erinevas kontekstis. Näiteks sotsiaalpartnerid. Inglise keeles kasutatakse ,,social partners". Ameerika ühendriikide kontekstis tähendab see elukaaslasi. ,,Shop stewart" poepidaja. Töösuhtes termin ,,closed shop": See tähendab ettevõtet, mis on suletud selles tähenduses, et sinna võetakse tööle vaid ühe ametiühingu liikmeid. 2. Ideoloogilised probleemid tähendab seda, et me peame mõistma konteksti. Näiteks kollektiivsed läbirääkimised. Mis asi on ,,kollektiivne läbirääkimine" ja mis on selle eesmärk. Ameerika ühendriikides vaatame seda kui ühte suhtlemisvormi tööandja ja töötaja vahel. Euroopas tähendab see võitlust tööandja kui mõttetu kapitalisti vastu. Kuna kollektiivsed läbirääkimised on võitlusvahend, siis see tähendab just võitlust palga, tööaja üle. 3. ,,liiga kitsas arusaam" võrdleva käsitluse puhul tuleb olla võimalikult eelarvamuste
Usaldusisiku kohustused: 1 osalema informeerimisel ja konsulteerimisel; vahendama teavet tööandjale ja töötajatele; jälgima töötingimuste täitmist ning teatama rikkumisest tööandjale ja vajadusel tööinspektorile; töötaja taotlusel esindama töötajat töövaidluses tööandjaga enne töövaidlusi lahendavasse organisse pöördumist; aitama kaasa töörahu hoidmisele; tegema koostööd ametiühingu usaldusisiku, töökeskkonna voliniku ja töökeskkonna nõukoguga. 86 KOLLEKTIIVSED TÖÖSUHTED 339. Mis on kollektiivleping ja kes on kollektiivlepingu poolteks? Kollektiivleping on vabatahtlik kokkulepe töötajate või töötajate ühingu või liidu ja tööandja või tööandjate ühingu või liidu, samuti riigiasutuste või kohalike omavalitsuste vahel, mis reguleerib tööandjate ja töötajate vahelisi töösuhteid (kollektiivlepingu seadus, KLS, RT I 1993, 20, 353; 2009, 5, 35) § 2 lg 1. Kollektiivlepingu pooled on:
majandusühiskonna kujundamiseks. (Ibid) Nii pakub teadmisjuhtimine ettevõtjale võimalusi uuenduste väljamõtlemiseks ja teadmispõhiste innovatsioonide tootmiseks, et siis lisaväärtuse suurendamise kaudu tõsta ettevõtte efektiivsust ja suurendada konkurentsieeliseid. Minu meelest on teadmisjuhtimise juures olulisteks rõhuasetusteks dünaamilised teadmised ja pädevused, varjatud kollektiivsed teadmised ja innovatsioonide tootmine. Järgnevalt annangi lühiülevaate nendest aspektidest. Dünaamilised teadmised Tänapäeval vajavad organisatsioonid faktiteadmiste asemel dünaamilisi ehk loovteadmisi ja pädevusi, sest need on aluseks uuenduste väljamõtlemisel ja innovatsioonide tootmisele. Whitehead iseloomustas dünaamilisi teadmisi järgmiselt: · dünaamilised teadmised on situatiivsed s.t kontekstispetsiifilised, suhtelised ja sõltuvad olukorrast;
Nõukogude toidukultuur Klassikaline toidumenüü ● Sült ● Rassolnik ● Kartulisalat viineriga ● Pekiga praekapsas ● Kiluvõileivad ● Marineeritud seened, räimed ● Kotletid Toiduained poodides ● Kauplustes defitsiit ● Kollektiivsed retked seene- ja marjametsa ning hoidiste valmistamise populaarsus ● Toiduained kehva poolsed nt margariin ● Pikad järjekorrad e sabad (suhkur, mandariiid) "Vabandage, kas see on leivakauplus, kus ei ole leiba?" "Ei, see on lihakauplus, kus ei ole liha. Leivakauplus, kus ei ole leiba, on üle tee." Restoranid ● Argirutiini tõi vaheldust nädalalõpp restoranis. Igati kättesaadava hinna eest sai nii häid roogi
teadmine) . Sotsioloogia teadmine või õpetus inimkaaslusest Sotsioloogiline perspektiiv Ühiskondlik elu kui tervik Seosed Inimkäitumise kontekst Tähenduse andmine läbi sotsiaalse interaktsiooni (sotsiaalne reaalsus) Sotsiaalsed faktid Nähtusi, mille olemus, teke või areng on seletatav vaid ühiskondlike protsesside kaudu, nimetatakse sotsiaalseteks faktideks (social facts). /Emilie Durkheim/ Ühiskonna reaalsus ehk sotsiaalsed faktid Kollektiivsed ettekujutused ühiskonnas toimivad kollektiivsed ideed ja väärtused (religioon, moraal, õigus) Sotsiloogia morfoloogia faktid - iseloomustavad inidiviididevahelist seost ja neid iseloomustab: - Dünaamiline tihedus inimeste moraalse seotuse tugevus - Materiaalne tihedus populatsiooni asustustihedus "Inimene on ühiskondlik loom" Haigeühiskond Hullumeelne ühiskond Kodanikuühiskond Üleminekuühiskond ... Ühiskonna mõiste ja olemus Inimtegevuse keskkonna mittelooduslik
Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi vorme ja said seeläbi hoopis uue • MICHAEL HEIZERI lasi Los Angelese maakunsti muuseumi sissekäigutee peale paigutada 340 tonni kaaluva kivirahnu. Kollektiivsed maakunstid Eestis • Ristimägi Hiiumaal • Kiviskulptuurid Tagarannas Saaremaal Aitäh Teile!
