Kuristik rukkis J. D. Salinger (0)

Kuristik rukkis
J. D. Salinger
Holden käis Pencey koolis. Seda kooli peeti väga heaks ning arvatakse, et seal vormitakse poisse suurepärasteks. Kuid Holden arvas teisiti. Tema arust olid seal „head“ õpilased ainult need, kes olid seda juba enne Penceyt ning, et Penceys mängitakse ainult polomänge.
Holden jõudis just tagasi New Yorgist .Ta oli ostnud seal punase jahimütsi. Tal pidid olema seal koolidevaheline võistlus vehklemises, kuid kahjuks pidi see ära jääma, sest Holden oli meeskonna floretid rongi vagunisse. Terve tagasitee ignoreerisid teda kõik meeskonna kaaslased.
Nüüd, kui Holden tagasi oli vaatas ta jalgpallivõistlust, mis tema kooli väljakul toimus Saxon Halliga. Mõned üksikud nigelad hüüded kostusid Saxon Halli poolt, sest tavaliselt ei ole külalismeeskonnal palju poolehoidjaid. Kunagi ei olnud jalgpallivõistlustel palju ka tüdrukuid, sest ainult abituriendid tohtisid oma tüdrukud sinna kaasa võtta.
Muide Holden oli Penceyst välja visatud. Ta põrus neljast eksamist kolmel. Ainuke eksam mille ta sooritas korralikult oli inglise keel. Holdenit hoiatati tihti ning ta vanemad käisid seal tihti Thurmeriga nõu pidamas. Penceyst lüüakse tihti poisse välja, sest õppeedukus on seal väga kõrge. Holdenil polnud see ainuke kool, kust tedaon välja visatud.
Holdenil tuli meelde, et ta pidi veel enne kojusõitu hr. Spenceri juurest läbi käima. Mr. Spencer oli talle lausa kirja saatnud. Seega Holden hakkas liikuma Spencerite poole. Kui ta nende majani jõudis, oli ta täiesti külmunud. Holdeni sõrmed ja kõrvad valutasid külma pärast. Mrs. Spencer tegi ukse lahti ja kutsus Holdeni sisse.
Mr. Spenceril oli gripp , kuid ta hakkas juba paranema. Mr. Spencer kutsus ta oma tuppa . Holden nägi, et mr. Spencer on hommikumantlis ja ta rinnakarvad paistavad. Holden jälestas seda, kui keegi vanamees on hommikumantlis ja ta rinnakarvu on näha. Seal toas haises ka gripirohu järele.Ta üritas võimalikult kiirest sealt ära pääseda, kuid mr. Spencer otsis Holdeni ajalooeksami üles ja hakkas seda talle ette lugema ning kommenteerima. Holdenil oli natuke piinlik. Lõpuks pääses ta minema. Holden suundus oma ühikatoa poole.
Holdeni ühikakaaslane oli Stradler. Stradler polnud eriti nutikas , kuid see eest oli ta hea kehaehitusega ning väga ahvatlev tüdrukute jaoks. Hetkel polnud Stradlerit oma toas, kuid see-eest astus sisse Ackley . Ta astus alati peale dušši all käiku „ kogematta “ teiste tuppa sisse. Peale selle oli Ackley väga rõve tüüp. Ta ei pesnud kunagi oma hambaid ning ta nägu oli alati vinne täis. Ackley oli väga pealetükkiv. Ta näppis kõiki asju mis teiste toas olid ja viskas need voodi peale. Holden vihkas neid mõlemaid poisse.
Nüüd astus sisse Stradler. Ta palus , nagu ikka, Holdenil talle suure teene teha. Holden polnud sugugi üllatunud, sest Stradler palub alati teiste käest „suuri“ teeneid. Sellel korral palus ta Holdenil kirjutada üks kirjeldus mingist asjast, kas toast , majast või peaasi , et millestki mida oleksvõimalik kirjeldada. Tal oli jälle mingi kohting. Holden tundis huvi, et kellega Stadler nüüd kohtama läheb. Holdeni üllatuseks läks Stradler nüüd kohtama Jane Gallagheriga. Holden palus Jane tema poolt tervitada, kuigi ta teadis, et Stradler ei anna tema tervitusi edasi.
Laupäeviti oli Penceys alati üks ja sama lõuna. Anti biifsteek ja kartuli pudru. Arvatavasti anti need ainult selle pärast, et laste emad küsivad, et mis nad lõunaks sõid ja need vastavad, et biifsteeki. Täielik sobitegemine. Ja seda peeri ka väga tähtsaks sündmuseks. Oleks te neid biifsteeke näinud. Kõva nagu tallanahk ning see kartulipuder oli väga halvasti tambitud. Magustoiduks anti õuna-leiva vorm, mida sõid ainult Ackley taolised tüübid ja väiksema klassi jõnglased, kellele kõiksugune toit kõlbas.
