võimalik asendada makroelemendid, - C, O,H,N,P,K,Ca,Mg (Fe JA Mn) mikroelemendid, - Cl, Zn, Cu, B, Mo, Co, Se ( Sr, Cd, Pb, Ag, F) lenduvad elemendid,- C O H S tuhaelemendid,- Ca, Mg, K, P, Fe taimetoitained, - CO2 H20 O2 anioonid ja katioonid, millena toiteelemendid taime sisenevad, mügarbakter, - õhu lämmastiku siduja osade taimede juurtel mükoriisa - taimede ja seente kooselu, taim saab vett, mineraale ja vitamiine. Seen saab süsivesikuid 2) Kolloidide jaotamine ja ehitus, kolloidide olek. Jaotatakse : min. kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide peenestumisel, koosnevad räni- alumiinium- ja raudoksiidist. Orgaanilised kolloidid- taimede ja loomade jäänuste lagunemise teatud etapil, kus esineb org aine molekulide liitumine ja tihkestumine Org-Min kolloidid- org ja min kolloidide vastastik mõjul. Ehitus--Mitsell (tuum ja el. kaksikkiht) ja seda ümbritsev lahus Olek- happeline või atsidoidne. Geel või sool
erodeeritud muld (< lad. erodere `näkitsema, läbi sööma'), kõrgendike lagedel ja nõlvadel ning oruveerudel paiknev muld, mille pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass)
teiste ainete oskakesi. Segu on mitme aine mehaaniline segu, millel on mitme aine osakesed. Segude jaotamine + näited. Segude olekud + näited. On ühtlane segu, mis esineb vedelal(lõhnaõli, kraanivesi) ja gaasilisel(õhk, süsihappegaas). On ka ebaühtlased segud, mis esinevad tahkena (must püssirohi, liiva ja soola segu), vedelana(piim) ja gaasilisena(pihustunud kütus). Pihuste liigitus ja liikide iseloomustus + näited! (Jämepihuste, kolloidide omakorda liigitus + näited ja kasutusalad!) Jämepihus(deodorant) Kolloidlahus(tolm) Tõeline lahus(söögisool) 10-3-10-5 cm 10-5-10-7 cm <10-7 cm >109 aatomit 103-109 aatomit <103 aatomit(1 molekul) Emulsioon(2xved) Suspensioon(tah+ved) Aerosool(ved/tah+gas) Poorsed materjalid Vaht(gas+ved) (gas+tah) Mis on Tyndali efekt?
ja suurusega agregaatidest. Mullastruktuursus võib olla üksikteraline, sõmeraline, pankjas, tolmustunud. Mikroagregaadid -0,25 mm makroagregaadid 0,25-20 mm. Struktuuriagregaatide tekkimiseks on vaja: 1. rohkesti mineraalseid kolloide (liivsavi või savi lõimis) 2. piisavalt 2-, 3-valentseid katioone (Ca, Mg, Fe) 3. orgaanilist ainet Muldade füüsikalis-keemilised omadused: Kolloidid: Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake suurusega 1-250nm) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad). Kolloidide rikkad on savimullad, vaesed liivmullad. Kolloidid jaotuvad: mineraalsed, orgaanilised ja orgaanilis- mineraalsed. Kolloidide ehitus: K iga osake koosneb paljude molekulide kogumist e mol agregaadist
mullad kerged ja keskmised liivsavi mullad. Õhutatud ja võrdlemisi hea vee hoidja. Rasked mullad rasked liivsavi ja savimullad. Veekinnipidamisvõime. Halvasti õhutatud. PEENES Üle 10-kivid. 10-1 kruus. 1-0,5 jäme liiv. 0,5- 0,25 keskmine liiv. 0,25-0,05 peen liiv. 0,05-0,01 jämeliiv. 0,01-0,005 keskmine tolm. 0,005-0,001 peen tolm. Alla 0,001 ibe FÜÜSIKALISKEMILISED OMADUSED KOLLOIDID Mulla füüsikaliskeemilised omadused seonduvad mulla KOLLOIDIDe (osake 1-100milimikrooni) olemasoluga, mis vette asetuna annavad kolloidlahuse (suspension ei lähe läbi filterpaberi). Kolloidide sisaldus mullas oleneb tema ibe- ja huumusesisaldusest, mida rohkem seda kolloidserikkam muld (savi- ja liivsavi mullad).: Mineraalsed k- kivimite ja mineral tugeval peenestumisel murenemise käigus Si-, Al-, Fe- happendist. Teised väikes hulgas. Orgaanilised k- taimesete, loomsete jäänuste muundumisel, molekulite liitumise ja tihkestumise teel.
