Ajakirjanduse
usaldatavus
Seoses
majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase
ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud
kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on
muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid
võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise
sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi
meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas
lugejate seas?
Seoses
meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga
enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu,
raamatutes väga harva kasutati. 1715 ilmus Uus Testament, 1721 kodu- ja kirikuraamat, mis kujunes kõige levinumaks lugemisraamatuks 18. sajandil. 1718 arvatavasti ilmus eestikeelne kalender Tallinnas "Eesti-Ma Rahwa Kalender ehk Täht-Ramat". 1739 ilmus piibel (põhja-)eesti keeles Põhjasõja alguseks oli Eestis 3 trükikoda, siis aga laastasid sõda ja katk maa. Narva trükikoda suleti, Tartu ülikooli trükikoda viidi Rootsi. Säilus vaid Tallinna trükikoda. Eesti raamatu ja ajakirjanduse ajaloos pöördelise tähtsusega oli Peter Ernst Wilde eratrükikoja asutamine Põltsamaal. Major Woldemar Johann v. Lauw oli arendanud Põltsamaa suureks manufaktuurtööstuse keskuseks. Siia kutsus ta arstiks Wilde, kes tuli Põltsamaale suurte kavatsustega: asutas haigla, apteegi, meditsiinikooli, tahtis välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas
Kõik kommentaarid