Stradler oli jõudnud tagasi oma kohtingult. Ta oli saanud Ed Banky käest auto. (Ed andis talle kehkat. Stradler oli ta lemmik, sest ta oli meeskonna hing. Holden pani tähele, et igas koolis, kus ta on käinud, hoiavad sportlased alati ühte.) Holden sai vihaseks ning ta tahtis virutada Stradlerile rusikaga otse hambaharjapihta, et see talle kurku lendaks. Järgmine hetk oli Holden juba maas pikalt ning Stradler tema peal. Holden sõimas teda idioodiks, mille peale Stradler veel vihasemaks muutus. Stradler ütles, et kas Holden jätab sõimamise järele, kui ta Holdeni pealt maha ronib. Holden ütles, et jah. Kuid kui Stradler maha ronis ja Holden püsti tõusis, siis Holden sõimas teda edasi ning Stradler andis talle sellise hoobi, et Holdenil jooksis nina verd, nii et lainetas. Holden ei saanud aru, kas Stradler lõi ta nokki või mitte. Arvatavasti ei löönud, sest see pole nii lihtne nagu filmides . Kui Holden üles vaatas, siis ta nägi, et stradler oli väga mureliku näoga. Stradler arvas, et Holden oli löönud pea kõvasti vastu põrandat ära. Holden siiski sõimas edasi, kuigi ta teadis, et see oli väga lapsik . Stradler ütles, et Holden peseks näo puhtaks, kuid selle peale ütles Holden, et ta võiks mrs. Schmidti läbi krapsata ja et Stradler ise oma lollaka lõusta puhtaks peseks. Selle peale läks Stradler pesemisruumi.
Kui Stadler oli ukse kinni pannud läks Holden Ackley ruumi ning küsis, kas ta ei magagi. Tõepoolest Ackley ei maganud. Ackley küsis, et mille peale nad kiskuma läksid. Selle peale vastas, et neil oli Stradleriga lihtsalt üks väike sagimine. Holden pani tule põlema ning alles siis nägi Ackley, et Holdeni nägu on täesti verine. Holden küsis, et kas ta võib täna Ely voodis magada . Kuid Ackley ei tahtnud nõustuda, sest see polnud ju tema oma. Kuid Holden siiski heitis Ely voodisse, ilma nõusolekut saamata. Ackley jäi mõne sekundi pärast magama. Holden kuulis, kuidas Stradler oma tuppa tagasi läks. Siis tuli mõte Holdenil kloostrisse astuda. Selle peale äratas ta Ackley üles. Ackley oli selle pärast pärsi pahane. Siis küsis Holden, et mida peab tegema, et kloostrisse pääseda ja et kas peab olema katoliiklane ja puha. Ackley vastas, et katoliiklane peab kindlasti olema. Kuid kahjuks oli Holden ateist. Siis ütles, ta siiski ei astu siis kloostrisse, sest ta võib sattuda sellisesse kloostrisse, kus on valed mungad, kes on kretiinid ja muidu tohmanid. Selle peale Ackley vihastas ja ütles, et team üle võib nalja heita, kuid tema use üle küll ei tohi.
Varsti läks Holden Ackley juurest ära. Ta märkas, et koridorid olid surmvaiksed, kõik olid kas nädalavahetuseks koju sõitnud või magavad. Holden mõtles, et ta läheb nüüd, pühapäeval, siit juba ära, kuigi ta muidu oleks pidanud minema alles kolmapäeval. Ta läks oma tuppa. Stradler magas juba sügavalt. Holden pani tule põlema ning hakkas pakkima. Ta oli oma asjad mõne üksiku minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: „Head ööd, kretiinid!“ Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud.
Oli liiga hilja , et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam . Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow’d. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et ta on Rudolf Schmidt (see oli tema internaadi uksehoidja nimi). Siis luiskas Holden edasi, et Ernest oskab väga hästi kohaneda ja kõigiga läbi saada. Naine võttis kindad käest ja kuulas hoolega, sest Ernest oli tema poeg. Naine rääkis, et ta oli murdnud taksost väljudes küüne. Naine naeratas. Holdeni arust oli see daam üks ainukes kes oskas naeratada. Daami käsi oli sõrmuseid täis. Holden pakkus talle suitsu ja tuld. Seal vagunis küll ei tohtinud suitsetada, kuid nad tegid seda siiski. Ernesti ema väljus varsti rongist.
Rong jõudis lõpuks Pennsylvaniasse. Holden väljus rongist ja läks otse telefoniputkasse, et kellegile traati tõmmata. Kuid pärast 20 minutit ei olnud ta keelelegi helistanud ja väljus telefoniputkast.
Holden võttis takso ja hajameelselt ütles ta juhile oma koduse aadressi. (Tähendab ta oli unustanud, et ta tahtis paar päeva hotelliuberikus veeta. Ta ei tahtnud enne koolivaheaja algust koju minna.) Holden ütles juhile, et kui võimalus avaneb, et siis sõitku tagasi südalinna, sest ta oli andnud vale aadressi. Kuid juht, vana kavalpea , ütles, et siin ei saa ümber keerata, sest siin on ühesuunaline tänav. Siis küsis Holden taksouhilt, et mis saab partidest, kes Tsentraalpargis tiigis suvel ujuvad. Taksojuht arvas, et Holden üritab teda tolaks teha ning vaikis.
