Lipiidide reaktsioonid (0)

Töö nr 1.3
Lipiidide reaktsioonid
Koostas:
Juhendaja : Mart Reimund
Teoreetilised alused
Lipiidid – heterogeenne ühendite rühm, mis reeglina ei lahustu vees ega ka vesilahustes, samas lahustuvad mitmetes apolaarsetes orgaanilistes solventides, neid iseloomustab ka estersidemete esinemine.
Lipiidid on olulised, kuna nad on nii loomsetes organismides kui ka osades taimedes olulised energeetilised varuained , lipiidid on ka rakumembraanide peamiseks koostisosaks ning neil on ka kaitsefunktsioon ja regulatoorne roll.
Lipiide võib jagada vastavalt molekuli keemilisele ehitusele ja omadustele järgmiselt:

• rasvhapped
  
• rasvad
  
• glütserofosfolipiidid
  
• sfingolipiidid
  
• vahad
  
• asteroidid
  
• terpenoidid
  

Klassifitseerimise viise on veelgi. Lipiide võib jaotada veel näiteks vastavalt seebistumisvõimele (seebistuvad ja ja mitteseebistuvad) ja molekuli struktuurile (liht-, liit- ja tsüklilised lipiidid).
Rasvad ehk triatsüülglütseroolid on rasvhapete glütserüülestrid, rasvamolekulid sobivad hästi toiduenergia säilitamiseks. Inimesele on erilise tähtsusega linool- ja α- linoleenhape – need on asendamatud rasvhapped – see tähendab, et need rasvhapped tuleb saada toidust, kuna organismis neid ise ei sünteesita.
Looduslikel küllastumata rasvhapetel esinevad kaksiksidemed valdavalt cis-konfiguratsioonis, trans-konfiguratsioonis rasvhapped käituvad sarnaselt küllastunud rasvhapetega ning on organismis raskesti metaboliseeruvad.
Glütserofosfolipiidid on rakumembraanide peamiseks koostisosaks. Tänu amfifiilsusele saavad need lipiidid moodustada vesikeskkonnas lipiidse kaksikkihi.
Steroolide ehituslikuks aluseks on steraani tuum, mille C-3 asend on hüdroksüleeritud ja just seepärast ongi steroolid võimelised moodustama estreid rasvhapetega (steriidid). Tuntuim loomne sterool on kolesterool , mis koosneb loomsete rakumembraanide koostisse, sellest toodetakse ka sapphappeid, steroidhormoone ja ka D-vitamiini.
Taimserakkude membraanides täidavad sarnast funktsiooni fütosteroolid, mis erinevad kolesteroolist C-17 asendusrühma ehituse poolest.
1.3.1 Rasvapleki proov
Lipiidid lahustuvad orgaanilistes lahustites . Lipiide sisaldava lahuse tilga kandmisel paberile ja lahusti aurustumisel moodustub paberile rasvaplekk , mille tõttu paberi läbipaistvus suureneb. Järeldusi saab teha vaid siis, kui lahusti on aurustunud ja paber on kuiv, sest niiske paber ka ilma lipiidideta on läbipaistvam kui kuivana .
Töö käik:
Uurida 2 tahket materjali, üks nendest sisaldab lipiide. Võtta 2 kuiva katseklaasi, millesse panna umbes 1 g tahket ainet. Lisada mõlemasse katseklaasi ubes 0,5 ml atsetooni ning loksutada hoolikalt ja lasta 5 minutit settimise jaoks seista. Mõlemast katseklaasist kantakse tilk lahust filterpaberile ja lastakse kuivada. Kui lahusti on aurunud ja paber on kuiv, vaadata filterpaberit vastu valgust ja järeldada, kumb proov sisaldas lipiide.
Tulemus:
Tahke aine I korral tekkis rasvaplekk, järelikult see proov sisaldas lipiide. Tahke aine II korral rasvaplekki ei jäänud ja seega see proov lipiide ei sisaldanud.
1.3.2 Emulsioonitest
Emulsioon – üks liik kahe- või enamafaasilistest süsteemidest, mida tuntakse kolloidide nime all. Kolloid koosneb kahest mittesegunevast vedelikust, kusjuures üks nendest on teise jaotunud mikroskoopiliste tilgakestena. Emulsiooni moodustumisest annab märku selgu lahuse muutumine häguseks.
