Mullateaduse kordamine (0)

Mulla lõimis, klassifikatsioon , sõrmeproov.
Mulla mehaanilise koostise protsentuaalset jaotust nimetatakse mulla lõimiseks.
Eestis on kasutusel nn. Katšinski mulla lõimise klassifikatsioon, mille aluseks on    füüsikalise savi sisaldus mullas.
Kerged mullad : l, sl
Keskmised mullad: ls1, ls2, sl/ls
Rasked mullad: ls3, s
Erodeeritud muldadena eraldatakse künklikus moreenmaastikus praeguste ja endiste kultuurmaade mullad, mis on allunud või alluvad kiirendatud vee-erosioonile. Eraldatakse kolm erosiooniastet: nõrk, keskmine ja tugev
Mulla lõimise määramine nn. sõrmeprooviga. 
Mulda niisutatakse nii palju sobiva konsistentsini, et muld oleks piisavalt plastiline voolimiseks. Käte vahel voolitakse muld ca 3 mm jämeduseks nööriks. 
Savi – 3 mm voolitud nöör rõngasse keeramisel ei pragune. 
Raske liivsavi – rõngasse keeramisel nöör praguneb. 
Keskmine liivsavi – nöör kõigepealt praguneb ja seejärel murdub. 
Kerge liivsavi – rõngasse keeramisel mullast voolitud nöör murdub. 
Saviliiv – võimaldab endast peos veeretada kuulikese. 
Liiv – tavaliselt ei ole võimailik isegi kuulikest voolida, muld pudeneb peos laiali
Muldade harimiskindlus- Intensiivse mullaharimisega kaasnevad mitmed muutused mulla omadustes, mis vähendavad mulla potentsiaalset viljakust. Olulisemad potentsiaalset viljakust vähendavad muutused on mulla orgaanilise aine mineraliseerumine, erosioon ja struktuursuse halvenemine.Mullaharimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust Harimiskindlad mullad. Võib kasvatada intensiivset mullaharimist nõudvaid kultuure. Selliste muldade huumusesisaldus on optimaalne või üle selle, orgaaniline aine ei allu mineraliseerumisele, erosiooni ei esine ja mulla struktuursus on vastupidav.Piiratud harimiskindlusega mullad. Intensiivset mullaharimist kultuuride kasvatamine on lubatav, kuid nende vahekord heintaimedega peab olema selline, mis tagab potentsiaalse viljakuse suurenemise või säilimise. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed mullad, mille huumusesisaldus on suurem kriitilisest, kuid madalam optimaalsest, erosiooniohtlikud mullad ja mullad, mille orgaaniline aine allub tugevale mineraliseerumisele.  Harimisõrnad mullad. Intensiivne harimine põhjustab potentsiaalse viljakuse olulist vähenemist, mille tulemusena võivad mullad muutuda põllumajanduslikult kasutamiskõlbmatuks. Siia kuuluvad automorfsed ja poolhüdromorfsed huumusvaesed mullad, samuti turvastunud ja turvasmullad, mille org. aine allub tugevale mineraliseerumisele ning erodeeritud mullad.
aktiivveemahutavus põuakartlikes muldades 120-160 mm, parasniisketes muldades 190-230 mm ja liigniisketes muldades võib see olenev Muldade degradatsioon ja kaitse:
Degrad.- erinevad protsessid, mis põhjustavad mulla viljakuse ja kasutussobivuse halvenemist.
Jaotus:

• ehitusdegrad.;
  
• olmededegrad.;
  
• masindegr.;
  
• looduslik degrad.;
  
• ebaõidetest agrotehnoloogiatest tulenev degrad.
  

Degr-i protsessid:

• füüsikaline : erosioon (muldade erisiooni vältimiseks tuleb valida maakasutusviis, kus taimkate oleks võimalikult tihe ja aastaringe; metsaaladel tuleb vältida lageraiet); tihenemine (masinatega liigsest tallamisest); soostumine; soomuldade kahanemine.
  
• Keemiline: hapestumine; leelistumine (mullareaktsiooni märgatav tõus); saastumine raskemetallidega; sooldumine.
  
• Bioloogiline: mulla bioloogilise aktiivsuse langus.
  

alt kuivendusseisundist ületada 280-300 mm.
Kui lasuvustihedus on 0,3mm siis on tegemist turvasmullaga
erodeeritud muld (pindmine kiht on olenevalt nõlva kallakusest, mulla lõimisest ja taimkattest osaliselt või täielikult ära kantud ; laiguti või lausaliselt avanevad maapinnal sügavamad mullakihid
Mulla kolloidideks nim osakesi, mille läbimõõt on vahemikus 1...10 millimikronit. Väiksemad osakesed on molekulid.
Kolloidide jaotus tekke alusel:
Mineraalsed kolloidid - tekivad kivimite ja mineraalide murenemise käigus.
Orgaanilised kolloidid- tekivad loomsete ja taimsete jäänuste muundumisel.
Orgaanilis-mineraalsed kolloidid- tekivad mineraalsete ja orgaaniliste kolloidide vaheliste reaktsioonide käigus mullatekkeprotsessis.
Kolloidide esinemisel hajutatult nim seda kolloidlahuseks ehk sooliks. Kui kolloidid esinevad koondunult, siis nim seda geeliks (sültjas, helbetaoline mass). Kolloidide omavahelist liitumist ja sadenemist nim koagulatsiooniks (sool läheb geeliks või vastupidi).
Mulla neelamisvõime on mulla omadus siduda mitmesuguseid tahkeid , vedelaid ja gaasilisi aineid, mis satuvad kokkupuutesse mulla tahke faasiga seal ringleva vee ja õhu kaudu. Mulla neelamisvõimel on suur tähtsus muldade viljakuse kujundamisel ja taimede toitumisel. Kõik katioonide ja anioonide vahetusprotsessid toimuvad peamiselt kolloidide pinnal. Mulla puhverdusvõime on mulla võime vastupanna ükskõik millise teguri poolt esile kutsutud reaktsiooni muutusele. Mulla puhverdusvõimet põhjustab tema neelav kompleks ja mullas leiduvate nõrkade hapete soolad koos vastavate hapetega ning karbonaatsetes muldades leiduvad karbonaadid . Mida rohkem on mullas kolloide, seda suurem on mulla puhverdusvõime.