Kreutzwaldi Kalevipoeg (0)

Vastseliina Gümnaasium
Kalevipoeg –suur Euroopa eepos
Referaat
Koostaja :Sander Pild
Klass: 11b
Vastseliina 2009

Sisukord:

Sisukord: 2
Referaat „Kalevipoeg – suur Euroopa eepos “ 3
3
Lisad: 4

Referaat „Kalevipoeg – suur Euroopa eepos“

Referaat „Kalevipoeg – suur Euroopa eepos“ on kirjutatud Jüri Talveti artikli põhjal, mis räägib “Kalevipoja” saamisloost. Teosest on saanud maailma eepos, tänu millele Eesti sai endale ajaloo. Teose mõju teistele kirjanikele oli väga suur Euroopas, isegi maailmas võis seda nimetada (maailma) eeposeks. Kalevipoja eepos on seotud teiste maade kultuuriga. Näiteks Eestis on “Kalevipoeg” siis teistes riikides on teistsugused eeposed .
Kreutzwaldi Kalevipoega peetakse Eesti kirjanduse rajajaks. Eelkõige rahvaluule seisukohalt. Kalevipoeg väljendab sõnas rahvuse (eestlase) kollektiivseid ihasid ja hirme .
Jüri Talveti artiklis võrdlev autor Kreutzwaldi „Kalevipoega“ muinaskreeka „ Iliase “, keskaegse „ Edda “ laulude ja soomlaste Kalevalaga. „Kus valitseb ehtne , algeliselt hõimuteadvust peegeldav folkloor“ (Jüri Talvet , lk 886), kusjuures „Kalevipoega“ peab ta esmajärjekorra kirjandusteoseks.
Autor peab Kalevipoega täisväärtuslikuks eeposeks. Jüri Talvet on öelnud „Kalevipoja rahvuslik mõõde nähtub kõigepealt Kreutzwaldi eepose värsivormist.“(Talvet, lk 887). Artiklis on välja toodud kui hästi on Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ küllastunud lüürilistest metafooridest ja poeetilisest kirjanduslikkusest kui ehtne rahvalaul.
Paljud silmapaistvad luuletajad on üritanud luua suurejoonelisi eepilisi teoseid. Prantslane Pierre de Ronsard jõudis valmis kirjutada vaid neli laulu rahvuseepose „Franciade“ plaanitud 24 laulust, ka inglise Spenseri „Haldjate kuninganna“ jäi lõpetamatta. „Need on tulemuslikult pigem värssromaanid, kui ehedad eeposed.“ (Talvet, lk 887). Autor kütab „Kalevipoega“ kui rahvust ehitav eepos, mis laseb jõuliselt välja paista patriootilistel ideaalidel.
Talveti arvates ainus võimalik paralleel „Kalevipojal“ on Luis Vaz de Camõesi „Lusiaadidega“. Mõlemad on epitoomilised rahvuslikud patriootlised eeposed, mis on mõeldud ja loodud selleks, et mineviku suurte tegude toel virgutada oma rahvast liikuma tulevikku. Artiklis rõhutatakse teksti tähtsust Kreutzwaldi eeposes , mis on autori arvates „müütiloov palguhäälne ja tähenduslik tekst.“, nagu tõendab maailmakirjanduslase kogemus. Suudavad vaid sellised tekstid genereerida(tekitama) uute erisuunaliste tekstide rohkust.
Rein Veidemanni artiklis kiidab autor samuti „Kalevipoja“ eepose teksti. Ta ütleb
artiklis, et “oli eepos ühtlasi rahvust loov tekst, eestlaste kui rahvuse tüvetekst.“ Sellised tekstid toovad esile ja võimendavad antud rahvusele iseloomulikkust, väljendavad sõnas rahvuse kollektiivseid ihasid ja hirme. Veidemani arvates suurelt osalt tänu „Kalevipojale“ tekkis eesti keele poeetiline struktuur.
Kalevipoeg pani aluse eesti kirjanduse arengule. Kust otsast me Kreutzwaldi „Kalevipojale“ ka ei läheneks, mis külgedest me seda ka ei mõtestaks, ikka toob see Jaan Unduski sõnul enesega kaasa avastusretke eesluse aluspõhja. Kreutzwaldi „Kalevipoeg“ on paradoksaalne teos nii oma tekke, vastuvõtu kui ka mõju poolest. Tegemist on eliidiprojektiga. See ei ole rahvaeepos nagu soomlaste „Kalevala“, mille Lönnrot oma „runojahtidelt“ kokku korjas ja järgides eeposeteooriat, voolis sellest kunstiteose ning andis soomlaste muinasajast tervikliku maailmapildi.
Kalevipoega võrreldakse Euroopa renessansi loojangul Luis Vaz de Camõesi „Lusiaadid“. Mõlemad lasevad välja paista patriootilisel ideaalil. Kalevipoega sisu poolest võrreldakse veel J.W. von Goethe „Faustiga“.
Kreutzwaldi eepos on müütiloov paljuhäälne ja –tähenduslik tekst. Nagu tõendab maailmakirjanduseloo kogemus, suudavad vaid sellised tekstid genereerida uute erisuunaliste tekstide küllust.
Kreutzwaldi „Kalevipoega“ on tõlgitud väga paljudesse keeltesse, ning tänu sellele kannatab kõige rohkem lüürika. Ükski „Kalevipoja“ tõlgendaja ei tohiks aga tähelepanuta jätta Kreutzwaldi heerose elu ja tegude põhjalikku seotust loodusega tema ümber.
Kreutzwaldi eeposes – ühes kõige väärikamas Euroopa eeposte seas – hoiab just tundeside kodumaise looduse ja mullapinnaga kangelase tegusust tagasi, muudab ta moraalse arengu aeglaseks, tegelikult üpriski vastanduvaks ühemõõtmelisele universaal-ratsionalistlikule optimismile.
Kokkuvõteks võib öelda, et Kreutzwaldi eepos „Kalevipoeg“ on oma rikkaliku, värsivormiga küllasliku, paljutähendusliku tekstiga on tohutu tähtsus eestlusele ja eesti kirjandusele.

Lisad:

Kollektiivsed- ühtekuuluv inimesterühm
Folkloor- rahvaluule
Metafoor - kõnekujund
Patriootiline- isamaaline
Genereerima- tekitama
Paradoksaalne- näilikult mõistusvastane tegu
Ratsionalistlik- mõistuslik inimene