uurimisega, mis on põhjustatud inimese kuulumisest gruppidesse. 1) Interdistsiplinaarne lähenemine A) sotsioloogia osa, mis tegeleb massiteadvuse nähtuste uurimisega B) psühholoogia osa, mis tegeleb isiksuse uurimisega 2) Intradistsiplinaarne lähenemine Tegeleb massipsühholoogialiste ja grupiliste nähtuste uurimisega Interpretatsiooni tasemed Sotsiaalpsühholoogia ajalugu I Problemaatika kujunemine (19.saj. keskpaik kuni 1908.a.) E. Durkheim "Individuaalsed ja kollektiivsed kujutlused" (1838) G. Tarde "Matkimise seadused" (1893) G. Le Bon "Hulkade psühholoogia" (1895) W. Wundt "Rahvaste psühholoogia" (1900) II Üleminekuetapp (1908 - 1940) W. McDougall "Sissejuhatus sotsiaalpsühholoogiasse" (1908) E.A. Ross "Sotsiaalpsühholoogia" (1908) III Eksperimentaalne etapp (alates 1940) V. Moede F. Allport K. Lewin Peamised suunad sotsiaalpsühholoogias · Psühhoanalüüs · Biheiviorism · Kognitivism Sotsioloogiline sotsiaalpsühholoogia
(nt iroonia fenomen, ...) Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud – peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida
(nt iroonia fenomen, ...) Emotsioonid ja hoiakud reklaami vastuvõtu regulaatoritena Emotsioon tingib hoiaku ja vastupidi. Emotsionaalne reageering ja hoiak on nagu medali kaks külge, ühe poolega medalit ei ole. Hoiakud kujunevad muuhulgas tundeelamuste mõjul, kuid ka emotsioon võib vallanduda hoiaku tulemusel. Samas võib hoiak jääda muutumatuks ka muutuva emotsionaalse seisundi korral. - Individuaalsed emotsioonid/hoiakud ja kollektiivsed emotsioonid/hoiakud Kollektiivsed emotsioonid/hoiakud peegelduvad üksteiselt vastu, mille käigus need omakorda võimenduvad. Hoiak on hinnanguline suhtumine, mis väljendub uskumustes, tunnetes ja kalduvuses käituda mingil kindlal viisil. (Ajzen, 1991) Hoiak on suhteliselt püsiv eelsoodumus või valmisolek reageerida teatud kindlal moel; reageerida
.............................................................................4 2.1.3 Kujuneva kirjaoskuse teooria.................................................................................4 2.1.4 Sotsiokultuuriline teooria.......................................................................................4 3 ELEMENTAARSE LUGEMISOSKUSE ÕPETAMISE MEETODID.................................5 4 LUGEMA ÕPETAMISE TASAKAALUSTATUD MEETODID..........................................5 5 KOLLEKTIIVSED MEETODID..........................................................................................5 6 MÄNG...................................................................................................................................6 7 JUTUTAMINE.......................................................................................................................6 8 LUGEMISOSKUSE PÕHIELEMENTIDE ÕPETAMINE...................................................6 8.1.1 Häälik ja täht...
Riigivõimu tasandid Opositsioon – koosneb ühest või enamast erakonnast, isikust või organisatsioonist, kes vastandavad ennast valitsusele, mõnele erakonnale või grupile, kes omab võimu. Koalitsioon – erakondade ajutime liit. Koalitsioonivalitsus on mitmest erakonnast moodustatud valitsus parlamentaristlikus riigis. Fraktsioon – Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liit, kus sünnivad olulised kollektiivsed seisukohad. Kohaliku omavalitsuse tuluallikad: osa üksikisiku tulumaksust, maamaks, riigi toetus, kohalikud maksud, laenud, laekumised teistelt omavalitsustelt, trahvid, riigilõivud, kaupade ja teenuste müük jne. Eesti kohtusüsteem: I aste. Maa-ja halduskohus = Maakohtud arutavad küiki tsiviil-ja kriminaalasju. Halduskohtud arutavad kaebusi ametiasutuste ja inikute vastu. II aste. Ringkonnakohus = Esimese astme kohtu otsuse saab siia edasi kaevata
*Kohalike elanike ekspluateeritakse: kasutatakse lapstööjõudu, eluohtlik töökeskkond. *Seadusandluse poodlemine: ettevõte liigutab oma tootmise riiki kus see ettevõttele sobilikum ja soodsam on. 23.Selgita mõistet inimõigused, selle liigendamisvõimalusi , positiivsed- negatiivsed) ja jagunemist kolmeks põlvkonnaks. *Inimõigused: inimestele kui ühiskonnaliikmetele kuuluvad õigused *Individuaalsed õigused: üksikisiku õigus. Elule,sõnavabadus jne. *Kollektiivsed õigused: sotsiaalse grupi õigused, garanteerivad eristaatuse- nt kohustuslik sõjaväeteenistus. *Positiivne õigus: kohustavad riiki tegema konkreetset tegevust *Negatiivsed õigused: kohustavad riiki tegevust mitte tegema. Inimõigused jagatakse kolmeks põlvkonnaks: *Kodaniku-ja poliitilised õigused nt õigus elule, sõnavabadus *Majanduslikud,sotsiaalsed ja kultuurilised õigused:õigus tööle, haridusele,kultuurile jms.
