John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik (0)

Lähte Ühisgümnaasium
John Logie Baird, värvitelevisioon ning televisiooni tulevik
Lähte 2011

John Logie Baird

J Joonis 1. John Logie Baird
ohn Logie Baird sündis 1888. ja suri 1946.aastal. Teda tunti kui töötu šoti leidurina ja televiisori leiutajana. J.L.Baird tahtis luua midagi sellist, mis tooks talle kiiresti edu ja koos eduga ka rikkust. Kuid siiski oli ta vaene, ainuüksi sellepärast, et tema ideed ei viinud teda eesmärgile mitte sugugi lähemale.
John Logie Baird ei tahtnudki endale kindlat töökohta, vaid tegutses selle asemel oma töökojas, mõeldes järjest välja uusi leiutisi. Ükski nendest leiutistest ei leidnud aga laialdast kasutamist. Kõige pealt ta leiutas elektrilise äratuskella, mis hakkas päikesekiirtega helisema panna. Veel leiutas ta paberist sisetallad, mis pidavat hoidma jalad soojas. Püüdes ajada äri nendega, ei õnnestunud tal ikkagi palju teenida. Ta hakkas mõtlema uusi ideid välja. Lootust mitte kaotamas, mõtles Baird välja klaasist raseerimisaparaadi, mis sobis pigem näo nülgimiseks kui habemeajamiseks, ja pneumatilised sokid lampjalgsetele, mis tekitasid ebameeldivaid olukordi nii kandjale kui eemalviibijale, kui sokid katki läksid. Kuid suuremad summad sai ta tasku panna siis, kui tegi äri seebi, austraalia mee ja kookoskiuga. Teenitud summa otsustas ta realiseerida oma elektroonika alaste katsete teostamise peale.
Baird suri, kui ta oli 58-aastane, olles ise pettunud ja kibestunud sellepärast, kuidas teised tema leiutistega ümber käisid.

Televisioon ja televiisor

Televisioon, lühendatuna TV, on on elektroonilise teabelevi üks vorme, mis võimaldab üle kanda ja vastu võtta nii video kui ka heli. Televisiooni võib käsitada ka kui teleülekande organiseerimisega seotud tegevuse, asutuste või vastava telejaamade võrgustikku. Televisiooniülekandeid võtab vastu ja taasesitab televiisor.
Televiisor ehk teler on seade, millega saab televisiooniülekandeid vastuvõtta ja taas esitada. Telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse kineskoopi, vedelkristall -, plasma- või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit.

Televisiooni toimimise tööpõhimõte

• Stuudio - mikrofoni ja kaamera abil muudetakse heli ja pilt (625 rida) elektriliseks signaaliks, mille edastus sagedus on 25 korda sekundis.
  
• Saatja - tekkinud võimendatud ja moduleeritud raadiosignaal edastatakse antenni abil raadiolainetena kas sateliidile, kaabelvõrku või ümbritsevasse ruumi.
  
• Sidesateliit- võtab vastu, vahendab ja saadab edasi telesaatjatelt edastatavaid raadiolaineid
  
• Televisioonivastuvõtja ehk teler - tuuner eraldab teataval sagedusel edastava kandelaine, mis demoduleeritakse ja pildisignaal suunatakse kineskoopi ja helisignaal kõlarisse.
  

Teleri tööpõhimõte

• TUUNER- eraldab teataval sagedusel leviva kandelaine
  
• KINESKOOP - kallutusplaatide abil saadab ekraanile ridade kaupa pilti
  
• EKRAAN -kineskoobi elektronkahurist tuleva elektronivoog muutub helendavateks punktideks.
  
• KÕLAR- elektromagnetlained muutuvad helilaineteks.
  

Esimene televisioonikujutis

1924.aastal konstrueeris Baird Nipkowi ketta eeskujul pöörleva ketta. Ketta leiutamiseks kasutas ta kõiki koduseid vahendeid, milleks olid karp, vana valamu , vana elektriventilaatori mootor, sukanõelad, jalgratta laterna klaas ja raadio varuosad . Karbist meisterdas ta projektsioonilambi, valamust aga pöörleva ketta aluse, mis oli terve leiutise aluseks ning selle külge käis mootor. Kartongtükid käisid sukanõelte külge, see omakorda mootori külge. Kõiki osasid hoidsid koos liim ja pitseerimisvaha.
Seda uudist kuulis üks elektriaparaatide tehas ning finantseeris Bairdi, ainult sellepärast, et ta jätkaks oma eksperimente . Tehas nõudis Bairdilt, et ta demonstreeriks oma leiutist kaubamajas publiku ees. Baird võttis vastu selle kompromissi ja näitaski oma leiutist kaubamajas. Tema leiutatud ketas andis ainult segaseid ja kahvatuid kujutisi välja. Publik pettus selles ja hakkas Bairdi leiutist irooniliselt ja vaenulike märkustega kommenteerima.
Bairdi ülekantavad pildid oli kõik ebatäpsed. Need ei meenutanud tänapäevaseid – olid heleroosad ja triibulised. Kuna üle kanti ainult 10 kaadrit sekundis, siis pilt väreles ja seda oli suhteliselt raske jälgida.