Lõpuks kui Holden takso pealt maha tuli, leidis ta ühe sobiva hotelli. Holden juhatati ome uude tuppa. Tema toast avanes vaade teisele hotelli tiivale. Vastastiival nägi ta mingeid kahtlaseid tegelasi. Näiteks üks mees kes seal oli pani enale kleidi selga, kingad jalga ja paruka pähe. Ühesõnaga riietus naiseks ja kõpsutas oma toas ringi.
Holden ei osanud ajaga midagi peale hakata. Siis võttis ta rahakoti ja hakkas otsima aadressi, mille oli andnud talle üks poiss, kes õpib Princetonis. Ta leidis selle lipiku üles ja läks sellele aadressile. Ta helistas sellele tüdrukule ( Faith Cavendish ) ja üritas teha võimalikult mehe häält. Holden ütles, et ta on Edmund Birdselli sõber. Alguses ei saanud Faith aru, keda Holden silmas peab. Lõpuks ta taipas kuid oli ikkagi pahur, et Holden talle nii hilja oli helistanud. Holden soovis Faithiga mõned kokteilid teha, kuid Faith ei saanud.
Holden ei suutnud magama jääda. Seega pani ta uue puhta särgi ja läks alle „Lavendsaali“. (See oli üks ööklubi hotelli lähedal). Peaaegu kõik kes seal olid ülesmukitud tüübid, välja arvatud Holdeni parempoolne kõrvallaud. Siis tellis Holden endale viski soodaveega. Kahjuks talle ei toodud seda, sest saadi aru, et ta on alalealine. Siis palus ta endale pudeli coca-colat. Siis tegi Holden kõrvallaua piigadelesilma, kuid need hakkasid itsitama. Muidu oleks Holden neid ignoreerima hakanud, kuid tal oli kange tantsuhimu, seega kutsus ta nad tantsima. Need piigad vist ootasid kuulsusi, kes uksest sisse astuksid. Holdenile tegi see natuke nalja ja viskas ühe vembu. Nimelt ta ütles, et saali teises otsas on Gary Cooper . Loomulikult küsis inetuim nendest, et kus ta on. Pärast rääkis inetuim neist piigadest, et siis saalis oli olnud Gary Cooper. Teised küsisid, et kas ta siis nägi teda ning Inetuim luiskas, et ainult vilksamisi. Piigad lahkusid varsti ja seda tegi ka mõne aja pärast Holden.
Holden istus takso peale. Jällegi sattus talle selline takso, mis haises nii, et Holdenil hakkas paha. Ta läks Ernie juurde. (Ernie oli klaverimängija, kes räägib sinuga ainult siis kui sa hästi kuulus oled). Ernie juures oli väga palju rahvast. Igalpool istusid mingid lõngused. Kuid õnneks sai ta siiski mingi viletsa koha taga nurgas ja otse mingi posti taga. Siis tuli Holdeni juurde Lillian Simmons. Lillian ütles, et tore jälle Holdenit nähe, kuid ta valetas. Ta tahtis lihtsalt kuidas D.B. elab. Holden vastas, et ta vend on Hollywoodis. Holden teadis, et Lillian üritab talle ainult pugeda, et ta räägiks sellest D.B.-le. Holden ütles Lillianile, et ta peab minema, kellegagi kokku saama. Seega tal ei jäänud muud üle, kui minema minna. Holdeni käed külmetasid, sest keegi Penceyst oli need ära näpanud. Holden oleks sellele, kes seda tegi, hea meelega peksa andnud, kuid ta teadis, et ta oleks seda kartnud.
Kui Holden hotelli jõudis ja liftiga sõitis, küsis liftimees Maurice, et kas ta ei sooviks endale ööseks tüdrukut. Holden küsis üllatunult, et kas Maurice ikka teda mõtleb. Siis küsis Holden, et vana ta on. Holden vastas, et 22 ja et ta on nõus võtma korraks, mitte terveks ööks. See läks maksma 5 dollarit. 15 minuti pärast tuligi tüdruk uksele. Holden ei tahtnud enam temaga „möllata“. Ta lihtsalt küsis tüdrukult tema nime, mis oli Sunny ning saatis ta minema, makstes 5 dollarit. Kuid tüdruk nõudis 10 dollarit. Holden ei maksnud ning saatis ta minema. Varsti tuli uksele see sama tüdruk koos Mauricega. Maurice nõudis talt 5 dollarit, kuid Holden ei andnud. Sunny võttis Holdeni rahakotist ise 5 dollarit ning Mourice virutas Holdenile kõva löögi kõhtu.
Hommikul lahkus Holden hotellist ning pani oma asjad vaksalis olevasse hoiukappi. Holden ei oleks tohtinud eriti kulutada, sest tal hakkas raha otsa saama. Kuid sellegipoolest võttis ta takso. Holden kutsus Sally kohtama. Sally nõustus. Kohtamisele oli veel palju aega. Holden kolas veel linnas ringi ja nägi ühes poes ühte muusika plaati, mida ta juba ammu Pheobele tahtis osta. Ta ostiski selle ära. Õhtul sai Holden Sallyga kokku ja läksid teatrisse. Sally märkas ühta oma tuttavat ja läks rääkis temaga juttu. Holden vihastas selle peale, sõimas Sallyl näo täis ja läks baari ning jõi ennast täis. Õhtul helistas ta Sallyle ja küsis, et kas ta võib ikka kuuske ehtima tulla. Sally sai aru, et Holden on täis ja seega vastas jaatavalt.
Öösel hiilis Holden oma koju ja rääkis oma õe Pheobega. Pheobe oli üllatunud, et Holden nii vara koju oli tulnud. Holden kinkis Pheobele oma punase mütsi ja katkised plaadi killud . Pheobe rääkis, et ema ja isa pidid tulema hilja öösel. Seega ei olnud Holdenil palju aega. Ta läks kähku alla ja helistas mr. Antonile , et kas ta võiks öö tema pool veeta. Mr. Antoni nõustus. Kui Holden tagasi oma õe juurde läks, siis ütles Pheobe talle, et ta sai aru, miks Holden nii vara koju tuli. Pheobe ütles, et Holden oli koolist välja visatud. Siis korrutas Pheobe, et „issu“ tapab Holdeni ära. Holden ütles Pheobele, et teda ei visatud koolist välja. Siis tulid Holdeni ema ja isa koju. Holden ootas parajat hetke, et lahkuda. Holden läks ära siis kui isa kuulas päeva uudiseid ja ema oli vannitoas .
Holden jõudis mr. Antoni juurde. Na rääkisid paljustki, nii Penceyst lahkumisest kui ka psüholoogiast. Lõpuks jäid nad mõlemad magama. Holden ärkas selle peale, et mr. Antoni oli hakanud ta pead paitama . Holden ütles, et ta peab minema ja võtma vaksalist omad pakid . Holden lahkus.
Holdenil tuli mõte, et ta sõidab läände ja hakkab seal mängima kurt-tumma. Ja, et otsib omale seal töö.
Kui Holden omad pakid oli kätte saanud jäi ta vaksali pingile magama. Ta ärkas alles siis kui inimesed hommikul rongidele tahtsid saada. Holden läks Pheobe kooli ja palus Pheobele anda edasi kirja, kus Holden palus, et Pheobe hiljem muuseumist läbi tuleks. Holden läks muuseumi ootama. Ta nägi seinal roppusi. Ta nühkis need maha. Siis tulid kaks poissi ja küsisid kus asub muumiate tuba. Holden näitas kätte, kus see asub ning rääkis neile, kuidas tehti vanasti muumiaid. Holden läks trepile ootama Pheobet. Pheobe tuligi lõpuks. Pheobel oli kaasas kohver, et koos Holdeniga ära sõita.
Holden ei olnud nõus. Pärast mõtles Holden ümber, et ta siiski jääb koju ja ei sõida ära läände. Ta ütles seda ka Pheobele. Selle peale solvus Pheobe ja ei rääkinud enam Holdeniga. Holden läks lõbustusparki ja püüdis Pheobega ära lappida. Ta ostis pheobele pileti karussellile. Phoebe ja Holden leppisid ära ja läksid koos koju. LÕPP.

J. D. Salinger „Kuristik rukkis“

Tähtsamad tegelased: Holden Caugfield (16 a vana)- peategelane
Mr. Spencer – ajalooõpetaja;
D. B. – Holdeni vanem vend
Robert Ackley – koolikaaslane
Stradlater – Holdeni toakaaslane
Allie - Holdeni noorem vend, kes on surnud
Phoebe – Holdeni noorem õde
Antolini – Holdeni endine õpetaja
Lugu algab sellest, et Holden on väljas ja vaatab kaugemalt tema ja mingi võõra kooli vahel toimuvat jalgpalli matši (ameerika jalgp.). Jõuluvaheaeg on algamas ja Holden on arvestustel põrumise eest välja visatud (Pencey kool). Ta ei ole viitsinud õppida, kuigi talle on seda kogu aeg meelde tuletatud (Sai läbi inglise keeles, kukus läbi ajaloos, ). Holden jätab mäel seistes kooliga hüvasti. Tal on külm, kuna tema kindad ja mantel varastati hiljuti ja on talv. Talle tuleb meelde, et peab kohtuma oma ajalooõpetaja Mr. Spenceriga ja ta hakkab jooksma , kuna tal on selleks tuju. Ta kipub hingeldama, kuna on kiiresti kasvanud ja suitsetab palju. Spenceri maja juures on ta sisse saamisega kärsitu.