Motiveerimine on inimese tegevusele ajendavate jõudude teadvustamine ning nende vahendusel inimese mõjutamine. Motiveerimine saab olla enesekohane (töötaja motiveerib end ise) või välispidine (tööandja motiveerib töötajat). Töötajate motiveerimiseks on palju erinevaid võimalusi. Töötajate motivatsioon on individuaalne ja ajas muutuv, seega on ettevõtte motivatsioonisüsteemi arendamine järjepidev protsess. Tööalaseid motivaatoreid võib jagata mitmeti: kollektiivsed (motiveerivad kogu kollektiivi tervikuna) ja individuaalsed motivaatorid (motiveerivad isiklikest vajadustest lähtuvalt); mittemateriaalsed (on tajutavad psühholoogilise kasuna nagu tunnustus, isiklik areng, võimete arendamine) ja materiaalsed motivaatorid (on tajutavad füüsilise kasuna (palk, preemiad, töökeskkond ja –tingimused jne). Motivatsioonisüsteemi komponendid: 1.) materiaalsed: palk, lisatasud, soodustused jne 2
mudelid; eksponenttasandamine; splain meetod; harmooniliste kaalude võte; Box-Jenkinsi mudelid. o Mitmeteguriline prognoos: regressioonmudel; faktoranalüüsi mudelid; Markovi ahelmudel. x Analoogiameetodid: ajaloolise analoogia meetod, matemaatilise analoogia meetod x Ennetava informatsiooni meetodid: patentmeetod, publikatsioonide meetod b) Eksperthinnangute meetodid: individuaalsed ja kollektiivsed c) Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteem (puu) meetod, stsenaariumide, süsteemanalüüs, siht (kompleks) programm-meetod. 2. DETERMINEERITUD LIHTANALÜÜSI MEETODID Otsevõrdlused Teatud näitaja või tema tegurite, samuti ka nende dünaamika kasvuprotsentide võrdlemine, mida väljendab vastavate näitajate erinevuse koefitsient: K=yi/yj, kus yi on vastava näitaja tase antud objektil või
tundeside kodumaise looduse ja mullapinnaga kangelase tegusust tagasi, muudab ta moraalse arengu aeglaseks, tegelikult üpriski vastanduvaks ühemõõtmelisele universaal- ratsionalistlikule optimismile. Kokkuvõteks võib öelda, et Kreutzwaldi eepos ,,Kalevipoeg" on oma rikkaliku, värsivormiga küllasliku, paljutähendusliku tekstiga on tohutu tähtsus eestlusele ja eesti kirjandusele. Lisad: Kollektiivsed- ühtekuuluv inimesterühm Folkloor- rahvaluule Metafoor- kõnekujund Patriootiline- isamaaline Genereerima- tekitama Paradoksaalne- näilikult mõistusvastane tegu Ratsionalistlik- mõistuslik inimene
konsensus. Vihakõne on keeruline ja erinevaid arvamusi tekitav küsimus, mida erinevad õiguskultuurid ja jurisdisktsioonid käsitlevad erinevalt. Vihakõne on äärmiselt kontekstispetsiifiline nähtus, mis sõltub nii keskkonnast, kõnelejast kui auditooriumist. Vihakõne defineerimiseks on kasutatud erinevaid komponente, sealhulgas: • väljaöeldu sisu, • väljaöeldu (kirjalik või suuline) toon, • väljaöeldu olemus, • väljaöeldu (individuaalsed ja kollektiivsed) sihtmärgid, • väljaöeldu võimalikud tagajärjed või mõju. [1] Valdavas enamikus maailma riikides on mingil kujul vaenu õhutamise keeld olemas ning seda nõuavad ka rahvusvahelised inimõiguskonventsioonid. Teadlane Raphael Cohen-Amalgor on vihakõne defineerinud kui: “… eelarvamustest motiveeritud, vaenulik, pahatahtlik väljendus inimese või inimeste grupi suhtes nende tegelike või arvatavate tunnuste tõttu. Sellega väljendatakse diskrimineerivat,
rohkem tähelepanu suunama, arusaadav, et sellele ei saa loota. Tihti ei taheta sellega tegeleda või ei saada hakkama. Sellega peaks tegelema rahvusvaheliselt kriminaalõigus, mis neid kuritegevust määratleks ja paneks paika rahvusvahelised menetluse reeglid 10) Nimeta inimõiguste kolm põlvkonda (aeg, näited). * Valgusajastu ideedest pärit, kodaniku- ja poliitilised õigused *II maailmasõja järgselt ajastust, majanduslikud ja kultuurilised õigused *Tekkisid 1970 ndatel, kollektiivsed ja keskkonnaõigused 11) Kirjuta seletuse järele mõiste. * rahvusliku, rassilise või usulise ühenduse osaline või täielik hävitamine – Genotsiid * tähtsaim inimõigustealane dokument (kaks sõna) – inimõiguste ülddeklaratsioon * NATO eestikeelne täisnimetus – Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon 12) Kokkuvõte globaalse ohu analüüsist (kontrolltööle eelnev ülesanne). Minu kokkuvõte oleks siis selline, et mina pooldan täielikult globaliseerumist,
Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi. Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed õigused ehk siis rahvaste õigused. Inimõigustel on siis kindlasti ka teatud mõju. Inimõigused koos põhivabadustega võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust. Veel ka rahuldada oma hingelisi ja muid vajadusi. Inimõigused põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse.
o Allasurutud klassil: valitsema klassi kukutamine Klassiteadvus – teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim (1858 – 1917) Sotsiaalsed faktid Inimesest sõltumatud, üks inimene ei saa sotsiaalset fakti muuta Suruvad end inimesele peale, püüavad teda Sotsiaalsed faktid Sotsiaalne morfoloogia – elanike arv, tihedus, paiknemine, teed, ehitised Institutsioonid – majandus, poliitika, seadused, kunst, religioon, teadus Kollektiivsed kujutelmad – keel, kunst, religioon, teadus, müüdid Kollektiivne teadvus Moodustub individuaalsete teadvuste baasil On individuaalsetest teadvustest sõltumatu Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon Inimelu jaguneb Profaanne, igapäevane sfäär Sakraalne, püha sfäär Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond.