Billi -nimeline nukk

Baird vallandati finantseerinud elektriaparaatide firmast . Olles rahva naerualune ja jälle vaene, hakkas Baird omakatseid jätkama. Ta ei usaldanud enam üle kanda liikuvate inimete kujutisi, vaid peatus nukul nimega Bill , kes oli kõhurääkija. Bill asub praegu reliikviana Lõuna-Kensingtoni Teaduse Muuseumis .
Mida rohkem aeg edasi, seda rohkem õnnestus Bairdil üle kanda Billi-nimelist nuku kujutist. Tänu sellele hakkas ta uuesti proovima inimfiguuride ülekandmist. 1926.aastal demonstreeris teaduslikule komisjonile suhteliselt rahuldavat ekspeimenti. Et tegeleda tõsiselt selle maagilise „televisiooni-kettaga“ kulus veel 3 aastat.
1926.aastal, kui oli esitanud oma töö teaduslikule komisjonile, sai Baird üleöö kuulsaks . Demonstreerides oma seadet rikastele sponsoritele, sai ta abi, et jätkata oma katseid. 1929.aastal kasutas Bairdi süsteemi BBC, kus tehti esimene teleülekanne. Baird kogus mõneks ajaks kuulsuse ning tal oli koguni oma telesaade , kuid see kuulsus ei olnud tal kaua aega, sest teised leiutajad mõtlesid välja paremaid ja tõhusamaid viise, kuidas pilte üle kanda. Ta ei suutnud ega tahtnud sellise olukorraga kohaneda ja võttis käsile teised leiutised .

Värvitelevisioon

V Joonis 2. Värvitelevisiooni põhimõtteline skeem
ärvitelevisioon baseerub kolme värvi printsiibil. Põhivärvid on punane, roheline ja sinine, nendest lähtudes saame me luua igasuguseid värve, mida meil vaja on. Televisioonikaamera sisaldab ka sellepärast kolme saatetoru, mille ees on kolm värvifiltrit: esimese ees on punane, teise ees sinine ja kolmanda ees roheline.
Ülesvõetavalt objektilt peegeldunud valgus jaotatakse peeglitest ja prismadest koosneva süsteemi abil kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule, nii lahtub valgus kolmele sobivalt filtreeritud saatetorule. Kui on ülesvõetav kujutis on täielikult roheline, siis saame rohelise filtriga saatetoru väljundis signaali, kahe ülejäänud toru väljundis signaali pole, sest punane ja sinine filter rohelist valgust läbi ei lase.
Analoogtelevisiooni võtavad telerid üldjuhul vastu kas PAL (näiteks Eestis), SECAM (näiteks Prantsusmaal ja Venemaal) või NTSC (näiteks Ameerika Ühendriikides) süsteemile vastavalt. Telerite seadistamisel on võimalik seda muuta. Mõnede uuemate teleritega on digitaaltelevisiooni võimalik vastu võtta ilma eraldi seadmeteta (digiboksita).

Televisiooni tulevik

Televaataja sooviks, et tema kodus oleks televisiooniekraan, mis annaks sama suure kujutise kui filmiamatööri projektor . Televisioon peaks lahti saama oma iseloomulikust väikesest ekraanist. Väga paljudes laboratoorumides otsitakse võimalusi, kuidas saada lahti väikesest ekraanist, mille mõõtmed laiuselt on üle 70 sentimeetri. Selleks, et teha laiemat televiisorit, tuleb lahendada palju raskusi, mis kasvavad kui mitte kuubis siis vähemalt ruudus .
Laserkiirte abil saadud kujutis on ühevärviline ja see värv sõltub laseri tüübist. Selleks, et saada erinevaid värvuseid, tuleb kasutada punase, rohelise, sinise värvusega lasereid, mille kiired ekraanil liituvad.
Tulevikutelevisioon on väga õhukese ja ümbes ühemeetrilise küljepikkusega telerite päralt, kus kujutise ülekanne toimub laser abil. Kuid praegu pole võimalik ennustada, millal selliste saavutusteni jõutakse.

John Logie Bairdi ajatelg

1924 kasutab John Logie Baird Londonis oma eksperimentaalse teleülekande jaoks Nipkowi ketast.
Avaliku demonstratsiooni teeb ta 25. märtsil 1925. Pilt taastekitati osaliselt mehaaniliselt.
1926 käivitas John Logie Baird Londonis TV süsteemi, mis edastas 5 kaadrit sekundis, kaader koosnes 30-st reast .
1928 demonstreerin John Logie Baird RGB värviülekannet.
RGB-mudel on liitvärvimudel, milles erinevaid värvitoone saadakse kolme põhivärvuse – punane (R, red), roheline (G, green ) ja sinine (B, blue ) liitumisel.
1938 demonstreerib John Logie Baird Londonis esimesena värvitelevisiooni ülekannet.
2.oktoober 1925 toimus suur läbimurre. Ta kandis kõhurääkija nuku kujutist ühest pööningu otsast teise.
1929.aastal kasutas BBC Bairdi süsteemi oma esimese teleülekande tegemiseks. Mõneks ajaks oli Bairdil oma telesaade.

Kasutatud allikad

http://www.solarnavigator.net/inventors/john_logie_baird.ht m, 04.12.11
http://www.cs.tlu.ee/~rinde/mm_materjal/pdf/mm_video.pdf , 04.12.11
Repossi, G. 1983. Nähtamatu hiiglased. Elektroonika illustreeritud ajalugu. Tallinn: Valgus, 157 lk.
Turk, D. 2011. Tehnikaajaloo konspekt.
Verstraete, L. 2003. Kelle vaimuvälgatus see oli?. Kuidas sündisid leiutised. Egmont, 154 lk.
Wikipeedia koduleht . Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Televisioon , 04.12.11
Wikipeedia koduleht. Kättesaadav: http://et.wikipedia.org/wiki/Televiisor , 04.12.11
Pildid:
http://www.solarnavigator.net/inventors/john_logie_baird.ht m, 04.12.11
Loks, Ü. 2011. Tehnikaajaloo esitluseslaidid.
7