Ajakirjanduse usaldatavus (1)

Ajakirjanduse usaldatavus
Seoses majanduskriisiga on usk ajakirjandusse oluliselt vähenenud. Kollase ajakirjanduse osakaal meedia hulgas on jätkuvalt näidanud kasvutrendi. Piirid väärtuslike ja väärtusetute uudiste vahel on muutnud hämaraks. Neljas võim on kolinud Internetti ja ihkab vaid võimalikult suurt klikkide ja kommide arvu, olenemata uudise sisukusest ja kvaliteedist. Tekitades küsimuse, kuhu viib see edasi meedia ja kas õnnestub veel kunagi pinnale ujuda ja taastada usaldas lugejate seas?
Seoses meedia kolimisega Internetti on paberikandja kaotanud suure hulga enda regulaarsetest lugejatest. See protsess näib olevat pöördumatu, kuna Interneti kasutamine muutub üha lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile. Üha enam korraldatakse õppeid ka vanemale generatsioonile. Mis annab järjekordse hoobi paberkandjale ja heidab üha tumedamat varju tulevikule. Kas on üldse lootust saada lugejaid juurde või leppida paratamatusega ja hoida neid, kes veel on?
Tundub igati õige ja loogiline samm kolida virtuaalmaailma, sest seal on uudiste edastamine ja efektiivsus paberkandjast kordades kiirem ja tõhusam. Kuid probleemiks tekib uudiste üleküllus ja uudise edastamine erinevate poolte poolt. Kus üks võtab stamp uudise, teine lisab sinna vürtsi ja kolmas laseb käiku muud nipid, et meelitada võimalikult paljusid lugejaid, olenemata uudise algsest sisust. Ilmselgelt ei mängi enam rolli uudise õigsus, vaid klikkide ja kommide hulk, mille pealt uudise edastaja teenib kasumit. Konkurentsis püsimise nimel on muutumas ka meie juhtivad ajalehed üha kollasemaks, luues olukorra, kus tõsiselt võetavaid uudiseid võib leida vaid käputäie.
Üha rohkem mängitakse inimeste tunnetele ja emotsioonidele. Mõeldes välja tabavaid pealkirju ja lööklauseid, mille abil kutsutakse rohkem inimesi lugema. Kollases meedias ei mängi esimest viiulit kvaliteet, vaid hoopis kvantiteet. Mida rohkem ja labasemaid uudiseid laiast maailmast ja meie kuulsuste hulgast seda tulutoovam. Üha enam tehakse inimestele peapesu , muutes nende mõttemaailma lihtsaks ja kerglaseks. Uudised ei ajenda inimest enam mõtlema, ja teemat edasi arendama. Vaid mõtlema enda tunnetest ja kommenteerima kõike seda oma seisukohalt ja anonüümselt lahmima ja kritiseerima. See on see, mis kollase meedia puhul müüb. Ja mis järjest rohkem hävitab inimese identiteeti.
Valge meedia eksistents on seatud järjest rohkem kahtluse alla, sest segunemine kollasega on muutunud järjest intensiivsemaks. Kuna enam ei müü pikad analüüsid ja artiklid. Lugejad kanduvad järjest rohkem üle, eriti silmapaistev on see tendents noorte lugejate hulgas. Mida vähem inimene mõtleb, seda lihtsam on tema toetust endale saada, on muutunud motoks tänapäeval. Ja sellepärast valivad paljud valge ajakirjanduse viljelejad lihtsama tee, minnes üle kollasele temaatikale, et püsima jääda.
Kuid on ka siiski selliseid lehti, mis järgivad veel vanu tavasid ja traditsioone. Nad küll teevad läbi uuenduskuure, kuid sisu ja mõtted jäävad mõtestatuks. Üheks selliseks leheks on Eesti Ekspress, mis kevadel hakkab ilmuma ajakirja formaadis . Eeskuju võetakse Saksamaa suurematelt ajalehtedelt. Muutes ajalehe mugavamaks ja paremini loetavamaks. Sisu jääb samasuguseks nagu varem või siis üritatakse natuke sisukamaks muuta. Ka valge meedia peab muutuma, kui tahetakse ellu jääda siin karmil ajakirjanduse maastikul , kus eesmärk pühitseb abinõud.
Valge meedia edastab lugejatele uudisväärtuslikke lugusid ja neile toetuvaid kommentaare. Üritades olla nii täpne kui võimalik, kontrollide ja toetudes kindlatele faktidele ja lugudele. Luua lugejas pilti Eesti elust, mis, kus toimub ja miks see nii on. Kajastatakse reaalset elu nii meilt kui mujalt.
Kollane ja valge meedia on loodud eksisteerima käsikäes. Üks toetab ühte ja teine teist. Olles tasakaalus, kuid mis tänapäeval on kaalukausi kollase meedia kasuks kallutanud. Silmnähtavalt on meelelahutus number üks müügiartikkel maailmas. Traditsioonilised eluviisid surutakse järjest rohkem nurka. Mõtlevaid inimesi jääb üha vähemaks. Kõik on ülesehitatud kujutlevatele mudelitele, mis teenivad kellegi kindlat eesmärki. Kuid kas suudab kunagi tõusta valge meedia tuhast ja panna inimesed mõtlema ja usaldama meediat , seda me hetkel ei tea. Tuleviku avarus on kõike muud kui selge.