hulgas on ka kuritegelikke hälbeid. Oma iseloomu saavad need hälbed mitte sisemisest olemusest, vaid neile kollektiivse teadvuse poolt antava hinnangu järgi. Ühiskonna paindlikkus Õiglus ja moraal muutuvad ühiskonna sotsiaalse tüübi muutumisel ja evolutsioneeruvad ühe ja sama ühiskonna tüübi raamides vastavalt selle ühiskonna elutingimuste muutusele. Et sellised muutused (e areng ajas ja ruumis) oleksid võimalikud, ei tohi moraali aluseks olevad kollektiivsed tunded suhtuda vaenulikult muutustesse ja peavad olema mõõduka mõjujõuga. Kui need on liiga tugevad, kaotab ühiskond paindlikkuse. Täiuslik (väga tugeva ühtse kollektiivse tunnetusega) süsteem, aga ei suuda taluda muutuseid. Kui ei oleks kuritegevust (s.t kollektiivsete tunnete intensiivsus oleks enneolematult kõrge), siis vastupanu igasugustele muutustele oleks absoluutne. Selleks, et saaks väljenduda omast ajast ees oleva idealisti individuaalsus, peab olema
rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on võimusuhtes ja kollektiivsed valikud ressursside jaotamisel. Kollektiivsed poliitilised osalejad koondavad vähem soodsas olukorras olevad klassid ühiste huvide ja ideoloogiate ümber. Seejärel moodustavad sellised rühmad ametiühinguid, valivad vasakpoolseid parteisid ja laiendavad heaoluriiki. Vähem soodad olukorras olevate rühmade heaolu on kesksel kohal. Seetõttu on töölisklassi ja vaeste jaoks hädavajalik siduda ja meelitada mõnda keskklassi
Under, J.Barbarus Imazinism- "kujund"; Ing ja Am 20s algus; sümbolismi ja impressionismi tunnusjooned; tähelepanu luuletuse kujundil, väljenduse täpsusel, vabanetakse ilutsemisest; zanr- vabavärsiline //E.Pound, Paul-Eerik Rummo, Eliot Sürrealism- Pr 1919 dadaismi ja futurismi aluspõhjal, A.Breton pani sürrealismile aluse, kirjutas sürrealistide manifesti, automaatkirjutamine (transiseisundis) , kõik tleb alateadvusest, mõistus jääb kõrvale; iseloomustus- vabadus, kollektiivsed loomingud // Breton, Artaud, I.Laagan Dadaism- algus 1916 Zürichi kabarus, juht- T.Tzara; võisteldi kehtiva ühiskonnakorralduse vastu, umbusaldati loogikat; D. Oli eluviis, mitte ainult kirjandusvool; segatakse erinevaid kunstiliike, idee- skandaal skandaali pärast, hääbus 1920-ndal //T.Tzara, Hugo Ball, K.Schwitters Brecht ja eepiline teater- Brecht- 1898-1956 Saksa, töötas dramaturgina, artikleid kooli-ja muudele ajalehtedele, 1933 pages Hitleri eest Taani (jäi saksa
Riigikogul ka muud ülesanded - näiteks riigieelarve vastuvõtmine ja selle täitmise kontrollimine, järelevalve valitsuse tegevuse üle, kõrgete riigiametnike ametisse määramine, Eesti esindamine rahvusvahelistes organisatsioonides jm. Riigikogu ülesanded on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 65. Fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogus on järgmised alatised komisjonid: 2. Euroopa Liidu asjade komisjon; 3. keskkonnakomisjon; 4. kultuurikomisjon; 5. maaelukomisjon; 6. majanduskomisjon; 7. põhiseaduskomisjon; 8. rahanduskomisjon; 9. riigikaitsekomisjon; 10. sotsiaalkomisjon; 11. väliskomisjon; 12. õiguskomisjon. 2. Vabariigi Presidendi valimised
täidavad peamiselt vasallid). Vasallkond moodustus põhiliselt Põhja-Saksamaa väikeaadlikest ja linnakodanikest, seiklejatest ja kohalikest ülikutest. Maahärrad ehitasid linnused, kuhu panid elama oma vasallid. Neile jagatud maad asusid linnustest eemal. Vasall külastas reeglina kaks korda aastas oma valdusi, et koguda kokku talupoegadelt saadavad maksud. Siis peeti koos talupoegadega vakusepidu. 6. Mõisate rajamine. Kollektiivsed mõisnikud. Taani hindamisraamat. 13.sajandi teisel poolel hakkasid läänimehed kolima linnustest oma valdustesse elama ja rajasid sinna eramõisad. Esimesed mõisad tekkisid Harju-Virus ja olid eelkõige maksude kogumise keskused ja vasallide elupaigad, kus põllumajandusega tegeldi äärmiselt vähe. 1241.aastast pärit Taani hindamisraamat märgib, et sel ajal oli Eestis kolm mõisa. Ülejäänud tekkisid 14.sajandil
Kujuneb individuaalne sotsiaalne kogemus. Roll- käitumisnormide ja -praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga Rollikonflikt- kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet- indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid; on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi; on individuaalsed ja personaalsed; kollektiivsed ja sotsiaalsed; alati üksteisega seotud; on seotud samastumise eristumisega sotsiaalses interaktsioonis; kategoriseerimisega. Primaarsed / esmased identiteedi vormid -omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline identiteet, rahvuslik identiteet Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid -sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega
· Klassihuvid -Valitseval klassil: oma eeliste säilitamine -Allasurutud klassil: valitseva klassi kukutamine · Klassiteadvus-teadlikkus oma huvidest Emile Durkheim Sotsiaalsed faktid: Inimestest sõltumatud ja suruvad end inimesele peale, piiravad teda. Sotsiaalsed faktid · Sotsiaalne morfoloogia-elanike arv,tihedus,paiknemine: teed ja ehitised · Institutsioonid- majandus,poliitika,seadused,kunst,religioon,teadus · Kollektiivsed kujutelmad-keel,kunst, religioon,teadus,müüdid Kollektiivne teadvus · Moodustub individuaalsete teadvuste baasil · On individuaalsetest teadvustest sõltumatu · Individuaalne teadvus peegeldab kollektiivse teadvuse sisu Religioon · Religioossete ideede allikaks on ühiskond. Kõrgem jõud, mida inimesed tunnetavad on tegelikult ühiskond. · Religioon on ühiskonna enesetunnetus · Jumala religioon asendub inimese-religiooniga Enesetapud
kuuluvad kodaniku- ja poliitilised õigused, mis tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse kahekümnendal sajandil koos hüveoluriigi levikuga.Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis alles 1970ndatel peamiselt arengumaade toetusel. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele on olemas ka kollektiivsed, grupiõigused, näiteks enesemääramisõigus ning õigus arengule. 5.slaid Kellel on inimõigused: Üksikisikutel, seega igal inimesel.... inimrühmadel või gruppidel nagu perekond, välismaalased (mitte põlisrahvuse esindajad, immigrandid, pagulased, võõrtöölised), vähemused, põlisrahvad, valitsusvälised organisatsioonid rahval inimkonnal. Inimõiguste deklaratsiooni esimene artikkel : ,,Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena." 6.slaid
Pärisorjuse kaotamine 1816/1819: muutused talurahva ja mõisnike elus? talupojad said isiklikult vabaks, kuid kogu maa tunnistati mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Talupoegi hakati järk-järgult priiks laskma, misjärel nad said perekonnanime (priinime). Ometi jäi talupoja liikumisvabadus piiratuks ning mõisnik säilitas kodukariõiguse ja politseivõimu Vallakogukond moodustus teatud hulgast talurahvast, kellel olid kollektiivsed ülesanded. Valla ülesanne oli vastutada magasivilja varumise eest ja vaeste hoolekanne. Mõisniku ülesannete hulka kuulus üldkoosoleku kokkukutsumine ning otsuste kinnitamine, sammuti kinnitas ta ametisse talitajad ja vöörmündrid. Ka säilitas mõisnik valla üle politseivõimu. 1849/1856 talurahvaseadused: vabastati talupojad tööst mõisapõllul, seati sisse raharent, talude kruntiajamine, võimalus talu päriseks osta, mõisates hakkasid tööle palgatöölised e moonakad
süvenemine, toodangu mahu kasv, laienemine uutele turgudele, tootmise ümberkorraldamine, madalamad hinnad (prognoosis Inglismaa arengut) Arengu eeldus 2: vaba turukonkurents, majanduse eneseregulatsioon • Vaba konkurents kui majandusliku arengu mootor – • Vabanemine riigi seatud piirangutest majandusele • Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna
IV Väärtused Minu: 1 perekond ja sõbrad 2 haridus/teadmised 3 vabadus 4 tervis ja vaimne heaolu/rahulolu 5 õiglus Armastus, tõde, harmoonia, ilu, raha, võim Väärtused: Annavad põhjuse tegutsemiseks, põhjuse teha valikuid. Nt rõõm nauding .. Jagunevad: Positiivsed ja negatiivsed väärtused Positiivsed väärtused on need asjad, mida soovime (rahu, tervis, vabadus, turvalisus) Negatiivsed väärtused on need asjad, mida väldime (sõda, okupatsioon, vaesus) Individuaalsed ja kollektiivsed väärtused Individuaalsed: vabadus, autonoomia, tervis Kollektiivsed: patriotism, kultuur, solidaarsus Väärtuse liigid Sokratese järgi: seesmine, instrumentaalne, sega Seesmine väärtus ehk iseväärtus- väärtused, mis on iseenesest head, sõltumata sellest, kas keegi neid väärtustena tunnistab või mitte. (nt rõõm, nauding, elu) Instrumentaalne väärtus ka vahendväärtused- väärtused, mis on head mõne eesmärgi
Need on kaubad, millele on tavaliselt kehtestatud aktsiisimaks, et muuta nad kallimaks ja seeläbi vähendada nende tarbimist. Ebaseadusliku sisseveoga aga välditakse maksude maksmist. 4.13 Inimõigused ja rahvusvaheline poliitika Inimõigused on iga inimese põhiõigused Lääne õigussüsteemides. Enamik inimõiguseid on individuaalsed õigused ja puudutavad indiviidi õigusi tema suhetes ülejäänud ühiskonnaga. Nagu õigus elule, sõnavabadus jne. Kollektiivsed õigused on sotsiaalse grupi õigused ning neid ei saa üle kanda indiviidile. Need õigused garanteerivad mõnele ohustatud sotsiaalsele grupile eristaatuse-põliselanikele teatud tavade või keele säilimise, teatud usuvähemusele mõnedest riiklikest seadusnormisest väljajäämise nagu sõjavägi. Kolm põlvkonda: Esimese põlvkonna õigused on kodaniku- ja poliitilised õigused. Siia alla kuuluvad õigus elule, piiramatu liikumisvabadus, eneseväljendusõigus, usuvabadus jt
struktuurides. See kokkulepe on muidugi implitsiitne ja kõnetu, kuid tema tingimused on täiesti kohustuslikud: me ei saa rääkida muidu kui alludes selle kokkuleppe klassifikatsiooni ja andmete organiseerimise printsiipidele. 9. Kuidas on võimalik kultuuri määratleda? Substantsiaalsed definitsioonid (mida kultuur sisaldab, millistest asjadest koosneb): Materiaalsed asjad kunstlikud esemed. Sotsiaalsed asjad ühiselu reeglid, normid, institutsioonid. Ideaalsed asjad kollektiivsed uskumused. Funktsinaalsed definitsioonid (mida kultuur teeb, mis on selle funktsioon): Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)?
Kuidas on seotud religioon ja ühiskonna struktuur 19. saj - nomaadid (beduiinid) jumal = isa hirearhiline ühiskond jumal = monarh Religioon tuleneb ühiskondlikust vajadusest, on ühiskondlike suhete peegeldus. Emile Durkheim (1858-1917) ,,Religioosse elu algvormid" (1912) Kollektiivne teadvus, kollektiivne representatsioon. Ideoloogiad. Religioon võimaldab põhjendada seda, mis ühiskonnas toimub. Pühadus- määrab ühiskonna ja indiviidi suhted, indiviid üksi ei tähenda midagi. Kollektiivsed rituaalid. Max Weber (1864-1920) ,,Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim" (1904-05) Protestantlikud ühiskonnad on majanduslikult edukamad protestantlikes religioonivormides peab olema midagi, mis aitab kaasa majanduslikule edule (protestantlik inimene töötab palju ja kulutab vähe = jõukus) 4. religioosne ratsionalism Religioon annab inimelule ja ühiskonnale tähenduse. Põhjuse ja tagajärje seos teel õnnele.
Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid 5. Kooskõlastada riigiasutuste tööd Protopartei..eelpartei Kaardipartei..väike, elukutselised poliitikud Massipartei...sotsialistlikud, palju liikmeid Pühendunud parteid..kommunistlikud Laiahaardeparteid Kartelliparteid Kolme sorti stiimulid: 1. Ainelised e valikulised 2. Solidaarsusstiimulid e kollektiivsed 3. Eesmärgilised e väärtuspõhised Erakonnasüsteemid: Kaheparteisüsteem-kaks domineerivat parteid on riigis olemas Mitmeparteisüsteem-suurem osa häältest jaguneb 3 v enama partei vahel Domineeriva partei süsteem Üheparteisüsteem-üks partei domineerib Riigid ja kodanikud Riik- institutsionaalne kehand, mida iseloomustab Oma rahvas, kindlaksmääratud ala, valitsus, rahvusvaheline subjektsus
positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes on tema ise ja kes on teised indiviidid. Need on sotsiaalselt loodud ja kujundatud läbi indiviidide vahelise interaktsiooniprotsessi, on individuaalsed ja personaalsed, kollektiivsed ja sotsiaalsed, alati üksteisega seotud. Primaarsed / esmased identiteedi vormid – omandatakse varajases elustaadiumis, nt sooline ja rahvuslik identiteet. Sekundaarsed / teised identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda
kui on palutud. Populaarne on ka pachinko ehk midagi mehaanilise piljardi taolist. Pachinko-saalides on kümneid masinaid ja nende taga istutakse tundide kaupa, süües ja juues sealsamas. Traditisoonilistest jaapani harrastustest tuleks tingimata mainida teetseremooniat, ikebanat ja origamit ehk paberivoltimist. Origami ehk paberivoltimine on omaette kunstiliik ning eriti armastavad sellega tegeleda lapsed. Sport Jaapanlased nagu ka teised Aasia rahvad on väga kollektiivsed, tehes kõike meeskonnatööna ning üksikisiku initsiatiiv on taunitav. Jaapani vanasõna ütleb, et nael, mille pea välja ulatub, saab haamriga. Mõneti üllatav on aga fakt, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall, kuid need on kõik Läänest imporditud spordialad
energiapuudus, ülesöömine või alkoholi ja uimastite tarvitamine samuti unetus, halb keskendumisvõime, peavalu ja probleemid suhetes teiste inimestega. Loomulikult on on erinevaid stressiliike näiteks tööstress, perestress ja koolistress. Tööstress on seotud tööalaste toimingutega nii töökeskkonna kui ka kollektiivsete suhetega. See tuleneb sellest, kui palju kohustusi pead inimene oma tööd tehes kandma. Kollektiivsed suhted on töösuhetes olles oluliseks faktoriks, mis võib pommi plahvatama panna. Ei saa töötada kollektiivis kus on õhkkond väga pingeline ja närvesööv isegi kui töö on vägagi meeltmööda. Ma olen oma noore elu jooksul väga vähe tööl käinud, kuid siiski olen kogenud mingil määral tööstressi. Hakkasin tööl käima juba keskkooli ajal suvevaheaegadel, peamisteks motivatsiooniks soov ise endale taskuraha teenida ning kohtuda uute inimestega
taktitundeline. Kehtestav (valikuvabadust tekitav). vanusest (lapsed ja eakad kliendid) ning meile võõrast kultuurist tulenevate vajadustega kliendid. puuetest(nägemis-kuulmis-, kõne- ja liikumis- ning vaimupuudest) johtuvate erivajadustega kliendid. sõnad, žestid, pildid või objektid, mis kannavad teatud tähendust. surnud või elavad, reaalsed või kujutletavad, on selliste omadustega isikud, kes on antud kultuuriruumis hinnatud ja kelle käitumine on mõjuavaldav. kollektiivsed toimingud, mida peetakse mõnes kultuuris sotsiaalselt oluliseks ning mida toimetatakse ju nende endi pärast. nasuvad kultuuri südames ja eri kultuuridel võivad väärtushinnangud olla väga erisugused. ostavad vaid antud firma tooteid või teenuseid peale antud firma toodete või teenuste tarbivad ka konkurentide tooteid, teenuseid kuuluvad sihtrühma, kuid pole firma tooteid, teenuseid veel ostnud ostavad konkurentide tooteid, teenuseid