Kui orgaanilises solvendis valmistatud rasvalahus viia hüdrofiilsesse keskkonda ja seda tugevalt segada ja loksutada, moodustub õli-vees tüüpi emulsioon.
Töö käik:
Kahte kuiva katseklaasi valada 4ml lahust, mis on valmistatud 96%-lisest etanoolist ja 2 erinevast lahusest, millest üks sisaldab lipiidi, teine mitte. Lisada mõlemasse katseklaasi ml destilleeritud vett, seejärel loksutada tugevalt. Järeldada, kummas katseklaasis olev lahus sisaldas lipiide.
Tulemus:
Lahuse nr 1 korral muutusi ei toimunud ja lahus jäi selgeks, seega selles lahuses lipiide ei leidunud. Lahuse nr 2 korral tekkis aga tugev hägu, seega moodustus õli-vees emulsioon ja see lahus sisaldas lipiide.
1.3.4 Küllastumata rasvhapete tuvastamine lipiidides
Küllastumata rasvhapete esinemist lipiidides saab kindlaks teha reaktsioonil halogeenidega. Kui proov sisaldab küllastunud rasvhappeid ja viia läbi reaktsioon broomiga, siis broomile iseloomulik pruun värvus ei kao (võib küll lahjeneda). Küllastumata rasvhapete puhul aga muutub lahus momentaalselt värvituks.
Töö käik:
Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erineva lipiidi lahust orgaanilises lahustis . Mina kasutasin rasvhappena palmithapet, taimse rasvana rapsiõli ning loomse rasvana võid. Lisada kõigisse katseklaasidesse 10 tilka broomi lahust kloroformis, loksutada ning jälgida muudatusi. Rasvhapet sisaldavas katseklaasis peaks broomi lahus säilitama iseloomuliku pruuni värvuse, teistes kahes toimub muudatus .
Tulemus:
Tõepoolest, rasvhapet (palmithape) sisaldavas katseklaasis säilitas broomi lahus iseloomuliku pruuni värvuse, sellest saab järeldada, et palmithape on küllastunud rasvhape. Nii see ka on, sest palmithappes pole kaksiksidemeid.
Rapsiõli sisaldavas katseklaasis kadus pruun värvus, seega saab järeldada, et rapsiõli küllastunud rasvhappeid ei sisalda. Internetist infot otsides leidsin aga siiski, et 100 g rapsiõlis leidub umbes 6 g küllastunud rasvhappeid. Ilmselt ei andnud katse positiivset reaktsiooni, kuna suures ülekaalus on siiski küllastumata rasvhapped.
Võid sisaldavas katseklaasis läks pruun värvus küll heledamaks, kuid jäi siiski alles. Sellest saab järeldada, et või sisaldab küllastunud rasvhappeid. Ka Internetist infot otsides sain teada, et 100g võis võib olla näiteks 53 g küllastunud rasvhappeid.
1.3.5 Liebermann-Burchard’i kolesterooli määramise test
Kolesterooli reageerimisel äädikhappe anhüdriidiga väävelhappe keskkonnas tekib tume sinakas -rohelise värvusega reaktsioonisegu, mis tekib mitmeastmelise reaktsiooni tulemusena.
Töö käik:
Kolme kuiva katseklaasi valada 2 ml erinevate lipiidi lahust metüleenkloriidis. Mina kasutasin kolesteroolilahust, taimse rasvana rapsiõli lahust ning loomse rasvana või lahust. Igasse katseklaasi lisada 6-7 tilka äädikhappe anhüdriidi ning 4-5 tilka kontsentreeritud väävelhapet, loksutada hoolikalt. Jälgida toimuvaid muutusi ja järeldada kolesterooli sisaldust uuritavates proovides.
Tulemus:
Kolesteroolilahust sisaldavas katseklaasis tõepoolest tekkiski tume sinakas-roheline reaktsioonisegu, mis oli teistest katseklaasidest selgesti eristatav .
Rapsiõli lahust sisaldava katseklaasi reaktsioonisegu oli heleroheline. Rapsiõlis kolesterooli küll leiduda ei tohiks, kuna kolesterool on loomne sterool, taimedes sisalduvad aga fütosteroolid ja usun, et nende sisaldus võiski anda õrna positiivse reaktsiooni.
Või lahust sisaldav katseklaas samuti oli heleroheline, sellest võib järeldada, et või sisaldab kolesterooli. Sedasama väidab ka Internet, 100 grammi võid sisaldab umbes 200 mg kolesterooli.