Kordamisküsimused (teemad): 1) Põhimõisted: 1. kolloid - osakesi, mis olle läbimõõt on 1-100nm. Neid on näha vaid elektronmikroskoobi abil. Jagunevad; mineraalsed kolloidid, orgaanilised kolloidid, orgaanilis-mineraalsed kolloidid. Mineraalsed kolloidid koosnevad räni-, alumiinium- ja raudoksiididest. Orgaanilised tekivad taimsete ja loomsete jäänuste lagunemisest. Orgaanilis-mineraalsed tekivad orgaaniliste ja mineraalsete kolloidide vastastikusel mõjul. 2. hüdrofiilne - adsorbeerivad rohkesti vett ja hoiavad seda tugevasti kinni 1. hüdrofoobne - Vett hülgav 3. koagulatsioon - kolloidsüsteemi osakeste liitumine suuremateks osakesteks, mis kas settivad lahuses või moodustavad erilise struktuuri koageeli. 4. neelamisvõime - omadus siduda mitmesuguseid vedelaid, gaasilisi ja tahkeid aineid, mis sattuvad kokkupuutesse tahke faasiga 5
elektrilaengut määrava kihi liikumatute vastasioonide kihti. Kolloidid jaotatakse tekke alusel 3 rühma: 1) mineraalsed kolloidid, mis tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel 2) orgaanilised kolloidid, mis tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3) organomineraalsed kolloidid, mis tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kollloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide teke ja nende hulk mullas oleneb mulla omadustest. Mida rohkem muld sisaldab ibet ja huumust, seda rikkam on ta kolloidide poolest. Kõige enam sisaldavad kolloide huumusrikkad savi- ja liivsavimullad. Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad ! Vastavalt sellele, milliseid ioone tuuma pindmised molekulid ümbritsevatesse lahusesse dissotsieerivad, jaotatakse kolloidid happelisteks ehk atsidoitseteks,
Kultuuristamine on looduslike muldade kasutuselevõtmine inimese poolt ja mullaomaduste muutmine mullaviljakuse tõstmiseks. 19 Mulla füüsikalis-keemilised omadused Mulla kolloidid ja nende omadused Kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on alla 0,001 mm. Väiksemad osakesed on molekulid. Mulla kolloidide jaotus tekke alusel: 1. Mineraalsed kolloidid tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2. Orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3. Orgaanilis-mineraalsed kolloidid tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Kolloidide ehitus Kolloidide iga osake koosneb paljudest molekulidest. Kolloidsüsteemi tahke koosneb mitsellidest.
Tegime järeldus, mis paberil on lipiid. · Töö tulemus: Esimese proovi kandmisel paberile, läbipaistvus on suurem kui teisel, kui vaadata valgu vastu. Siis tegime järeldust et esimene proov sisaldub rasva, mis oli lahustanudatsetoonis ja pärast paberis jäänud, aga teine mitte. Katse 1.3.2 Emulsioonitest. · Teooria: Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all. Kolloidid koosnevad kahest mitteseunevatest vedelikust. Emulsioonid hajutavad valgust, mille tulemusena lahus muutub häguseks. Rasvad ja rasvhapped on hüdroffobsed ja lahustavad apolaarsetes lahustites. Siis kui lahustada rasva apolaarses lahustis ja lisade vette, tekkib vees emulsioon. · Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valame 2ml 96-% etanooli. Igaühele lisame 2ml kahte erineat uuritavat lahust
näha, et filterpaberil, kus oli I tahke aine proov, tekkis rasvaplekk. Võib järeldada, et tahke aine nr.1 sisaldas lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik: Kahte katseklaasi valan 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust. Lisan mõlemasse 4 ml destilleeritud vett. Intensiivselt loksutan. Järeldus: Emulsioonitest nr
5)R-aluskivim 6)G-gleihorisont. Alalise liigniiskuse tingimustes. Lisatähised: ajutiselt liigniiske-g (roostetäpid) 20. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. mulla kolloidid ja nende omadused: tekke alusel: 1)mineraalsed kolloidid-tekivad kivimite ja mineraalide murenemise järel 2)orgaanilised kolloidid tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 3)orgaanilis-minraalsed kolloidid tekivad mineraalsete orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis happelised kolloidid negatiivse laenguga eesti muldades põhimassiga. suurem osa neist ränihappe-ja huumuskolloidid atsidoidsed kolloidid kolloidide esinemisel hajutatul nimetatakse seda kolloidlahuseks ehk sooliks. kui kolloidid esindavad koondunult nimetatakse seda geeliks. kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nimetatakse koagulatsiooniks sool geeliks ja vastupidi 21
g gleistunud horisont kasutatakse indeksina põhihorisondi tähistuse juures. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont (g) gleistumistunnustega horisont Tähistab horisondis erinevaid lühiajaliselt liigniisketes tingimustes tekkinud üksikuid gleilaike ning roostetäppe. 27. Mulla kolloidid, nende jaotus ja tähtsus. 6 Kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 0,001 mm1...10. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1) Mineraalsed kolloidid - tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2) Orgaanilised kolloidid - tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3) Orgaanilis -mineraalsed kolloidid - tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Veel eristatakse: happelised ehk atsidoidsed kolloidid, aluselised ehk basoidsed kolloidid, sõltuvalt keskkonna reaktsioonist kas happelised või aluselised e amfoteersed
Mittekapillaarne poorsus-on üldpoorsuse ülejäänud osa,mille moodustavad suuremad õõned mullas ja need poorid, mis on tavaliselt täidetud õhuga. Seotud veega täidetud poorsus- Liikumatu-, raskesti omastatava ja omastatava kapillaarveega täidetud poorsus- Aeratsioonipoorsus-on mulla õhumahutavus. Eripind-Eripinna all mõistetakse 1g kõigi mulla koostisosade välispinna summat ruutmeetrites. Eripind sõltub mulla mehaanilisest koostisest ja huumuse- ning kolloidide sisaldusest. Eripinnaindeks- Veepotentsiaal-mingis keskkonnas, organismis, koes jt oleva vee potentsiaalne energia puhta veega võrrelduna. Isel. vee omadust liikuda kas osmoosi, gravitatsiooni, pindpinevusjõu jne tõttu ühest keskkonnast teise Keemiliselt seotud vesi-ei ole taimedele omastatav Füüsikaliselt seotud vesi-näiteks kilevesi. Taimedele raskesti omastatav Maksimaalne hügroskoopsus-väljendab mullaosakestel tugevasti seotud vee hulka, see on
Raudhüdrooksiidide grupp - limoniit, gotiit. 14.Peenes - peeneseks nimetatakse mulla koostisosakesi, mille läbimõõt alla 1 mm.(koresel üle 1 mm.) ** 0,05-1 mm - liivad: * jämeliiv 0,5-1 mm; *keskmine liiv 0,25-0,5 mm; *peenliiv 0,05-0,25 mm liiva materjal valdavalt kvarts (SiO2) 15.Ibe on osake suurusega alla 0,001 mm, on füüsikaline savi ( füüsikaline savi on -0,01mm) 16.kolloidide jaotus tuuma järgi: mineraalsed, orgaanilised, orgaanilismineralsed. kolloidid võivad käituda happe või alusena.Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad savimullad.Ühesuguse laenguga kolloidid tõukuvad üksteisest.Kolloididega seonduvad mulla ühed tähtsamad omadused-keemisvõime.Kolloidide jaotus:happelised, basoidsed, amfoteersed. Lk 63 (pruun). 17.Asendumisneeldumine-mulla võime vahetada mulla tahkes faasis neeldunud ioone lahuse ioonide vastu,see võime on ekvivalentne (samaväärne)
Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. · Lisandite esinemine taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel- mulla kolloidideks nimetetkse osakesi , mille läbimõõt on alla 0,001mm. Mulla kolloide jaotakse tekke alusel · tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel · loomsete ja taimsete jäänuste murenemisel · mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast.
Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide. Tulemus: Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik: Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2
aine ei ole mineraalosaga liitunud. Org. aine sisaldus tavaliselt 7...35%. Profiili alumine osa tugevasti gleistunud. E lessiveerunud horisont. Laskuvate vetega kantakse peeneid mullaosakesi allapoole. Toimub osakeste mehaaniline ümberpaigutamine. Heledam horisont, mis tekib A- horisondi alla ja kust toimub osakeste mehaaniline väljauhtumine. 26. Mulla kolloidid ja nende jaotus- nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. 27. Sool, geel, koagulatsioon- Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas,
mille lipiidset koostist oli vaja uurida. Lisasin 0,5ml orgaanilist lahustit mõlemasse katseklaasi, loksutasin ja lasin settida umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kandsin pipetiga tilga lahust kahele filterpaberile ja lasin kuivada. Kuivanud paberit vaatlesin vastu valgust. Filterpaberil,millel oli rasvaproov Nr 1, oli ,,rasvane paber". Seega rasvaproov nr 1 sisaldas lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioon on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valasin 4ml erinevaid ettevalmistatud lahuseid. Lisasin 4ml destilleeritud vett ja loksutasin. Emulsioon Nr 2 oli segu hägune ja ei segunenud ettevalmistatud lahuses, seega on nad
Keemilised ja bioloogilised uusmoodustised. · Lisandite esinemine taimsed või loomsed jäänused, inimtegevusega mulda sattunud võõrkehad. 21. Mulla kolloidid ja jaotus tekke alusel- mulla kolloidideks nimetetkse osakesi , mille läbimõõt on alla 0,001mm. Mulla kolloide jaotakse tekke alusel · tekivad kivimite ja mineraalide murenemisel · loomsete ja taimsete jäänuste murenemisel · mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaksioonide käigus mullatekkeprotsessis. 22. Mulla neelamisvõime- on omadus siduda mitmesugusedid tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. On väga suur tähtsus muldade viljakuse kujunemisel ja taimede toitumisel. 23. Mulla neelamisvõime liigid- · Mehhaaniline (muld käitub sõelana) · Füüsikaline neeldumine on tingitud kolloidide pinnaenergiast.
tingimustes tekkinud üksikud gleilaigud või roostetäpid. g põhihorisondi sümboli juures ja tähistab mulla gleistumist. On ajutise liigniiskuse tingimustes tekkinud glei- ja roostelaikudega horisont. Ülekaalus põhihorisondi värvus. 9 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. Mulla kolloidideks nimetatakse osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 nm. Väiksemad osakesed on molekulid. Kolloidide jaotus tekke alusel: 1)Mineraalsed kolloidid- tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus. 2)Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel. 3)Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis. Mulla kolloidide tähtsus mullaneelamis võime. 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid.