Mr. Spencer on gripis. Ta on v. vana ja ei paindu hästi. Mr. Spencer on hommikumantlis ja tema tuba haiseb ninatilkade järele. Tema välimus ja toa lõhn häirib Holdenit, ning ta kahetseb, et tuli. Spencer arutab Holdeniga seda, et Holden välja visati (mis talle selle kohta on öeldud, kas vanematele teatatud [ei ole veel], kuidas nad suhtuksid, Holden ütleb, et see talle 4 kool välja lennata ).Spencer paistab Holdeni läbikukutamise pärast südant valutavat, ja küsib, ega too pahane pole ja mis tema asemel teinud oleks. Holdenile on see tüütu ja voodi, millel ta istub on tema arvates jube kõva ja ebamugav. Spencer küsib, kas Holden tuleviku pärast ei muretse, Holden leiab, et tal on üleminekujärk ja see läheb kunagi üle, Hetkel muret ei tunne. Spencer kutsub ta kakaod jooma, kuid Holden vabandab end välja, et peab võimlasse minema oma asjade järele. Tegelikult ei pea. S hüüab talle järele õnn kaasa ja see ärritab Holdenit (Õnn kaasa ja võrratu on teda ärritavad sõnad).
Holden on suur luiskaja nagu ta ise leiab. Ta läheb tagasi internaati, riietub, paneb pähe New Yorgist ostetud tobeda punase pikka nokaga jahimütsi ja hakkab raamatut lugema. Ta mõtiskleb autoritest ja leiab, et tema lemmikautor on D. B. kes muidu kirj, lühijutte, kuid nüüd kirjutab Hollywoodis raha eest filme. See pole Holdeni arvates õige, ta vihkab kino. Siis tuleb Robert Ackley, kes elab kõrvaltoas. Holden ei paista teda eriti sallivat (ta nägu on vinniline, hambaid ei pese iial, ei salli Holdeni toanaabrit, väljas ei käi palju, abiturient , viletsa iseloomuga ). Ta küsib Holdenilt vehklemisvõistluse kohta (Holden oli NY metroos ära kaotanud võistkonna varustuse ja võistlus jäi ära). Ackley lõikab küüsi ja ajab need põrandale, ei saa aru vihjetest, kui Holden püüab mõista anda, et ta võiks jalga lasta. Siis saabub Stradlater koju ja Ackley lahkub .
Stradlater läheb pesuruumi end üles lööma, kuna tal on kohtamine. Holdenil on igav ja ta läheb kaasa. Stradlater vilistab, kuid teeb seda jube halvasti. Stradlater palub, et Holden talle kirjandi kirjutaks. Holden pole õnnelik, kuid jääb lõpuks nõusse (tuleb kirjeldada mingit tuba või hoonet, kuna Holden ei oska midagi selle kohta kirj. Siis kirjutab ta hoopis oma surnud venna Allie pesapallikindast, mille peale on luuletusi kirjutatud). Holden kritiseerib mõttes Stradlateri raseerimisvahendeid, mis on jube räpased. Siis kuuleb ta, et Stradlater läheb välja Jane Gallagheriga, Holdeni lapsepõlvesõbraga. Ta meenutab lapseliku vaimustusega koos veedetud aegu, ja tahab, et Stradlater küsiks talt kabe kohta (Jane ei tahtnud kunagi käia tammiga, Holden tahab teada, kas ta seda ikka veel ei taha). Stradlater lubab küsida, kuid Holden teab juba ette, et ei küsi. Kui Stradlater on läinud, tuleb jälle Ackley ja Holdenil on isegi rõõm teda näha, kuna ta viib ta mõtted mujale.
Õhtul on söögiks biifsteek ja Holden arvab , et selle pärast, et kui järgmine päev lapsevanemad külla tulevad, siis küsivad nad oma võsudelt, mis eile õhtul süüa said ja nood vastavad biifsteeki (jääb kooli toidust hea mulje). Holden läheb koos sõpradega linna (Mal Brossard ja Ackley), kinos pole aga midagi huvitavat, niisiis süüakse, mängitakse mänguautomaadiga ja minnakse internaati tagasi. Mal hakkab bridži mängima, Ackley jääb Holdeni tuppa lobisema , kuigi Holden püüab temast lahti saada. Kui Ackley lahkub, siis hakkab ta kirjutama kirjandit, kuid ei tule pähe ühtegi ruumi, siis kirjutab ta oma venna pesapallikindast (Holden arvab, et tema vend oli olnud tohutult intelligentne , kuid suri 1946 valgeveresusse).
Kui Stradlater koju jõuab ja näeb, millest Holden kirjandi kirjutas saab ta pahaseks. Holden rebib seepeale kirjandi üldse puruks ja hakkab suitsetama, kuna teab, et see Stradlaterit ärritab. Ta hakkab Stradlaterilt kohtingu kohta küsima ja see ärritub. Siis püüab Holden teda näkku lüüa, kuid ei taba korralikult. Stradlater hoiab teda põrandal kinni, kuni Holden teda sõimab. Ta lubab vait jääda, kui Stradlater ta lahti laseb , kuid ei jää tegelikult ja Stradlater lööb teda. Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa.
Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult . Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma kirjutusmasina, et raha saada. Lahkudes karjub ta üle kooli: Head und kretiinid!
Holden läheb rongi peale, et sõita New Yorki . Seal kohtab ta ühe koolivenna ema (koolivenda peab ta jobuks) ja kiidab oma koolivenna tema ees taevani, ema jääb uskuma. Holden valetab oma nime kohta (Rudolf). Ema kutsub ta suveks oma pojale külla. Holden arvab, et ei läheks ka siis kui peale makstaks.
Jõudnud New Yorki, tahab ta kellelegi helistada, kuid ei suuda mõelda välja, kellele (õde magab ja toru võtaks vanemad, D. B, on Hollywoodis, Jane G-le pole vastavat tuju helistada jne). Ta ei helistagi ja sõidab hoopis taksoga hotelli. Ta küsib taksojuhilt, kuhu viiakse talvel pardid pargist, taksojuht peab teda napakaks. Ta võtab endale toa Edmontoni hotellis . Holden jälgib aknast , mida teevad inimesed teises majatiivas: üks vanamees riietab end naiseks jne. Ta helistab ühele tüdrukule, keda tahab kokteilile kutsuda, kuid too ei tule, kuna on hilja.
Holden otsustab minna Hotelli lähedale ööklubisse „Lavendlisaal“. Riidesse pannes mõtleb ta oma õele Phoebele . Ta peab teda väga targaks ja ilusaks ja leiab, et on oma perekonna ainus tuhm tegelane.
Ööklubis pole temaealisi ja ta on pahane, et talle ei müüda alkoholi. Ta räägib ja tantsib klubis mingite 30 aastaste naistega , kes teda aga eriti tähele ei pane.
Peale ööklubist lahkumist mõtleb ta uuesti Jane-le. Sellele, kuidas ta temaga suhtlema hakkas, koos golfi ja kabet mängis jne. Temas tekitab vastikust mõte Janest ja Stradlaterist. Ta on mõnda aega hotelli vestipüülis ja läheb siis ühte öölokaali (Earni`s).
Taksoga sõites hakkab ta uuesti rääkima pargi partidest. Taksojuht ärritub. Tema suhtumine Earnisse (klaverimängija) on imelik: kord ta ütleb, et mäng meeldib talle, siis kritiseerib seda jälle ja Earni käitumine ei meeldi talle. Ta jälgib inimesi ja siis tuleb tema juurde venna D. B. Vana tüdruk oma poisiga. Holden märkab tüdruku suuri rindu. Tüdruk ärritab teda ja ta leiab vabanduse lahkumiseks.
Holden läheb jala hotelli tagasi ja külmetab. Teda huvitab, kes tema kindad Pencys ära varastas, kuid samas ta teab, et ei julgeks vargale suurt midagi teha. Hotellis pakub liftimees talle litsi. Holden võtab pakkumise vastu, kuid tegelikult ei taha seda. Oma toas vahetab ta riideid ja mõtleb, et saab ehk mingeid kogemusi. Kui lõbutüdruk tuleb, siis püüab Holden olla viisakas, kuid lõbutüdruk ei hooli sellest vaid hakkab riideid seljast võtma ja küsib kella. Siis hakkab tüdruk talle külge lööma ja istub sülle. Holden läheb närvi ja valetab, et tal oli just selja operatsioon ning tahab, et tüdruk ära läheks. Ta maksab talle liftimehelt kuuldud hinna 5$, kuigi tüdruk nõuab 10$.
Holden hakkab oma surnud vennaga valjusti rääkima (ta teeb nii, kui on masendunud). Natukese aja pärast proovib ta magama minna, kuid talle ei tule und. Ta mõtleb natuke piiblist ja usust, ise peab end ateistiks. Siis tulevad Maurice (liftimees) ja Sunny ( lits ). Maurice nõuab 5$, kuid Holden keeldub, Maurice lubab vägivalda kasutada. Sunny võtab Holdeni rahakotist 5$. Holden hakkab äkki nutma ja sõimab Mauricet idioodiks, mille peale Maurice teda kõhtu lööb. Holden jääb veel tükiks ajaks lamama, siis läheb vannituppa (ise kujutleb, et talle lasti kuul kõhtu) ja siis läheb magama.
Hommikul mõtleb ta, et helistab Janele, kuid tal pole selleks õiget tuju. Ta helistab hoopis Sally Hayesile, kuigi ta väidab, et Sally talle eriti ei meeldi, kuigi peab teda ilusaks (selles suhtes on Holden pidevalt muutlik : kord ütleb, et meeldib, siis jälle mitte, ei suuda õieti otsustada). Holden lahkub hotellist ja läheb vaksalisse (taksos olles loeb ta raha ja leiab, et pole just palju järel, ta on pillaja ). Vaksalis ta sööb, paneb oma kohvrid hoiule. Seal räägib ta ka paari nunnaga. Holdeni arvates tahavad katoliiklased pidevalt teada, kas sa oled ise katoliiklane või mitte.
Peale einestamist jalutab Holden, et aega parajaks teha enne Sallyga kohtumist (leppisid kokku teatrisse minekus). Ta läheb ostab oma õele mingi plaadi ja läheb parki, kuna loodab õde seal kohata. Ta näeb seal õe vanust tüdrukut, kellelt küsib, ega ta õde ei tunne. Tüdruk tunneb. Holden aitab tal uisku kinnitada. Siis läheb Holden Etnograafia muuseumi juurde ja meenutab seal käimist. Alguses tulevad meeldivad mälestused, kuid siis hakkab Holdenit ärritama, et seal kunagi miski ei muutu. Ta lahkub muuseumi juurest ja sõidab hotelli juurde, kus pidi Sallyga kohtuma.
Ta jõuab liiga vara kohale ja hakkab tüdrukuid vahtima. Kui Sally tuleb, siis on Holden jälle segaduses: ühest küljest on Sally tema arust v ilus, kuid samas ta pidevalt korrutab, et Sally ei meeldi talle. Nad lähevad teatrisse, etendus jätab Holdeni külmaks, Sally on vaimustuses. Teatris kohtub Sally mingi tuttavaga , keda Holden peab eputiseks. Peale teatrit lähevad nad Radio Citysse uisutama. Jääl olles ei tule neil uisutamisest suurt midagi välja, nad käivad pidevalt pikali . Holdeni arvates tahtis Sally ainult selle pärast sinna minna, et näha ennast lühikeses uisutamisseelikus (Holdeni arvates nägi ta selles hea välja). Peale uisutamist lähevad na kohvikusse istuma. Seal hakkab Holden Sallyle seletama , mis teda kõik häirib: autode juures, inimeste, kooli jne. Ta kutsub Sallyt kaasa, et ära põgeneda, Sally arvab, et sellest ei tuleks midagi välja. Nad hakkavad vaidlema ja lõpuks Holden ütleb, et Sally ei sa tema jutust nii kui nii aru ning ärritab Holdenit. Sally on solvunud ja tahab, et Holden ta rahule jätaks.
Uisuväljakult läheb Holden kohvikusse sööma. Holden hakkab mõtlema Janele ja jõuab selleni , et tüdrukud ütlevad alati, kui keegi on ülbe, et tal on alaväärsuskompleks, kuid kui neile ei meeldi, siis leiavad nad, et ta on ennast täis, kuigi võib tegelikult olla väga kena ja alaväärsuskompleksiga. Siis läheb Holden ühte filmi vaatama, kuid see ei meeldi talle (ta peab kino tobedaks). Kinost läheb ta ühte baari, kus pidi kohtuma oma sõbraga. Teel mõtleb ta sõjast. Temas ei tekita vastumeelsust mitte nii väga sõda, kuivõrd sõjavägi. Tema vend oli neli aastat sõjaväes (D. B.) ja ka sõjas ning ka talle oli armee vastumeelsem, kui sõda ise.
Baar , kus ta sõbraga kohtub on talle tegelikult veidi vastumeelne, kuna seal käivad tema arust kergatsid. Ta mõtleb sõbrast ja tolle kombest rääkida igasugustest seksuaalsetest kalduvustest (Holden ei pea ka teda ennast päris normaalseks). Oodates joob Holden šoti viskit soodaveega. Sõber tuleb ja teatab , et on ainult paariks minutiks. Holden hakkab teda küsimustega pommitama, kuid sõber ei võta eriti vedu, tal pole eriti tuju „caufieldliku jutuajamise“ jaoks. Holden küsib temalt igasugu asju (armuelu ja psühhoanalüüsi kohta), kuid sõbral pole eriti tuju ja ta lahkub varsti. Holden joob üksi edasi ja leiab, et sõber on üsna tark, kuigi veidi imelik.
Holden jääb lõpuks maani täis ja hakkab jälle ette kujutama, et on haavatud. Ta tuigerdab telefoniputkasse. Alguses tahab ta helistada Janele, kuid helistab siis Sallyle ja küsib, kas võib homme kuuske ehtima tulla. Peale seda tuigub ta tagasi baari tualetti ja kohtub seal baaris esinenud klaverimängijaga, kes soovitab tal koju minna.
Kuna Holden ei taha veel paar päeva koju minna, siis läheb ta hoopis parki. Seal pillab ta maha plaadi, mille ta ostis ja see läheb katki. Pargis on sünge ja ta mõtleb Allie matustest ja siis sellest, kuidas oleks, kui teda ennast maetaks. Siis loeb ta üle oma raha ja avastab, et tal on seda väga vähe järel ning mingil põhjusel viskab ta oma peenraha minema. Ta otsustab korraks koju õega rääkima hiilida.
Tal õnnestub oma korteri juurde hiilida, eriti hea on see, et tavalist liftipoissi pole tööl ning asendaja teda ei tunne. Tal õnnestub vaikselt oma õe tuppa hiilida, kuid siis meenub talle, et õde magab D. B. toas, kui toda pole. Vanemaid pole kodus ja teenija on poolkurt. Holden vaatab D. B. toas ringi ja loeb õe märkimiku, ning äratab ta siis üles. Nad räägivad ja Phoebe taipab, et Holden visati koolist välja.
Phoebe tahab teada, miks Holden lasi endal läbi põruda: Holden hakkab seletama, kui vastik ja silmakirjalik kool see oli ja mis talle seal ei meeldinud. Phoebe leiab selle peale, et Holdenile ei meeldi miski. Holden hakkab ennast kaitsma ja väidab, et meeldib küll, kuid samas on tal raskusi nende asjade nimetamisega. Ta ei suuda nimetada elukutset, kelleks tahaks saada. Kui Phoebe küsib, kas on asi, mis Holden tahaks tõeliselt olla, siis ütleb Holden, et ta tahaks olla Püüdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipõllul mängivad lapsed ja tema püüab nad kinni, enne kui nad saavad kuristikku langeda. Siis helistab ta Antolinile.
Holden küsib Antolinilt, kas ta võib tema juurde tulla ja Anatolin lubab. Siis läheb ta tagasi D. B. tuppa ja tantsib seal oma õega (tema arvates tantsib õde väga hästi). Siis räägib ta veel õega: õde väidab, et on õppinud endale ise palavikku tekitama, Holden teeb suitsu. Siis tulevad vanemad koju. Holden läheb kappi peitu ja Pheobe ütleb vanematele, et tal ei tulnud und. Ema kahtlustab teda suitsetamises ja Pheobe ütleb, et ta tegi ühe mahvi, kuna und ei tulnud. Ema ei tule tuppa kontrollima ja isa läheb magama. Siis tahab Holden lahkuda ja küsib Phoebelt raha laenuks ning hakkab siis nutma. Kui ta lõpuks järgi jätab, siis hiilib ta minema, ei kasuta lifti, vaid tagatreppi.
Kodust sõidab ta taksoga Anatolini juurde. Siis seletab Holden, miks talle Pencys ei sobinud. Antolin hakkab Holdeni probleeme analüüsima, kuid ei suuda täiesti mõtteid koondada ja lubab mõtte kirja panna ning Holdenile hiljem saata. Siis teevad nad Holdenile aseme ja ta läheb magama. Kuid ta ei saa eriti kaua magada ja ärkab selle peale et Antolini ta pead silitab. Holden ehmatab selle peale tohutult ja tahab ära minna, Antolini ütleb, et ei teinud midagi ja mingu Holden magama tagasi. Holden hakkab aga seletama, et peab kohvrid ära tooma raudteejaamast jne. Antolini ütleb, et tulgu ta kohe tagasi, kuid Holden laseb jalga, ega mõtlegi tagasi tulla.
Holden sõidab metrooga raudteejaama ja magab ooteruumi pingil. Peale seda läheb ta sööma. Ja siis läheb ta jalutama . Kui ta tänavaid ületab, tekib tal tunne, et ta ei jõua iialgi üle tee. Ta hakkab rääkima oma surnud vennaga ja palub, et see teda hoiaks. Siis ta tormab mööda tänavaid edasi ja peatub alles mitme kvartali järel. Kui ta pargipingil istub ja puhkab, siis teeb ta otsuse lahkuda ja mitte enam üldse koju minna. Aga ennem tahab ta õega rääkida. Ta plaanib mina kuhugi kolkasse, hakata tööle mõnes bensiinijaamas, ehitada endale metsa äärde onn ja mängida kurttumma (lapsik, teostumatu mõte). Ta läheb õe kooli ja jätab talle teate, et õde tuleks temaga etnograafia muuseumi juurde kohtuma. Kooli juures sodib ta seinalt maha ühe ropu sõna, kuna ei taha, et lapsed seda näeksid. Ta läheb muuseumi õde ootama ja näitab aitab seal mingitel lastel muumiaid otsida. Phoebe saabub muuseumi suure kohvriga ja teatab, et tahab Holdeniga kaasa tulla. Holden on ehmatanud ja keeldub. Phoebe solvub tema peale ja ei räägi temaga tükk aega. Holden paneb tema kohvrid hoiuruumi , et ta koolist tulles need ära võtta saaks. Siis jookseb Phoebe üle tee, kuid Holden ei lähe talle järgi, sest teab, et õde hakkab hoopis talle järele tulema. Ta hakkab loomaia poole minema ja jõuab sealse karusellini. Õde tahab sellega sõitma minna. Kui ta ühe korra sõitnud on, siis ütleb ta Holdenile, et ta pole enam pahane. Ta paneb talle pähe tobeda punase jahimütsi ja läheb ise karusellile. Hakkab vihma sadama, kuid Holden jääb pingile istuma ja vaatab, kuidas õde karuselliga sõidab. Kuigi ta saab läbimärjaks on Holden paganama õnnelik.
Loo lõpus on Holden hullumajas ega tea, mis ta edasi teeb, kui välja saab. Aga ta igatseb kõigi koolikaaslaste järele, kuigi on neid kogu loo kestel kritiseerinud.