Saate “Välisilm” formaadi analüüs (0)

Tallinna Ülikool
Saate “Välisilm” formaadi analüüs
BFM6160 kodutöö
Maali Maasikas
Tallinn 2015
1. Saate struktuur
Saatel on püsiv struktuur ja saatelõikude arv: saade algab, saatejuht juhatab saate sisse, lühike ülevaade saates olevatest teemadest , lõik 1, esimese lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga, lõik 2 (üldiselt välismaalt), lõik 3 (üldiselt välismaalt), lõpetussõnad, saade lõppeb.
Kasutatakse nn sandwich planningut: intervjuu välispoliitika eksperdiga on alati 1. lõigu teemal.
Ma arvan, et taoline struktuur on väga hea. Saate teemade lõigud ei ole väga pikad, nad on kaasahaaravad ja umbes 33-minutilise saate kohta on kolm klippi ja üks intervjuu. Samas vahel tekib küll tunne, et üks või teine lõik võiks veidi pikem olla.
Samuti on hea see, et ühte päevakajalist teemat tuleb kommenteerima Eesti spetsialist, mis seob vaatajat nende välisteemadega paremini ning ühtlasi ka avab teemat rohkem.
Lõigud on alati määratletud pikkusega. 1. lõik on tavaliselt 5-7 minutit, intervjuu 1. teemal on tavaliselt 10 minutit, 2. lõik on tavaliselt 5-7 minutit, 3. lõik 5-7 minutit. Üldiselt on intervjuu ajaliselt kõige pikem. Mõistagi tuleb ette ka erandeid , nt kui intervjueeriti Saksamaa välisministrit, siis oli esimene lõik pikem.
Tüüpelemendid:
Kasutatakse enamasti kuuma teema intervjuud (hot topic interview ) ehk nendest teemadest, mis maailma poliitikas parasjagu domineerivad. Stuudiosse kutsutud välispoliitika ekspert ei ole üldjuhul prominentne.
Vahel tuleb ette ka persooniintervjuud ( hard talk interview), kui räägitakse olulise persooniga, nt mõne prominendiga (nt Saksamaa välisminister).
2.Saate tootmine
Arvan, et saade on arendatud ETV siseselt, st ei ole kasutatud nt reklaamagentuuride abi sisu loomisel. Ilmselt leiti, et välisuudistele võiks olla mingi laiendussaade, kus lahatakse välisuudiseid põhjalikumalt kui AK-s selleks eetriaega ette on nähtud. Sõnastati storyline: välispoliitiliste teemade (S) üle arutlemine (P) välispoliitika huvilistele (V).
Kirjutati formaadisünopsis (3 saatelõiku, üks intervjuu välispoliitika eksperdiga) ning loodi list mingiks perioodiks , kus on kirjas, mis teemad ja inimesed saates kajastatud saavad.
1. nädal
2. nädal
3. nädal
1. lõik
Intervjuu Putini endise nõunikuga
Intervjuu Saksamaa välisministri Mr. Steinmeieriga
…
1. lõigu teemaline intervjuu välispoliitika eksperdiga
Erkki Bahovski nõuniku ütluste kohta
Kolonelleitnant Eero Rebo Steinmeieri intervjuu ja olemata jäänud poliitilise avalduse kohta
...
2. lõik
Venemaa kohalikud valimised
Soome parlamendivalimised
...
3. lõik
Euroopa Liidu migratsioonipoliitika
USA presidendivalimised
...
PS, kõiki teemasid muidugi listi kirja panna ei saa. On teemasid, mis on kindlad (nt valimised), kuid on ka neid teemasid, mille juhtumist ja kulgu ette ei tea ning nii ei saa neid ka listi sisse kirjutada (nt terrorirünnakud, looduskatastroofid vms).
Arvutati kokku mingi perioodi (kas kvartali , poolaasta vms) kõikvõimalikud tekkivad kulud. See on oluline protsess, et kogu perioodil oleks tiimil piisavalt rahalisi ja ajalisi ressursse, et kõik plaanitud saated salvestada ja eetrisse lasta. Kulud arvestatakse küll kindlaks perioodiks, kuid üldiselt on Välisilma formaat selline, millel ei ole kindlat lõppu, vaid on võimalik toota n+1 arv saateid ehk nii kaua, kuni vaatajaid on ja formaat pole ära tüütanud.
Ühtlasi sõnastatakse ka sihtgrupp , milleks on Välisilma puhul olenemata soost, vanusest , haridustasemest ja muudest faktoritest kõik välispoliitika huvilised.