· Katseklaasidesse lisatakse mitte rohkem kui 0,5 ml atsetooni · Loksutatakse hoolikalt ja lastakse tahkel materjalil settida · Katseklaasidest kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada · Kuivi filterpabereid vaadatakse vastu valgust · Esimese proovi paber paistis paremini läbi, seega sisaldas see lipiide 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena (dispergeerunud faas) teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Kui orgaanilises lahustis valmistatud rasvalahus viia vette ja seda intensiivselt segada, moodustub
B, Mn, Zn, Mo, Co. Need on samuti taimele asendamatud sest toimivad taimes biokeemiliste protsesside katalüsaatorina. NH4NO3 kõige parem lämmastikväetis Leidke antud võrrandi põhjal agronomiliselt ja majanduslikult efektiivsed väetiskogused kui viljahind on 2 krooni kg, koristamise maksumus 30 senti kg ja väetamise maksumus 20 krooni kg N Y = 15 + 0,20N 0,001N2 NBNB! Mulla füüsikalis-keemilised omadused Need omadused sõltuvad mulla peenemate osakeste kolloidide olemasolust. Mullakolloidid on osakesed läbimõõduga 1-100 millimikronit. Vees annavad nad kolloidlahuse. Suuremad annavad suspensiooni ja väiksemad molekulaarlahuse. Kolloidid võivad olla mineraalsed, orgaanilised, orgaanilis-mineraalsed komplekskolloidid. Sageli on mullas nii et mingi räni-mikrokristall on kaetud erinevate kolloidide kihtidega. Kuna kolloididega seonduvad ühed tähtsamad omadused neelamisnähtused, neelamisvõime siis seda kolloidkompleksi
Loksutatakse hoolikalt ning lastakse tahel ainel settuda umbes 5 minutit. Mõlemast katseklaasist kantakse pipetiga tilk filterpaberile ja lastakse kuivada. Esimesest katseklaasist võetud proov sisaldas lipiide, sest paberile jäi rasvane laik järelikult sisaldab lahus lipiide, teisest katseklaasist võetud lahus mingeid jälgi ei jätnud, mistõttu lahusest puuduvad lipiidid. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati 2ml uuritavat lahust, mida oli eelnevalt etanooliga lahjendatud. Katseklaase loksutatakse homogeense sademe moodustumiseni. Lisatakse mõlemasse 4ml destileeritud vett ja loksutatakse
kanti pipetiga tilk lahust filterpaberile. Kui paber oli kuivanud, vaadeldi seda vastu valgust ning varju. 3 Tulemus Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk oli vastu valgust heledam ning vastu varju tumedam, paberi läbipaistvus oli suurem. Proovi nr 1 lahuse plekil muutusi märgata ei olnud. Seega sisaldas proov nr 2 lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises. Emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni lahuse hägustumine. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda, siis intensiivsel loksutamisel moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik Kahte kuiva katseklaasi valati ~2 ml 96% etanooli ning lisati 2 ml kahte erinevat uuritavat lahust, millest ühes sisalduvad lipiidid
Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90℃- ni, jahutatakse aga 35-40 ℃- ni. Töötlemine kestab 10-20 s. Selitamine želatiiniga põhineb sellel, et tema molekulid on positiivse laenguga, pektiin ja tselluloos aga negatiivse laenguga. Želatiin neutraliseerib mitsellide elektrilaenguid, põhjustades sade tekkimist. Protsessi viiakse läbi temperatuuril 10-12 ℃ 6-10 tundi. Kolloidide koagulatsioon on võimalik ainult siis, kui lahuses on palju parkaineid. Sellepärast želatiini tavaliselt kasutatakse teiste reagentidega koos, nt tanniiniga. Tanniin on hästi lahustuv vees parkaine. Optimaalse koguse saab kindlaks määrata ainult katseliselt. Bentoniit on võimekas moodustada peenikesi suspensioone, millel on negatiivne laeng. Bentoniit eemaldab nii valgulisi aineid kui ka parkaineid. See on
Töö käik: Kahte katseklaasi panin umbes 1g kummastki tahke aine proovist. Mõlemasse valasin umbes 1ml orgaanilist lahustit, milleks kasutasin etanooli ja lasin 5 min seista. Mõlemast katseklaasist kandsin tilga paberile ja kuivatasin. Järeldus: Kuivade paberite võrdlusel oli näha proovi nr 2 tulemusel tekkinud rasvaplekke, sellest järelduvalt: proov nr 2 sisaldas lipiide. 1. 1.3.2. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad
· Kui lahuse kohale on tekkinud selge lahusekiht, siis kantakse mõlemast katseklaasist tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. · Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ning varju suunas Esimesest proovist võetud lahusest tekkis paberile rasvaplekk, järelikult sisaldas esimene proov lipiide. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Emulsiooni moodustumisest annab märku selge lahuse hägustumine. Rasvad lahustuvad orgaanilistes solventides ning kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivselt segada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Töö käik
Esimene katseklaas: Akroleiin proov nr.1 Teine katseklaas: Akroleiin proov nr.2 Proovi nr 2 sisaldava lahuse plekk paistis vastu valgust heledam ja vastu varju tumedam. Proovi nr 1 sisaldava lahuse pleki kohalt muutusi läbipaistvuse osas polnud. Seega sisaldas 2. proov lipiide. 1.3.2. Emulsioonitest Teooria Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides, nagu
15. Mis on neeldumine? neeldumine -- mullaosakeste liitumine lahustunud elementidega 16. Mis on mulla neelamisvõime? neelamisvõime -- mulla omadus siduda tahkeid, vedelaid ja gaasilisi aineid. 17. Kirjelda mullas toimuvaid neeldumisviise. mehhaaniline neeldumine -- mulla kapillaarid peavad kinni peeneid aine osakesi (nt tolmpõlevkivituhk). Toimib nagu sõel ja võimaldab mulda viia tolmpeeneid väetiseid, kartmata et nad mullast välja uhutaks. 2. füüsikaline neeldumine -- tingitud kolloidide pinnaenergiast (NH3, NO3, Cl- ioonid) a. positiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule kui vee molekule (nt ammoniaagivesi) ja vesi surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. b. negatiivne füüsikaline neeldumine. Mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi vee molekule kui lahustunud aine molekule (nt CL KCl-s) ja aine surutakse mulla kapillaaride alumisse ossa. Seega aine leostatakse (uhutakse) mullast välja. 3
filterpaberil olev ,,täpike" ära kuivab. 6. Ära määrata kummas tundmatus tahkes aines oli rasva ja kummas mitte. Järeldus: Esimeses proovis oli rasva sees ja seda oli näha sellega, et kui vaatada valguse poole läbi paberfiltri, siis täpike oli natukene läbipaistev. Teisel filterpaberil seda ei olnud. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilisetest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Emulsioonid hajavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade ja rasvhapete iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus polaarsetes keskkondades. Kuid lahustuvad orgaanilistes solventides. Kui solvendis valmistada lahus lipiididest, ja siis panna polaarsesse keskkonda, tekib õli-vees tüüpo emulsioon. 1. Võtta kaks katseklaasi, kaks korki, 4 ml 96%-list etanooli, 2 ml uuritavat lahust (kokku 4 ml). 2
Kui sademe kohale oli tekkinud selge lahuse kiht, kandsin mõlemast katseklaasist pipetiga mõned tilgad lahust filterpaberile ning lasin kuivada. Seejärel vaatasin pabereid vastu valgust. Esimese proovi korral paistis paber läbi, kuid teisest proovist saadud lahusel paberi läbipaistvusele mõju ei olnud. Järeldan sellest, et esimene proov sisaldas lipiide. Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust (dispergeerunud faas), millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teise vedelikus (pidevas faasis). Kuna emulsioonid hajutavad läbivat valgust, siis emulsiooni moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks. Rasvade kui rasvhapete glütserüülestrite iseloomulikuks tunnuseks on hüdrofoobsus st lahustumatus vees ja vesilahustites. See-eest lahustuvad nad orgaanilistes solventides nagu
filterpaberile ja lastakse kuivada. Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ja varju suunas. Järeldus: Orgaanilise solvendi lisamisel lipiid lahustus. Filterpaberile kandes ja kuivatades oli selgelt näha, et üks lahus muutis paberi läbipaistvust. Pärast teise lahuse kandmiset paberile ja kuivatamist muutub paber endiseks . Lipiidid sisaldusid proovis nr 2. 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus. Kuna emulsioonid hajutavad valgust, siis emulsiooni moodustumisest saab aru, kui lahus muutub häguseks. Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda loksutada, siis moodustub õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonid on levinud toiduainete valdkonnas (piim), autotööstuses (lateksvärvid).
