseeritud süsinikust, ülejäänud naaseb atmosfääri läbi mullahingamise (laguahelas). 74 2. VEERINGE Uurige iseseisval allpool olevat skeemi ja olge valmis seda kommenteerima. Vaadake, kuidas on evaporatsioon ja sademed jaotunud maismaa ja ookeani vahel. Pange tähele, millised on peamiised veeringe fondid 3. FOSFORIRINGE Fosforiringe on selle poolest omapärane, et siin puudub täiesti atmosfääri fond. Kogu kättesaadav fosfor on pärit maakoorest. 75 4. LÄMMASTIKURINGE Lämmastiku oluline fond on atmosfäär
Peategelane Oumarou Ganda (1935-1981). Tegevus toimub Nigeris (oli pärit Nigerist). Ei olnud niivõrd palju film tegelikkusest kui fantaasiatest, soovidest, tulevikuplaanidest ja minevikuvarjudest. Ilma helita oli üles võetud, üleskeritava kaameraga. Kiiresti vahetuvad kaadrid. Kommentaarid olid lisatud hiljem, oli näidatud peaosa kehastavale inimesele, kes spontaanselt kehastas rolle ja rääkis läbi. Film provotseeris peategelast omaenda elu ja tegevust kõrvalt vaatama, kommenteerima ja uuesti läbi mängima. Mitmekordne nihe reaalsuses. Näitab kuidas mängib rolli kujutlusvõime, fantaasia, unistused. Seda on raske uurida, aga läbi sellise eksperimendi saab seda uurida. Näitab, kuidas inimene mängib iseennast. Aitab uuritaval ennast enda isikust distantseerida. Fantaasiad, kujutlusvõime on kõikide inimeste elus olulisel kohal. Eesmärk mõista inimese kogemust, mida tähendab mingis kindlas kultuuris elamine. Näitab, kuidas see näitleja
mis räägib ,,Hingede ööst" kui pagulasahistusekajastusest. Kui ainult jääda selle pagulase halva olukorra juurde, siis see jääb ikka veidi piiravaks võimaluseks. Küllap on seal ka mingi poliitiline dimensioon, kuid pigem eksistentsiaalne mudel. See romaan pooltiub ja poolituskohas on esile tõstetud ,,kiri proua Agnes Rohumaale" see on lõik romaanist, mis astuks sellest romaani põhisündmusest välja, nagu hakkas seda ise kommenteerima. Ristikivi ei jää ,,Hingede öö" kirjutamislaadi juurde. Laias laastus võib öelda, et kriis jätkub läbi 50ndate. Selle olukorra ta lahendab enda jaoks kuidagi ära 50ndate lõpuks ja 60ndatel algab uus viljakas loominguperiood. Ta hakkab kirjutama suuri romaane. Nagu öeldud, armastab ta planeerida, siis need romaanid on ka järjekordselt triloogiatena kirjutatud. Pilt on see, et saab valmis 3 triloogiat, igal triloogial on mingisugune vaheraamat (ei kuulu triloogiasse)
Isevärki mälestused: just mälu uuringud siis mis nagu vaidleks iseendaga ja tegelevad väga varase ajaga. Esimeses köites räägib mälestusi, mis on mäletamisi-mittemäletamise piiril. Tulevad sisse arutlevad, mitu akent majal oli. Lahendus pole tavaline. 6. osa lõpetab sarja, sest jõuab aastasse 1944, püüe põgeneda Eestist. Kõivu isa pääses läände ema jäi maha. 6. köites jutustaja hääl vakatab, hakkab jutustama Ants Kõiv, Kõivu vend. Hakkab kommenteerima, mis tegelikult oli. Siin on midagi, mida Kõiv rääkida ei taha, aga vist tahab ka kui Ants Kõivu lõigud sisse tulevad. Seda isa kaotust 44. aastal elab sügavalt läbi. Tagasitulek isa juurde elab seda üle. Kõiv keeldus isaga suhtlemast kui isa ühendust võttis. 2014 Koolipoisid ja füüsikud Kas Kõiv on luuletanud? Luuletajarollist hoidub. Doris Kareva ja Kõiv - postmodernismis saavad kokku. Luule aastatel 1973-1985
