Lipiidide reaktsioonid. (0)

Biokeeemia laboratoorne töö No 1.3
Lipiidide reaktsioonid.
Õpperühm: YAGB21
Töö teostaja : Alexander Kirichuk .a123695
Õppejõud: Tiina Randla
NB! Reaktsioonivõrrandid on võtnud laboratoorsete tööde juhendist , sest ei oska neid ise Wordis kirjutada. https://v2.ttu.ee/public/b/bioorgaanilise-keemia-oppetool/YKL3311_Biokeemia/Praktikum/BK_praktikum.pdf
Üldine Teoreetiline osa.

• Lipiidid – heterogenne rühm, mille molekulide keemilist ehitust iselomustab enamasti estersidemete esinemine. Lipiidid ei lahustu vees. Lahustuvad apolaarsetes solventides. Vähemal määral polaarsetel solventidel.
  
• Lipiidid on rakumembraanide põhilisteks koostiskomponendiks ja paljude organismide(põhiliselt loomade) varuaineks. Veel ka kaitse ja regulatoorfunktsioonid.
  
• Erinevad lipiidide rühmad vastavalt moleekuliehitusele: rasvhapped , rasvad , glütserofosfolipiidid, sfingolipiidid , vahadsteroidid, terpenoidid .
  

Vastavalt seebistumisvüimest võib lipiidid jaotada seebistuvateks ja mitteseebistuvateks.
Vastavalt molekuli struktuurile eksisteerivad liht- liit ja tsüklilised lipiidid

• Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on keemiliselt ehituselt rasvhapete triatüülestrid.
  
• Glütserofosfolipiidid – rakumembraanide peamieks komponentiks. Amfipaatsed molekulid, kuid on olemas fosforhappe jääk, mis moodustavad polaarse tsentri. Selle tulemusene vesikeskonnas moodustavad fosfolipiidid erinevad struktuure( membraan , vesikulid, liposoomid).
  
• Steroolide aluseks on steraanituum,mis asendis C-3 on hüdroksüleeritud. Steroolid on võimsad moodustada rasvhapetega estreid(steriidid). Kolesterool on levinum looduses sterool . Leidub kõikide loomseterakumembraanide koostises, tagab membraanile läbitavauuse ja voolavuse.Taimerakus sama funktsiooni täidavad fütosteroolid.
  

Katse 1.3.1 Rasvapleki proov .

• Teooria:
  

• Kõik lipiidid lahustuvad organilistes lahustites . Kui näiteks kanda lippidi sisaldava lauhust paberile, ja aurustama vedeliku, jääb paberil rasvaplekk, sel kohal pabri läbipaistvus suureneb.
  

• Töö käik:
  

• Me uuritame kaks tahket materjali, ainult üks sisaldab lipiidi.
  
• Võtame kaks katseklaasi ja lisame 1g tahket ainet igaühele.
  
• Lahustame tahke aine 0,5 orgaanilises lahustis( näiteks atsetoonis)
  
• Ootame 5 minutut.
  
• Võtame kaks filtripaberit ja kandme meie proovid nendele.
  
• Laseme kuivada
  
• Vaatame paberi peale vastu valgust. Tegime järeldus, mis paberil on lipiid.
  

• Töö tulemus:
  

• Esimese proovi kandmisel paberile, läbipaistvus on suurem kui teisel, kui vaadata valgu vastu. Siis tegime järeldust et esimene proov sisaldub rasva, mis oli lahustanudatsetoonis ja pärast paberis jäänud, aga teine mitte.
  

Katse 1.3.2 Emulsioonitest.

• Teooria:
  

• Emulsioonid on üks liik kahe, või enamfaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide ime all. Kolloidid koosnevad kahest mitteseunevatest vedelikust. Emulsioonid hajutavad valgust, mille tulemusena lahus muutub häguseks.
  
• Rasvad ja rasvhapped on hüdroffobsed ja lahustavad apolaarsetes lahustites. Siis kui lahustada rasva apolaarses lahustis ja lisade vette, tekkib vees emulsioon .
  

• Töö käik:
  

• Kahte kuiva katseklaasi valame 2ml 96-% etanooli.
  
• Igaühele lisame 2ml kahte erineat uuritavat lahust. Ainult üks neist sisaldab lipiidi.
  
• Loksutame gomogeense süsteemi modustamiseni
  
• Lisame igaühel 4 ml destileeritud vett.
  
• Jälgime.
  

• Töö tulemus:
  

• Teises katseklaasis (emulsioonitest II) lahus muutus häguseks, siis selles katseklasis tekkis emulsioon, järelikult lahus sisaldab sisaldab lipiide.
  

Katse 1.3.4 Küllastamata rasvhapete tuvastamine lipiidides.

• Teooria:
  

• Küllastamata rasvhapete esinemise kindlakstegemiseks kasutatakse reaktsiooni galogeenidega. Pruun broomilahus muutub värvituks küllastamata rasvhapete lisamiseks.
  

• Töö käik:
  

• Kolme katseklaasi lisame erinevaiod lipiidilahused: rasvhape, taiome rasv, loomne rasv
  
• Kõigisse katseklasside lisame 10 tilga broomi lahust kloroformis. Rasvhappe sisaldavas katseklaasis lahus beab pruuniks saama, teistes aga mitte.
  

• Töö tulemus:
  

• Meil oli niisusgused lahused : Searasv , oliõli ja palmithappe.
  
• B2 lisamisel palmithappelahus muutus pruuniks, teised aga värvituks.
  
• Järelikult searasv ja oliõli on küllastamata rasvhapped, palmithamme aga küllastanud.
  

Katse 1.3.5. Liebermann -Burchardik kolesterooli määramise test.

• Teooria.
  

• Kolesterool, reageerides äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas,moodustub tume sinakas-rohelise reaktsioonisegu.
  
• Tegemist on mitmeastmelise reaktsiooniga.
  
• Lõppkokkuvõttes tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu.
  
• Kolesterool:
  
• 
  

• Töö käik
  

• Kolme katseklaasi lisame valatakse 2 ml erineva lipiidi lahust metüülkloriidis. Meie juhul kolesteroolilahus, searasv, oliõli.
  
• Iga katseklaasi lisame 6 tilga äädikhappe anhüdriidi ja 4 tilka konts. väävelhappe. Loksutame
  
• Jälgime toimuvad värvusemuutusi.
  

• Töö tulemused.
  

Kolesteroolilahus äädikhappe lisamisel muutus siniseks, teised aga roheliseks. Järelikult searasv ja oliõli on mittte steroolid.