- Erinevad tööstusharud - Puhastus ja hügieen https://www.youtube.com/watch?v=al-do-HGuIk - Keemiatööstus https://www.youtube.com/watch?v=baGrtqyWSRM Joogi-, majapidamis- ja tööstuslikuks otstarbeks kasutatakse kas pinnavett (jõed, järved) või põhjavett (kaevud, allikad). Eelistatud on põhjavesi, sest seal ei olene soolade, kolloidide jt lisandite sisaldus aastaegadest ja on oluliselt väiksem kui pinnavetes. 4 11.02.2018 Mõisteid seoses veega
veepealne (ajuti üleujutatud) deltatasandik Kuigi voolukiiruse langemisel on deltade akumuleerumisel mängida suurim roll on settimine deltas kontrollitud kolme faktoriga: (1) mehhaaniline settimine - voolukiirus/voolamise turbulentsus langeb ja hakkavad settima ka kõige väiksemad osakesed (2)elektrolüütiline koagulatsioon - magedas st madala ioonkontsentratsiooniga vees on saviosakeste ja ka kolloidide ümber oaks elektriline kaksik-kiht, mis ei lase neil osakestel üksteise külge kleepuda, kuid juba vähegi soolasemas vees surutakse see kaksik-kiht kokku ja saviosakesed/kolloidid kleepuvad üksteise külge moodustades suuremaid ja seega ka kiiremini settivaid osakesi nn koagulaate/flookuleid. Elektrolüütiline koagulatsioon teeb võimalikuks muidu praktiliselt mittesettivate saviliblede väljalangemise suspensioonist. (3)orgaaniline - soodi ja järve/soo setted - delta pinnal moodustuvad
[1, lk 3] Kõigile inimestele puhta mageda vee tagamine on aga üks tänapäeva aktuaalsemaid probleeme. Kogu maailma veest on magedat vett ainult 3% ja põhjaveed moodustavad sellest 14%. [1, lk 3][2, lk 15-16] Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Võrreldes jõe-, järve- ja mereveega, on põhjavesi palju keerukama koostisega. Temas leidub enamik elemente Mendelejevi tabelist. Põhjavees esinevad nad ioonide, gaaside, lagunemata molekulide ja kolloidide kujul. [1, lk 18] Põhjavee näitajatest, mis rikuvad vee tajutavaid omadusi ja halvendavad elanike elukvaliteeti, ohustamata tervist, ei vasta elanike joogivees sageli nõuetele rauasisaldus. Raud vees võib olla nii loodusliku päritoluga kui ka tingitud puurkaevu või veetorustike kehvast seisundist. Vees esineb raud tavaliselt kahe, harva kolmevalentse iooni kujul. Kuigi rauaühendid ei ole tervistkahjustavad, annavad nad veele ebameeldiva metalse maitse. [1, lk 19][3]
6. Lasen kuivada. 7. Vaatan kuiva paberit vastu valgust. Proov sisaldas lipiide. Proov ei sisaldanud lipiide 1.3.2 Emulsioonitest KOLLOIDID koosnevad ühest või enamast mittesegunevast vedelikust, millest üks (dispergeerunud faas) on jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena teises vedelikus (pidevas faasis). Emulsioonid on üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tundakse kolloidide nime all. Nad hajutavad läbivat valgust ning selge lahus muutub häguseks. Orgaanilistes solventides valmistatud rasvalahuse viimise hüdrofiilsesse vesikeskkonda ja intensiivne segamise/loksutamise tulemusel tekib õli-vees tüüpi emulsioon. Emulsioonide levimine: - Toiduainete tööstuses (piim on õli-vees tüüp; või on vesi-õlis tüüp) - Värvitööstuses (lateksvärvid) TÖÖ KÄIK: 1. Lisa kahte kuiva katseklaasi 2 ml destilleeritud vett. 2
vastavalt aastaajale. Oma koostiselt on pinnaveed akvaariumivee vajalikule 6 koostisele tavaliselt kõige lähedasem. Pinnavete puhastamine kahjulikest lisanditest on liiga keerukas ja aeganõudev toiming. [5] 3) põhjaveed veed, mis paiknevad allpool maapinda: allika- ja puurkaevuveed, ka veevärgivesi. Iseloomulikud on suur sooladesisaldus ning karedus. Mehhaaniliste lisandite, kolloidide ja orgaaniliste ühendite sisaldus on põhjavees aga tavaliselt väga madal või puuduvad need lisandid täielikult. Võrreldes pinnavetega on põhjavete keemiline koostis võrdlemisi püsiv. Peamiselt leiavad akvaariumiveena kasutust kombineeritud atmosfäärivete või destilleeritud veega. Orgaaniliste ühendite ja kolloidide puudumise tõttu on põhjaveeliikide kasutamisel sageli käepäraseks ka vee koostise keemilise parandamise võtete rakendamine. Põhjavete kasutamisel on
2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%. Väiksem leetunud muldades, suurem karbonaatsetes muldades. Vees lahustuvad P ühendid lähevad kiiresti üle
2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas · Kaod NH3 lendumine, kui ammofikatsioon mulla pinnal; Fiksatsioon; Denitrifikatsioon; Immobilisatsioon; Väljauhtumine. · Allikad 3. Kaalium ja tema vormid mullas Üldsisaldus 0,8-2,8%. Väiksem liivmuldades, suurem karbonaatsetes muldades. 99% on liitsilikaatidena, seda taimedele vaid 1% omastatav. Kergetel muldades leostub kergelt välja, kolloidide sisaldus väike. Mulla liikuva K varudest ei tohiks ära kasutada teraviljadel 20-40%, trühvelviljadel 40-60%. Kaaliumi eri vormid mullas: · Mullalahustes. · Neeldunud mullakolloidides. · Seotud asendamatult mulla savimineraalidega. 4. Fosfor ja tema transformatsioon mullas Üldsisaldus 0,03-0,01%. Väiksem leetunud muldades, suurem karbonaatsetes muldades
2. Savimineraalide grupp montmorilloniit, hüdrovilgud, kaoliniit
3. Alumiinium hüdrooksiidide grupp hüdroangilliit
4. Raudhüdrooksiidide grupp limoniit, gotiit
Mulla keemiline koostis
Lähtekivimid: O, Si, Al, Fe, Ca, Na, K, Mg, Ti, C, Mn, P
Taim: C, O, H, N, Ca, P, Si, K, S, Mg, Fe, Na
Muld: O, Si, Al, Fe, C, Ca, K, Mg, Na, Ti, M, N
Fosforiiti on muldades vähe.
