Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Nimetu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis meetodidel varem veekaredust muudeti ?
  • Mis meetodidel varem veekaredust muudeti ?
 
Säutsu twitteris


SISUKORD
SISSEJUHATUS
1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS
2. AKVAARIUMI OSAD
3. AKVAARIUMI VESI NING AKVARISTIKA MINEVIKUST
3.1 Gaasid vees
3.2 Akvaristikas kasutatavad veeliigid
3.3 Ebasobiv veetemperatuur
3.4 Mis meetodidel varem veekaredust muudeti?
4. VEE KAREDUS
4.1 Vee kareduse bioloogiline tähtsus
4.2 Vee kareduse määramine
5. VEE KEEMILISE KOOSTISE MÄÄRAMINE
6. VEE pH MÄÄRAMISE TEHNIKA
7. VEE ANALÜÜS
8. KÜSITLUS
9. AKVAARIUM MILLE MINA LUUA SOOVIKS
10. KOKKUVÕTE
11. KASUTATUD KIRJANDUS



SISSEJUHATUS
Valisin uurimistöö teemaks akvaariumi vee, sest mul pole endal kunagi akvaariumi olnud ja ma tahaksin selle kohta rohkem teada saada. Uurin akvaariumivee kohta üldiselt ning ka täpsemalt selle kohta, milline peaks olema akvaarium minu kodule ning milliseid kalu ja taimi ma sinna soovin. Samuti loodan ma teada saada, kuidas kunagi akvaariumivett uuriti ning kuidas praegu. Akvaarium on mahuti, mille vähemalt üks külg on läbipaistev, ja kus elavad veeorganismid. Akvaariumis kasvatatakse organisme enamasti kas uurimiseks või täidab akvaarium esteetilisi eesmärke. Akvaariumihuvilisi inimesi ja selle pidajaid nimetatakse akvaristideks. Minu uurimistöö eesärgiks on seega ka anda ülevaade akvaariumi pidamisest, selle minevikust ning samuti loodan selle uurimistööga saada parema ülevaate sellest, milline peaks olema akvaarium minu akvaarium. Lisaks uurin ma ka enda tuttavatelt, mida nemad akvaariumidest arvavad ja uurin, kuidas erineb akvaariumivesi teistsugustest vetest.