Juhil tuleb anda Jacobile teada, et tema teeneid vajatakse kindlasti ka edaspidi, kuna tegemist on ikkagi andeka inseneriga. Tagasisidet, tagasisidet, tagasisidet- peab juht meeles pidama!!! Eeldusel, et sellega saavad Jacobi madalamate astmete vajadused täidetud, hakkab ta osaliselt ka ise kõrgemate vajaduset rahuldamise poole liikuma. Sotsiaalsed vajadused Selle astme vajaduste rahuldamiseks tuleks juhil panustada kollektiivi ühtsusesse- kõikvõimalikud kollektiivsed koosviibimised. Hea võimalus selleks on firmaüritused, kus kollektiiv kõik koos on ja seda siis natukene teistes tingimustes, kus on võimalik kaastöölisi teisi külgi tundma õppida. See on kindlasti selline asi, mis töökaaslasi lähendab. Pole välistatud isegi väga lähedased sõprussuhted. Töökaaslaste puhul on tegemist inimestega, kellega koos sa veedad suurem osa oma ajast või lausa elust. Seega tuleb juhil seda meeles pidada
Eetilise või ebaeetilise teo kriteeriumiks on inimese sisetundel põhinev südametunnistuse hääl. David Hume kõlblustunne ,,on olemas seesmine meel või tundmus, mis eraldab head ja halba ning seos esimesega tõukab eemale teise." Meis tekivad loomupäraselt meeldivad tunded, mis on head kogu ühiskonnale või inimesele eraldi. See põhineb empiirilisel vaatlusel. Kaks vastuväidet: -Sisetundel põhinev otsus tunded võivad olla kollektiivsed või ideologiseeritud. Näiteks on normaalne ühes kogukonnas, et inimene visatakse kividega surnuks, teises on see seletamatu. -Eetikat üritatakse rajada emotsioonidele, aga need ei ole faktid. Näiteks ei saa emotsioonidel põhinevat otsust kohtus kasutada. Kaitse ei ole kogukondlik ning on objektiivne, põhineb inimloomusel. 9. Selgitage deontoloogilise eetika positsioone Kohustuse eetika lähtub Kantist praktilise mõistuse kriitika. Teoses arutleb autor, et meie tegudel on
Kolm esimest tsakrat määratlevad inimest kui teistest erinevat, s.t. isiksust ning on seotud selle unikaalsuse säilitamisega. Neljanda tsakra avanemisega eemaldume sellest unikaalsusest ja hakkame tundma elu ühtsust. Neljanda tsakra eesmärk on tunda armastust, isiklikku ja üleüldist. Kui te ei tunne armastust, siis on vajalik tunda vähemalt seda harmoonilist sidet, mis kõrvaldab vahetegemise teie ja teiste inimeste vahel. Südametsakras kohtuvad teie sisemise ,,mina" isiklikud ja kollektiivsed aspektid, ning eralduvad teineteisest. Süda on ühenduslüli ego ja vaimu vahel. Sentimentaalsus on tasakaalutu südametsakra peamine ilming. Neljanda tsakra tasakaalustatuse saavutamine nõuab täieliku pühendumist. Kui südametsakra on tasakaalustatud, siis täitub elu sügava mõttega. Mitte kunagi ärge kedagi oma südamest välja ajage. Võite korrale kutsuda, pettuda, vihastada, kuid ärge ajage kedagi oma südamest välja. VIIES TSAKRA Ehk kurgutsakra
remont ning uute hoonete ehitus), kultuur (kultuurimajad, raamatukogud) , sport (spordikoolid, staadionid), sotsiaalhoolekanne (toetused, hoolekandeasutused), üldvalitsemine jne. 61) Riigikogu fraktsioonide ja komisjonide vahe seisneb selles, et …fraktsioonid on Riigikogu liikmete poliitiliste veendumuste põhjal moodustatud liidud. Lisaks komisjonidele sünnivad just fraktsioonides olulised kollektiivsed seisukohad. Fraktsioonid kujundavad poliitilisi seisukohti, edendavad parlamentaarset debatti ja neist kujuneb parlamendi toimimiseks vajalik enamus. Riigikogu komisjonid katavad riigielu valdkondade kaupa ning nende peamine ülesanne on arutada ja ette valmistada seaduseelnõusid. …………………………………………. ………………………………………………………………………………………………………………… .
tulenevad Jean-Jacques Rousseau ja John Locke'i loomuõiguslikust filosoofiast. - Teise põlvkonna moodustavad need majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurialased õigused, mis saavutasid tunnustuse 20ndal sajandil koos hüveolu riigi levikuga. - Kolmanda põlvkonna õiguste idee tekkis 1970ndatel peamiselt arengumaade toetuseks. See idee seisneb selles, et lisaks kahe esimese põlvkonna individuaalsetele huvidele, on olemas ka kollektiivsed grupiõigused, nt. enesemääramisõigus ja õigus arengule.