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Ca, Ni)
Primaarse Sekundaarsed Mg, Fe
d kloriidid
kloriidid
Püroksee Montmorilloniit Fe, Mg, Ca
n
Amfibool Asendamatud Ca, Mg, Fe
id katioonid
Apatiit Vähelahustuvad Ca, P
soolad
Mulla füüsikalis-keemilsed omadused
Mullakolloidid ja selle omadused
Kolloidide jaotus tuuma järgi:
1. Mineraalsed
2. Orgaanilised
3. Orgaanilis-mineraalsed
Kolloidide vaesed on liivmullad - rikkad savimullad
Kolloidide jaotus:
1. atsidoidsed ehk happelised
2. basoidsed
3. amfoteersed
Soolid
Väetada tuleb nii, et ei tekiks keskkonna olulist reostust. Loodushoiu seisukohalt tuleb kasuks multši kasutamine, mis takistab taimetoitainete väljauhtumist sademetega. Väetiste andmisel arvestatakse järgmist: Lämmastik on mullas väga liikuv ja seetõttu on lämmastiku sisaldavad mineraalväetised andmisaja ja –viiside suhtes kõige nõudlikumad. Fosfor seotakse mullas keemiliselt ja selle väljauhtumise oht on väiksem. Kaalium neelatakse mullas kolloidide poolt ja arvestatav väljauhtumine esineb vaid kergema lõimisega muldadel. Lämmastikväetised antakse kevadel või suve esimesel poolel. Fosfor- ja kaaliumväetised kevadel või sügisel. Hooldamine Noore istandiku hooldamine Vajalik kastmine on suve esimesel poolel, et taimed omastaksid toiteelemente õigeaegselt ja kasvaksid intensiivselt. Hiljem kasvu vaibumise ajal ei ole veetarve enam nii suur. Intensiivne
Õp lk 22( muldade väliuurimine) 22. Mulla kolloidid, nende jaotused ja tähtsus. Kolloidid- osakesed, mille läbimõõt 1- 100 nm Jaotus: Mineraalsed kolloidid- kivimite ja mineraalide murenemise käigus Orgaanilised kolloidid- loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel 23. Mulla neelamisvõime ja selle liigid. Mehaaniline neeldumine- muld sõelana Füüsikaline neeldumine- tingitud kolloidide pinnaenergiast Keemiline neeldumine- mullalahuses olevad lahustunud toitained lähevad üle mingi keemilise reaktsiooni tulemusel mittelahustuvasse vormi Bioloogiline neeldumine- taimed ja mikroorganismid võtavad toitelemente oma organismi ülesehituseks Asendusneeldumine- mulla võime vahetada mulla tahkes faasis leiduvate ioonide mõningat osa ekvivalentse huga lahuse ioonide vastu
· Kuiva paberit vaadatakse vastu valgust ja tehakse järeldus, kumb proov sisaldas lipiide. Katse tulemused Esimene proov, mis filterpaberile kandsin, jättis rasvapleki. Teine proov ei jätnud plekki. Järeldus Esimene proov sisaldas lipiide, sest jättis filterpaberile rasvaplekki. Teine proov lipiide ei sisaldanud, sest filterpaberile plekki ei jätnud 1.3.2 Emulsioonitest Emulsioonid on üks liik kahe-või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloidid koosnevad kahest mittesegunevast vedelikust, millest üks on jaotunud väikeste tilgakestena teises vedelikud. Emulsioonide moodustumisest annab informatsiooni selge lahuse muutumine häguseks, sest emulsioonid hajutavad hästi valgust Rasvadele on iseloomuliik hüdrofoobsus ja lahustumatus vees ja vesilahustes. Küll aga lahustuvad nad orgaanilistes solventides. Kui sellises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse
elusorganismide lagunemisel; Erinevalt enamusest anorg. ainetest on org aine sisaldus merevees suhteliselt väike. Suur ruumiline ja ajaline kõikumine nii kvantitatiivses (kogused) kui kvalitatiivses (millise päritoluga org. ainega on tegemist) sisalduses. Sõltub organismide asustustihedusest antud piirkonnas; mõju suurus sõltub ajast. Näiteks fütoplanktoni õitsemine, mille tagajärjel satuvad vette mürgised ained kalade suremus; kolloidide moodustumine vesi vahutab (NB! Vee pindpinevuse vähendamine) Merevees lahustunud gaasid: Lämmastik (N2) Hapnik (O2) Süsinikdioksiid (CO2) Argoon Nende kontsentratsioonid merevees väga varieeruvad ja sõltuvad erinevatest füüsikalistest parameetritest: Temperatuurist Soolsusest Hüdrodünaamikast Kui ka bioloogilistest protsessidest (assimilatsioon ja hingamine); Hapniku defitsiidi korral, näiteks suurtes sügavustes
Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o
Füüsikaline neeldumine on tingitud mullaosakeste pinnaenergiast ja siin tuleb vahet teha positiivse ja negatiivse neeldumise vahel (pos. - mullaosakesed tõmbavad tugevamini ligi lahustunud aine molekule, negat. - tugevamini veemolekule (nitraadid, kloor)) Füüsikalis-keemilise ehk asendusneeldumise põhjustajaks on mulla elektriliselt laetud kolloidid, ülekaalus negatiivse laenguga kolloidid. Mulla kolloidide pinnal seotud katioone, mis on välja tõrjutavad teiste katioonide poolt, nimetatakse neeldunud katioonideks. Keemilise neeldumise all mõistetakse vees lahustunud toitainete üleminekut keemiliste reaktsioonide tagajärjel raskestilahustuvateks ühenditeks Bioloogiline neeldumine avaldub taimede ja mikroorganismide poolt toitainete omastamise kaudu 57. Lämmastik ja sellega seonduvad protsessid mullas Meie muldade üldlämmastikusisaldus on küll 0,1...0,3 %, s.o
· Tänu humiinhappele on erinevad mullad erineva happesusega C187H186O89N9S1 Mulla mineroloogiline koostis · Mineraal on maakoores leiduv keemiliselt ühtlane element või ühend · Mineraalil on kindel keemiline koostis ja iseloomulikud omadused · On olemas settekivimid ja tardkivimid · Muld koosnebki mineraalidest, mis on koos orgaanilise ainega Mulla füüsikalis-keemilised omadused · Ära määratud mulla kolloidide poolt · Kolloid on peendispersne aine · Kolloidide vaesed on liivmullad, rikkad aga savimullad · Mulda saab oma keemilise koostise lähtekivimilt · Mulla iseloomustamisel on tähtis happesus · Kui pH on alla 7, on tegemist happelise mullaga, kui aga üle 7, siis on tegemist aluselise mullaga. · Alumiiniumi hüdrolüüs keskmiselt või nõrgalt happelises mullas tõstab selle happelisust · Selline hüdrolüüs mullas on iseloomulik niisketele savimuldadele · Happelised mullad on rikkad kaltsiumi ja magneesiumi poolest
Struktuuri järgi. 88. Värvilised metallid- liigitatakse: tiheduse järgi; sulamistemperatuuri järgi; vääringu järgi Kasutatakse: lennukitööstuses, mõõteriistades. 89. Vask- toodetakse vaskpüriidist; tema sulamid- pronks, messing, babiit 90. Al- saadakse boksiidist elektrilise rafineerimise teel; tema sulamid- duralumiinium. 91. Mg- Leidub karbonaatsetes mineraalides, merevees; tema sulamid- kergsulamid. VIII HETEROGEENSED SÜSTEEMID 92. Kolloidide klassifikatsioon- GAAS VEDEL TAHKE GAAS Vedel aerosool Tahke aerosool udu, pilved, atmosfäär suits, tolmune atmosfäär VEDEL Vaht Emulsioon Suspensioon vahukoor, majonees, piim, värvid, tint, veri seebivaht kätekreem TAHKE Tahke vaht Geel Tahke kolloid
Pektiinained moodustavad kihi kolloidosakeste ümber, takistavad nende sadestumist ning tõstavad mahla viskoossust. Sellepärast pektiini molekulide hävitamine soodustab osakeste sadestumist. Kui mahla hägusus on põhjustatud tärklise olemasoluga, siis tuleb kasutada amülolüütiliseid ensüüme. Selle meetodi puuduseks on pikaajaline kestus (1-2tundi) o Füüsikalis-keemilised (regentide kasutamine) Füüsikalis- keemilised meetodid põhinevad kolloidide termilisel töötlusel ning selgitavate reagentide lisamisel Termiline töötlus. Meetod põhineb valkude koaguleerumisel kuumutamisel. Kuumutamist tuleb kiiresti asendada jahutamisega. Sellisel vaheldumisel nõrgestab valkude veesidumisvõime, nad lähevad põhja ja kiskuvad kaasa teisi heljumeid. Kuid pektiin, tärklis ja teised kolloid jäävad mahla. Seda tehnoloogiat kasutatakse klaarimata mahlade valmistamisel. Tavaliselt kuumutatakse 80-90- ni, jahutatakse aga 35-40 - ni
annaabi.ee 