Kipun arvama, et saade on väikest aega ette salvestatud. Saade on salvestatud tehiskeskkonnas ehk stuudios , mis näeb välja nagu raamatutuba. Ilmselt on tegemist siiski seinaga, millel asetsevad raamatud.
1., 2. ja 3. saatelõik on salvestatud väljaspool stuudiot. Näiteks Astrid Kannel käis rääkimas Ahto Lobjakasega ja Urmas Paetiga Eesti välispoliitilise esindaja teemadel Kadrioru pargis ja metsas. See oli tavalisele stuudiolahendusele hea vahendus .
Tihtipeale on need saatelõigud valmistanud ERRi korrespondendid Venemaalt, Brüsselist või USA-st.
3. Kes saadet teeb?
Nähtavad saatetegijad on saatejuht (Aarne Rannamäe, Peeter Kaldre , Astrid Kannel või Tarmo Maiberg ) ning tema intervjueeritav , kes on tavaliselt välispoliitilisse eliiti kuuluv diplomaat , riigiametnik või oma ala spetsialist.
Lisaks stuudiointervjuule on saates ka lõik kuskilt mujalt: kas näiteks Eestist (nt intervjuu Saksamaa välisminsitriga tema visiidil Eesti) või mõni rahvusringhäälingu väliskorrespondent teeb mingi loo (nt Allar Tankler teeb loo USA presidendivalimistest).
Kaadri taha jäävad aga näiteks režissöör ( Krista Rannamäe), operaatorid , toimetaja , helimees jt. Ühte saadet teeb umbes 20 inimest.
Saate tootja on sõltumatu Eesti Rahvusringhääling.
4. Teemavaliku kriteeriumid
Saate teemad johtuvad sellest, mis hetkel päevakajaline ning oluline teema on. Näiteks pärast Boriss Nemtsovi tapmist Kremli külje all tegi Neeme Raud sellest 1. saatelõigu, stuudiosse tuli antud teemat kommenteerima riigikogu väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, kes on ka ise Venemaal väliskorrespondendina töötanud.
Saatesse kutsutakse oma ala spetsialist, kes oskab oma teadmistele toetudes sisuliselt asja hästi kommenteerida ja hinnanguid anda, samuti vaadata sündmusi laiemas kontekstis ja võib-olla leida ka seos Eestiga.
Kindlasti mängib saates esineva intervjueeritava valimise juures olulist rolli ka teised faktorid , nt kas intervjueeritav leiab aega, et saatesse tulla; on oluline, et intervjueeritav poleks liiga tihti saates käinud; milline on antud teema jms. Samas tuleb nentida, et Eesti on väike ning kuna saadet on toodetud juba aastaid, kipuvad eksperdid korduma, nt olen märganud tihti saates Ahto Lobjakat.
Saate käigus publikut ei kaasata, mida minu arvates võiks muuta. Välisilmal on küll Facebooki keskkonnas oma lehekülg, kuid seal jagatakse ainult erinevaid saatelõike. Samas võiks sotsiaalmeediat kasutada ka oma vaatajatega kontaktis olemiseks.
Põnev oleks, kui saate meeskond avaldaks näiteks päev või kaks enne salvestust, kes on nende stuudios intervjueeritav ning annaksid huvilistele võimaluse küsida üks küsimus. Neist valitakse parmin ning küsitakse nt intervjuu lõpus.
5.Milline on ajakirjanduslik käsitlusviis?
Saates kohtab kahte ajakirjanduslikku käsitlusviisi. Esiteks seletavat- me näeme tegija olemasolu lõikudes. Tihti on reporter kõige keskmes. Lugu jutustub loogiliselt.
Teiseks vaatlevat- me ei näe autorit ning ta jutustab loo ning esitab faktid ning vaatajal jääb vaid üle neid nentida. Vastuväideteks ruumi ei ole.
Saatelõikudes esitatud mõttekäigud on igati loogilised , mõistetavad ning hästi argumenteeritud . Saatejuhid esitavad intervjuudes huvitavaid küsimusi , vahel isegi veidi provokatiivseid, et esindada erinevaid vaatenurki. Saatesse kutsutud intervjueeritavad on välispoliitikas "omas kodus" ja oskavad sel teemal väga hästi kaasa rääkida.
Kui üldse kuidagi saate juures muuta, siis võiks kaaluda saate pikemaks tegemist. Hetkel on saade mitte rohkem kui 33 minutit pikk, see on küll hea ja teeb saate kompaktses ja kergesti hoomatavaks, kuid vahel sooviks mõne teema juures pikemat käsitlust.
Kui esimese teema jaoks (1. lõik pluss intervjuu) on üldiselt planeeritud 15-20 minutit, siis 3. ja 4. lõigu teemade käsitlemiseks ei jää piisavalt aega. Tihti on ka tunda (nt Lauri Tankleri puhul), et kuna aeg on piiratud, siis vuristab ta suuremahulise info kiirelt ette, et kõik mahuks ikka aja sisse. Saade võiks kesta näiteks 45 minutit kuni tund.
6. Pildistiil
Režiiliselt üritatakse leida erinevaid variante , kuidas saade üles võtta ja monteerida. Kui mõni lõik on filmitud Eestis, siis üritatakse seda teha erinevates paikades, mitte ainiti stuudios, mis oleks üksluine. Nii on filmitud metsas, pargis, raamatukogus, kohvikus , konverentsidel jne.
Kui hinnata ERRi väliskorrespondentide saatesse tehtavaid lõike, siis ma arvan, et nad saavad hästi hakkama, arvestades seda, et nad peavad kõik rollid (reporter, operaator , moneerija) rollid ise täitma.
Montaaž on sujuv , pole rütmiliselt liiga hüplev.
7. Sünteetilised elemendid, üleminekud, eriefektid
Sünteetilisi elemente väga kasutata, ainult subtiitrid, tiitlid . Olen Välisilma tihe vaataja ning ei meenu, et kasutatakse graafikuid. Samas võiks seda muuta, graafikud oleksid väga heaks täienduseks. Näiteks ühes saatelõigus, kus räägiti Soome parlamendivalimistest, oleks võinud ekraanil ära tuua, kui palju on erakonnad toetust kogunud.
Lõikude üleminekud on küllaltki ladusad. Uue lõigu juhatab sisse saatejuht, kes ütleb põgusalt, millest juttu tuleb ning kes on lõigu autor. Seejärel kasutatakse lühikest beeži taustaga Välisilma klippi.
8. Eesmärgi sõnastus , sihtgrupp, storyline
Välisilma eesmärk on kajastada maailmas toimuvat ning Eesti välispoliitikat. Sihtgrupp on eesti keelt valdav, vähemal või suuremal määral välispoliitikast huvitatud inimesed.
Formaadil puudub turunduslause ehk slogan .
Nii pildi kui sisu poolest on Välisilm uudistesaadete laiendus , täpsemalt selle analüüsiv ja kommenteeriv osa, seega pole selles saates oodata suurt uudispommi. Pigem võetakse juba kuuldud uudis tükkideks lahti ning analüüsitakse neid ning asetatakse suuremasse konteksti.
Atraktiivseks teeb ta näiteks see, et saadet teevad oma ala spetsialistid , samas pole ta liiga spetsiifiline ning iga klipi alguses seletatakse tavaliselt antud teema lahti. Saade annab kiire ülevaate kõige olulistemast välispoliitilistest teemadest.
Saates kasutatakse rohkelt rahvusvahelist telepilti aga ka ETV enda kogutud materjale maailma eri paigust. Eesti välispoliitikat kommenteerivad meie välispoliitilisse eliiti kuuluvad diplomaadid, riigiametnikud, eksperdid.
9. Formaadi tõhusus, auditooriumi kõnetamine, lisaväärtus
Ma arvan, et saateformaat toimib väga hästi, kuigi nagu eelpool mainitud , võiks olla natuke pikem. Välisilm pole küll kümne Eesti kõige vaadatuma telesaate hulgas, kuid siiski usun, et tal on arvestatav vaatajaskond, kuna ta on eetris olnud juba vähemalt 11 aastat. Hetkel on ta eetriaeg ka heal kohal- esmaspäeval kohe pärast AK uudistesaadet, mil ETV-l on palju vaatajaid.
Saade annab väga palju lisainfot ja väga palju jääb meelde, kuna saatekülalised ja teemad on põnevad. Nt Neeme Raud on nii kogenud ajakirjanik, tema saatelõike on alati huvitav jälgida.
Kõik saatelõigud annavad alati hea ülevaate toimuvast, pisut ka ajaloost.
Lisandväärtuse annab saatele kindlasti ka see, et pärast põhisaadet esitleb Välisilm värskeid dokumentaalfilme kriisipiirkondadest, sealsete inimeste elust ja poliitilisest olukorrast.