Neid lauldi muusika saatel ja mitmed neist on varustatud muusikaliste juhenditega. Muusikalise saatele osutab ka tihti tõlkimata jäetud sõna sela, mis arvatavasti tähendab muusikalist vahemängu. Hädaolukorras tekkinud kaebelaulud kerkisid taas päevakorda iga uue ähvarduse saabudes. Seal kaevatakse nii aktuaalsete kui üldisemate probleemide üle. Iga selline kaebus lõppes tänu- ja ohvritõotusega. Kaebelaulud võisid olla nii individuaalsed kui kollektiivsed ja neil oli oma koht patukahetsuse ja paastu ajal. Jumala kaitse ja osaduse tunnistamiseks tekkisid tänulaulud, millest omakorda tekkisid usupsalmid. Jumalateenistusel kasutatud kollektiivsed tänulaulud tõrjuti välja hümnide poolt. Seetõttu väljendavad Lauluraamatus säilinud laulud eelkõige individuaalset tänu või usalduskinnitust. Lauluraamat sisaldab ka rohkesti kirjanduslikke psalme. Nendes on aluseks võetud kõik kolm põhiliiki
Tööjaotus – uued tehnoloogiad, spetsialiseerumine -> tööviljakuse kasv Rahvusvaheline tööjaotus -> efektiivsis ja lõputu kasvumasin, tööjaotuse süvenemine, mahtude kasv, laienemine, tootmise ümberkorraldamine, madalad hinnad Vaba konkurents, majanduse eneseregualtsioon Vaba konkurents - >majandusliku arengu motor Vabanemine riigi piirangutest Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg = majanduslik õitseng Riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub, kus isereguleerimine ei toimi – tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda: Infrastruktuur, seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikus, haridus jne. Kriitika - “õhem” valitsusaparaat/riik; vähem sekkumist ja avalike huvide kaitsmist; reformid – vajaduspõhine abi riigi poolt (mitte üldine nn “raha külvamine lennukilt”) 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning
Rohkesti on etruskide arhitektuuris säilinud hoopis nende hauakambreid. Neid on leitud Toscanast, Laziost ja Umbriast. Hauakambreid leidus mitut erinevat tüüpi. Ühed neist olid kivisesse maapinda raiutud tunnelid, teised ümmargused kupliga kaetud hauakünkad ning kolmandad mäekülge raiutud eeskodadega kambrid. Enamik neist haudadest paiknes tihedate ja suurte rühmadena nn surnute linnades (nekropolides, mis olid antiikaja kollektiivsed matmispaigad). Surnud tuhastati, seejärel pandi tuhk savist või kivist urnidesse, mille kaanel oli surnu portree. Tähtsamate isikute tuhk säilitati savist või kivist sarkofaagides, millel kujutati lahkunuid pooleldi lamavais asendeis. Kuna etruskid uskusid hauatagusesse ellu, püüdsid nad selle oma surnutele võimalikult meeldivaks teha. Hauakambrid olid sageli sisustatud elutoana, sealt on leitud nii seinamaale, skulptuure kui ka käsitööesemeid
Eriti raskeks teeb asja see, et jaapanlased kasutavad kirjamärkidena Hiinast üle võetud kirjamärke . 9. klassi lõpuks tuleb omandada kõik 2000 hieroglüüfi. Kohustuslikud õppeained alama astme keskkoolis on jaapani keel, sotsiaalteadused, matemaatika, science (füüsika ja keemia), muusika, kunst, kehaline kasvatus ja kodundus. Jaapani sport. Üldise ettekujutuse kohaselt on jaapanlased nagu teisedki Aasia rahvad väga kollektiivsed, kõike tehakse meeskonnatööna. Mõneti üllatav on seepärast, et traditsiooniliste jaapani spordialade hulgas pole ühtki meeskondlikku ala, kui välja arvata köievedu. Tänapäeval aga harrastatakse Jaapanis meeskondlikest spordialadest võrkpalli ja korvpalli ning viimastel aastatel on eriti populaarseks muutunud Euroopa jalgpall. Jaapani rahvuslikest spordialadest on olümpiaalaks saanud judo, varsti loodavad jaapanlased olümpiale tuua ka sumomaadluse.
Tsistertslased-- liikmete sihiks tegeleda üksinduses põlluharimise, aianduse ja karjakasvatusega (Kärkna ja Padise kloostrid) Dominiiklased-- põhitööks ringi rändamine ja jumalasõna kuulutamine. Oluline oli osata kohaliku rahva keelt. (kloostrid Tallinnas, Tartus ja Narvas) Frantsisklased-- samad tegevuseesmärgid, mis dominiiklastelgi (kloostrid Tartus, Viljandis ja Rakveres) Augustiinlased-- segaklooster Pirital (püha Birgittale pühendatud) Kloostrid oli kui kollektiivsed mõisnikud, kes nõudsid samuti eestlastelt makse ja tegu oma majapidamises. Rahvas soosis mungaordude tegevust siiski rohkem kui ametliku kiriku tegevust, sest munkade jumalateenistused olid sageli eesti keeles, munkadelt õpiti paremaid põlluharimisviise, käsitööd, Eestisse jõudsid munkade kaudu mitmed viljapuusordid. Katoliku hariduselu Keskaegse kooli peaülesandeks oli vaimulike ettevalmistamine. Sellega tegelesid
Vaesuse vähendamiseks peame vähendama sellise käitumisega inimeste levimust. Struktuuriline teooria: See teooria baseerub majanduse ja demograafia põhjal. Selles teoorias pole rõhk sisul ja käitumisel, vaid just vaesuse elamise struktuuril. Sinu vaesus sõltub mis riigis sina oled sündinud ja elad praegu. Poliitiline teooria: Need väidavad, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on võimusuhted ja ressursside jaotamise kollektiivsed valikud. Need teooriad väidavad, et võim ja institutsioonid põhjustavad poliitikat, mis põhjustab vaesust ja mõõdukustab käitumise-vaesuse seost. Võim ja institutsioonid tugevdavad üksteist ning institutsioonid kujundavad otseselt ka vaesust ja mõõdukustavad käitumise ja vaesuse seost. Palun too välja põhiküsimused, mille põhjal teooriaid saab omavahel eristada. Teooriate eristamiseks tuleb esitada küsimus, mis ühte neist otseselt iseloomustab ja
Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon ehk nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Nähtamatu käe kontseptsioon: iga inimene üritab panustada nii palju, et toodang oleks maksimaalne (eesmärk ei ole ühiskonna arengut edendada), üritab ennast arendada ja edendada, ühiskonna areng on teisejärguline, see tuleb sellega kaasa. III arengu eeldus riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi ehk tagab "avalikud hüved", mida turg ei suuda (nt. teed, kanalid, sillad jne tööd milleks indiviid ei ole motiveeritud. Ka seadused, korra, süsteemi jätkusuutlikkuse et inimesed tuleks uutele ideedele ja ergutada innovatsiooni on patendid, autoriõigused, üldrahvalik haridus) Kriitika Nähtamatu käe printsiip: nn laissez faire e. "laske juhtuda"-
annaabi.ee 