· Laps joonistab toidunõud sellesse kohta, kuhu need kuuluvad, ja värvib need. Mäng · Kolm eri mõõtu karu ja kolmes suuruses toidunõud. Lapsed katavad karudele laua: suurele karule suured nõud, keskmisele karule keskmised nõud ja väikesele karule väikesed nõud. Lapsed kommenteerivad oma tegevust: See on suur karu, tal on suur taldrik jne. · Õpetaja koristab koos lastega tuba, korrates teksti väljendeid ja ergutades lapsi kommenteerima õpetaja ja enda tegevust. 79 Õpetajaraamat TÖÖLEHT 20. LEMMIKLOOMAD Kuulamine "Vanaema, lähme poodi. Ma tahan endale kala," ütles ühel hommikul Marika. Vanaema kuulas ja küsis: "Kas sa tahad kuldkala?" Marika mõtles ja vastas: "Ma ei tea. Ma tahan ilusat kala." Marika vend Jüri kuulis seda juttu. Ta ütles: "Ma tahan endale ka looma." Vanaema imestas: "Mis looma sina tahad
議類 ⇒主 参考 ⇒柱 議類 ⇒漑 参考 ⇒駐 参考 ⇒ 住 1 joana valama 4 4:¨ara m¨arkima, kirja panema 2 oma hinge ja t¨ahelepanu millegile 5 kirjat¨uki sisu lahti kommenteerima keskendama (sisse valama) 6 6: 3 kinnitama, paika panema 意 ¨ OKE LO ¨ 13 SAGEDUS B . KANJI SHOHO 98 369 267 ✄ おん しん
aidata oskasid – Carita Hommik aitas meid kooliterminoloogia ja tähistustega, Mihkel Kree poole pöördusime kõikide tobedate füüsikat puudutavate küsimus- tega, Kaie Kubjas kirjutas algversiooni lineaarsest optimeerimisest, Jon McLoonelt leidsime inspiratsiooni Hansu ja Grete dialoogiks osas 9 ja Leopold Partsi sundisime kommenteerima mitmeid erinevaid tõenäosuse osasid... kuni lõpuks otsustasime hoopis millegi kergema ja lõbusama kasuks. Palju oli ka neid, kes lugesid raamatut osaliselt ja aitasid meil leida õiget tooni ja õiget mõtet. Tahaksime tänada Jaan ja Krista Aru, kelle koormaks oli mitmete veel päris mustade versioonide kommenteerimine; Laura Kaldat, kelle detailsus luge-
oma suhteid teiste inimestega. Juhtidel on eelarvamus ametiühingu aktivistide suhtes, mõnedel meestel edukate naiste suhtes, naistel meeste agressiivsuse suhtes jne. Kehv kuulamisoskus Juhi ja alluva suhtlemises peaks pool aega kuluma kuulamisele. Aga sageli on juhil meeles ainult oma mured, mida ta tahab välja öelda ja kuulamiseks pole aega. Isegi siis kui alluv pannakse istuma ja sõnades justkui ollakse valmis teda ära kuulama, sekkub juht peatselt oma küsimusega, siis hakkab ise seda kommenteerima ja räägib pikalt-laialt sellest, mis teda murelikuks teeb või mida ta kavatseb. Me räägime 100-200 sõna minutis. Lugeda võib 2-3 korda rohkem ja me mõtleme mõned korrad kiiremini kui loeme. Seega võib kuulaja kogu jutu kiiremini "läbi võtta" kui rääkija. Selle tõttu kujunevad halvad kuulamisharjumused. Kui ülemus ja alluv kuulata ei oska, ei saavutata jutuajamisega tulemust, tagasiside jääb ära või tööjuhis lõpetamata.
annaabi.ee 