1. AKVAARIUMI LOOMINE JA HOOLDUS
Akvaarium peaks akna suhtes paiknema nii, et valgus paistaks küljelt, sest otsene päikesevalgus pole akvaariumile hea. Miks pole hea, kui akvaariumi peale paistab otsene päikesevalgus? Sellepärast, et otsene päikesevalgus teeb '' klaasid roheliseks '', see tähendab et akvaariumi klaasid kattuvad intensiivse valguse toimel peagi tiheda rohelise vetikakihiga.
Akvaariumisse pinnaseks sobiks kruus või ehitusliiv. Terad peaksid olema vähemalt jämeda soola suurused ja voolava vee all hoolikalt pestud. Et põhja kanistada, võiks valida ka mõned suuremad puhtaks harjatud kivid.
Akvaariumi põhja ei sobi peenliiv, sest see teeb akvaariumi häguseks ja taimed ei taha seal hästi kasvada.
Akvaariumile tuleks muretseda lisaseadmed :
1. Kompressor, mis pumpab vette õhku.
2. Filter , mis kompressoriga ühendatult puhastab akvaariumi vett hõljuvast mudast.
3. Elektriline küttekeha ehk soojendaja, et hoida vee temperatuuri.
4. Kahv, et kalu kinni püüda.
5. Voolik akvaariumist vee välja laskmiseks.
6. Puhastid klaasi seinte puhastamiseks .
7. Lamp, mis toetab taimekasvu.
Akvaariumi tuleks ette valmistada. Paigutada õigele kohale. Seejärel tuleks põhja kinnitada mõni känd või puujuurikas ning midagi, et kalad saaks tekitada koopaid ja pelgupaiku. Edasi tuleks lisada kruusakiht, mis võiks olla 3-4 cm. Peamine kiht võib olla tekoratiivkruus, et akvaarium oleks ilusam. Kui kruusakiht on lisatud, saab hakata taimi istutama. Selleks tuleks lasta voolikust veidi vett, kuni kogu pinnas on veega kergelt kaetud. Siis tuleks planeerida taimede asukoht. Ette ja keskossa sobib istutada madalakasvulisi taimi ning külgedele ja tagumise klaasseina juurde sobivad kõrgemad taimed. Taimed tuleks istutada gruppidena, muidu võivad nad hakata segama akvaariumi vaatlemist. Taimi ei tohiks istutada liiga lähestikku, sest veetaimed kasvavad tavaliselt kiiresti. Kasutada võib nii elus- kui kunsttaimi. Kui taimed on istutatud, tuleks akvaariumisse paigutada kivid.
Akvaariumi täitmine veega. Täitmiseks sobib puhas vesi temperatuuriga 17-22 kraadi. Kui kodune kraanivesi peaks olema klooritatud, tuleks seda enne kasutamist hoida 3-4 päeva toas ämbris. Akvaariumisse ei sobi jõe või järve vesi, sest see sisaldab palju imetillukesi olendeid, veeloomi, vastseid ja haigusetekitajaid. Kogu akvaariumipõhi tuleks katta tugeva paberiga ja lasta ettevaatlikult veel sellele voolata. See aitab pinnasel säilitada ja veetaimed ei saa vigastada. Kui pool akvaariumi on täitunud, võib paberi ettevaatlikult ära võtta. Akvaarium on täidetud, kui veepiir ulatub umbes 1 cm allapoole klaasi ülemist serva. Kui akvaarium on veega täidetud, tuleks see katta klaaskaanega. See on vajalik vee aurumise pidurdamiseks ja kaitseks tolmu eest. Hea oleks kui klaaskaan koosneks kahest osast, sest nii on mugavam kalu toita. Tähtis on jätte õhupilu akvaariumi ja kaane vahele, et tagada õhuvahetus. Seejärel tuleks oodata, et mõne ööpäevaga eralduks akvaariumiveest õhumullid ning taimed harjuks oma uue koduga.
Kalade valimine. Alustada tuleks kaladega, kes sünnitavad oma järglased, sest nende eluviis ei ole igav, välimus pole inetu ja nende pidamine on lihtne. Kudejate kalade paljundamiseks on vaja palju põhjalikke teadmisi ja abivahendeid. Valida tuleks kalad, kes sobivad ühte akvaariumisse elama. Ette võib tulla kaladevahelisi tülisid, isegi kaklusi. Pole raske arvata, mis toimub akvaariumis, kui paigutada sinna korraga pisikesed kalad ja mõni suurem röövkala. Hoiduda tuleks akvaariumi kaladega üleasustamisest, sest kaladele peaks jätma ujumisruumi. Suuremaid kalu tuleks akvaariumisse panna vähem, väiksemaid parvkalu aga rohkem.
Kaladele toidu muretsemine. Kuivtoitu müüakse zookauplustes, sealt saab ka kalade jaoks mõeldud vetikatablette ja vitamiine. Toitu mitmekesistab sai, poolkõvaks keedeud munakollane ja kohupiim . Elustoiduna sobivad näiteks taimed või sääsevastsed. Kaladele tuleks anda väikestes kogustes , et kalad jõuaks selle kohe ära süüa, sest toidujäätmetega vesi rikneb, vesi muutub häguseks ja lõhnab ebameeldivalt. Üle jäänud toiduosakesed tuleb aegsasti akvaariumist eemaldada.
Akvaariumit tuleks jägida, sest seal võib tekkida õhupuudus. Sellest saab aru siis, kui kalad on pinnal ja ahmivad õhku. Kui õhupuudus tekibki, tuleb panna õhustaja tööle, vahetada kiiresti osa veest ja kui akvaariumis on rohelisi taimi, siis lülita valgus sisse. Jälgida tuleks ka seda, et akvaarium ei muutuks roheliseks, see tähendab et vetikad vohavad. Et seda vältida, tuleks akvaariumit õhustada ja kinni katta. Kui kalad peaks haigeks jääma, siis tuleb haige kala akvaariumist eemaldada ja kasutada ravipreparaate. Igapäevaselt tuleks kalu toita, kord nädalas võib jätta nii öelda dieedipäeva, mis on kaladele kasulik päev. Sellel päeval tuleks toita ainult maimusid ning suured kalad jätta söömata või neid vähem toita. Iga päev tuleks vaadata ka seda, et kõik kalad näevad terved välja, sest mõni haigus on nakkav ja haige kala tuleks teistest eraldada. Tuleks jälgida, et akvaarium ei lekiks. Sügisel ja talvel tuleb hommikuti valgus sisse lülitada ja õhtuti kustutada , nii et akvaariumil oleks vähemalt 7 tundi valgust. Kompressori tööd tuleb kontrollida, sest see varustab akvaariumit õhuga. Kui akvaarium pole kaladega üleasustatud, siis võib selle ööseks välja lülitada. Kord nädalas tuleb puhastada akvaariumi veefiltrit mudast, korrastada taimi, lõigates ära nende narmendavad lehed lehed ja leheotsad. Samuti tuleks kord nädalas puhastada akvaariumi klaas, kui see hakkab kattuma vetikakihiga ega ole enam täiesti läbipaistev. Iga kahe nädala tagant tuleb asendada 1/3 akvaariumiveest värske veega. Taimed, mis piiravad kalade ujumisruumi või mis on liiga tihedaks kasvanud, tuleb ümber istutada või osa neist eemaldada. Kord aastas tuleb teha suurem korrastustöö. Vahetada kogu vesi, pesta läbi põhjapinnas ja istutada kõik taimed uuesti. [6]
2. AKVAARIUMI OSAD
Vesi – akvaariumi vesikeskkonna tingimused sõltuvad palju seal elavast elustikust. Kaasaegses
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Nimetu #1 Nimetu #2 Nimetu #3 Nimetu #4 Nimetu #5 Nimetu #6 Nimetu #7 Nimetu #8 Nimetu #9 Nimetu #10 Nimetu #11 Nimetu #12 Nimetu #13 Nimetu #14 Nimetu #15 Nimetu #16 Nimetu #17 Nimetu #18
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-09-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 10 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor gerligerli Õppematerjali autor

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

528
doc
Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
15
pdf
Keskkonnakeemia
90
pdf
Öko ja keskkonnakaitse konspekt
304
doc
ELEMENTIDE RÜHMITAMISE PÕHIMÕTTED
98
docx
Kogu keskkooli bioloogia konspekt
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
15
pdf
Keskkonnakeemia 3 loeng-vesi
36
docx
Materjalide keemia





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun