Tänu kellele pole meil kodusõda? 2007. aasta 26. aprilli õhtupoolikul seisin ma Tallinna Lennujaamas ja kuulasin ETVst kaitseminister Jaak Aaviksoo väiteid, et kaitseminister peab näitama, kuidas ta oskab sõda pidada, ning vaatasin sinna kõrvale eriti irooniliselt mõjuvat reklaami "Euroopa Liit seisab rahu eest kogu maailmas". Mõned tunnid hiljem meenus mulle, kuidas Indoneesias Acehi provintsis kodusõja ajal kohalikud pidasid kinni autosid, et kontrollida, kas inimesed ikka atsehi dialekti räägivad. Need, kes ei rääkinud, lasti maha või vähemalt nii mulle sealtsamast provintsist pärit tõlk rääkis. Tolle õhtu alguses ma igaks juhuks vältisin Tallinna tänavatel eesti keele rääkimist kuid see hirm osutus alusetuks. Nii oma tugeva eesti aktsendiga venekeelsete, eesti- kui ka ingliskeelsete pärimiste peale ("Kas te panite tähele, kunas Reformierakonna aknad sisse visati?" "Kas politseid on näha olnud?" "Kas pisargaasi kasutati?" jne) sain viisakad vastuse
avalduma veel sõltuvusena ja üksijäämise hirmuna. Ka sotsiaalsusest saadakse pahatihti valesti aru, arvatakse, et kambas tuntakse end hästi. Ometi on sotsiaalsus võime arvestada teiste inimestega ja kohaneda kokkuleppeliste reeglitega. Üksindust nautiv laps võib olla väga sotsiaalne, iseseisev ja välistest arutajatest sõltumatu. Täiskasvanud inimene võib oma nõrga eneseväärikustunde ja halvad inimsuhted suurel määral peita alatise kiiruse, jooksmise, edasipüüdlemise, edu saavutamise soovi ning paljude erinevate vastutusrikaste ülesannete taha, s.t. niisuguse elustiili taha, mis ei lase hetkekski peatuda, ei jäta aega perekonna ega muude inimeste jaoks. Eluviisi, milles inimsuhetest jääb puudu mitte kellegi võimetuse, vaid ajanappuse pärast, ei pea meie ühiskond nartsissistliku hälbe ilminguks, vaid normaalseks ja peaaegu et ihaldusväärseks
3 Sissejuhatus. Valisin oma kursusetöö teemaks ,, Indigolapsed" . Miks selline teema? Töötan lastega ning neid vaadeldes ja samas kirjandust lugedes jääb mulje, et kõik lapsed, kes saadetakse psühhiaatriahaiglasse ravile, ei pruugi alati olla kas aspergerid või hüperaktiivsed. Vahel jääb tunne, et neid lapsi ei mõisteta ja neil on lihtsalt väga, väga raske siin ilmas hakkama saada. Muidugi valisin ka sellise teema sellepärast, et jäi alul arusaamatuks mõiste indigolaps. Konkreetselt uurimustööd ma selle kursusetöö jaoks ei tee, sest kui mulle töö alul on selgusetu, kes või mis on indigolapsed, siis pole ka mõtet oodata uurimustööd. Töö lõpus toon ma välja mõningad oma järeldused, mida ma isiklikult arvan indigolaste teooriast, sest võrdlen kahte last indigotunnuste ja diagnoosi omapäradega. Püüan võrrelda ja leida sarnasusi ning teha järeldusi, et
pole sellega enda juures veel algust teinud. *** Siin maailmas on kõik olemas, aga mitte alati sinu jaoks. *** Kui sinu juurde tuli lill, jooda teda värske veega! *** Isegi lõvi nuusutab enne, kui sööma hakkab! *** Head mälestused raiu marmorisse, halvad kirjuta liivale... *** Kirbule ei ole inimene mitte looduse kroon, vaid lihtlabane söögilaud. *** Väljapääs: paranda ennast, muuda tingimusi, tee tööd ja armasta. Siis ei jää aega otsida väljapääsu! *** Vaidluses selgitatakse tõde: kõik saavad teada, et just neil on õigus... ***
SUUNAVAID KÜSIMUSI KIRJALIKUKS TÖÖKS Hegel (1770-1831) ja Kant: (1724-1804) 1) abstraktse mõtlemise määratlused (Hegel) • Kahte objekti või nähtust samastatakse. Sel juhul pannakse 2 otseselt mitteseotud objekti võrduma. • Ühe objekti teatud omadused kantakse teisele üle. Sel juhul kantakse mingi nt. Inimesele kuuluva asja omadus inimesele endale üle. 2) mis on otsustus, ; mis on loogiline Subjekt ja mis on loogiline Predikaaat Otsustus on mõtlemise vorm, millel on teatud kindel tõeväärtus ning milles on subjekt jaatavalt või eitavalt seotud predikaadiga. Loogiline Subjekt on mõtte põhielement, mida iseloomustab(ei iseloomusta) teatud predikaat. Loogiline Predikaat on mõtte põhielement, mis väljendab Subjekti teatud omadust. 3) mis on analüütiline ja sünteetiline otsustus (vt abimaterjal Hegel ja Kant) Analüütiline otsustus on otsustus, mis ei avarda meie teadmisi, vaid selgitavad juba olemasolevaid teadmisi. Nt kõ
MÄLESTUSED: Kunagi olid Sa minu jaoks tulevik, aga nüüd on Sinust saanud minevik! Ja kahjuks või õnneks, mulle ei meeldi minevikus sorida. Kui sa unustad meie mäletused, siis unusta ka juba mind. Aeg kaob - kõik saab mullaks, ainult mälestus jääb kullaks. Klaas puruneb, nagu purunevad nii paljud mälestused. Aga need päevad on teemandid ja säravad igavesti. Aeg tekitab mälestusi, nii häid, kui ka halbu,. Vahel ongi hea, et on halvad mälestused, siis teame teinekord kuidas teisiti käituda, et oleks rohkem häid mälestusi! Mäleta mind alati sellisena nagu ma olin, mitte sellisena nagu sa tahtsid, et ma oleks. Mälestused teevad haiget, aga sina teed rohkem. Meie aeg on möödas. Isegi kui see oli parim, mida soovida võis, kaotatud ja kadunud, kõik minevik vaikib ja tulevik kaob pimedusse. Mäletsus on see, mis ei kao kunagi ning toob endas esile parimad ja halvimad ajad.
3 Kes peaks valitsema? Sissejuhatus Inglismaa rahvas peab end vabaks, kuid eksib rängalt; ta on vaba üksnes parlamendi liikmete valimise ajal. Niipea kui nad on valitud, saab orjus vabadusest võitu ja viimasest saab eimiski. See, kuidas rahvas neid lühikesi vabadusehetki kasutab, näitab tegelikult, et ta väärib nende kaotamist. (Rousseau, Ühiskondlik leping, III rmt, 15. ptk, lk 266) Ükskõik kas riik tundub meile olevat õigustatud või õigustamata, fakt on see, et riik on olemas. Ja meie praeguselt ajalooliselt positsioonilt vaadatuna on väga raske näha, kuidas saaks see olukord iial muutuda. Niisiis huvitab igaühte, isegi filosoofilist anarhisti, küsimus, mis laadi riik ja valitsus meil peaks olema. Missugune peaks olema valit
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Kõik kommentaarid