Majandussotsioloogia Seminar 6 Tekstid 4 ja 5
Jekaterina Bavõkina
193893TABB
Tekst 4: Ritzer, G., & Miles, S. (2019). The changing nature of consumption and the
intensification of McDonaldization in the digital age. Journal of Consumer Culture, 19 (1), 3–
20
- Palun kirjeldage McDonaldsi ja Amazoni näitel, kuidas on kliendid prosumerid. Kas
te olete ise Amazonist oste tehes või McDonaldsis süües tundnud, et teete tasuta tööd?
Palun põhjendage.
Esiteks, kes on prosumer? Prosumer - isik, kes võtab aktiivselt osa kaupadest ja
teenustest, mida ta ise tarbib. McDonaldsi kontseptsioon on see, et restoranis pole ühtegi
Eesti rändeajastul Hargmaisus tähendab seda, et väljarände korral ollakse tihedas suhtluses ikkagi oma päritolumaaga. Võib öelda, et sellistel inimestel on kaks kodu, kaks keelt ning nad hoiavad mõlema riigi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid. Eestis on tihedas suhtluses on omavahel kogukonnad, ettevõtted ja inimesed, kes asuvad nii kodumaal kui ka välismaal. Väljaspool Eestit elab sadu tuhandeid eestlasi, kes õpivad või töötavad seal. Nad on pidevalt kontaktis oma pere ning sõpradega ning seetõttu reisivad pidevalt kahe riigi vahet. Odav transport ning digiajastu soodustavad seda. Hargmaisus saab ainut olla edukas siis, kui see on kõigile kasulik (sihtriik, lähteriik, töötaja). Peamiseks murekohtadeks on lahus olevad perekonnad, kodanike määratlemine ning ettevõtete maksustamine. Väljarändajad võivad säilitada tugevad sidemed oma kodumaaga ning on liiga kinni kodumaistest meedia- ja inforuumidest. Seetõttu ei toimu l�
Theories of the Causes of Poverty. Annual Review of Sociology Käitumisteooria aluseks on käitumine ning vaesete käitumine suurendab nende vaesust. Paljudes olukordades on vaesusega seotud sellised riskid nagu üksikemadus, madal haridus ja töötus. Kui haridust laiendada ja viljakust vähendada, siis vaesus väheneks oluliselt. Eriti oluline on just noorte naiste haridus, kuna see on maailmas üks võimsamaid vaesusevastaseid käitumisi. Vaesus tekitab koormuse ning stressi, mis omakorda soodustavad vaesust rõhuvat käitumist. See loob halbu stiimuleid, mis õõnestavad motivatsiooni. Lisaks väidavad teadlased, et kultuur on vastus vaesusele, mis siis pärsib vaeste haridust, tööhõivet ja abiellumist või soodustab sõltuvust hoolekandest või väljaspool abielu sündinud lapsi. Vaesuse vähendamiseks on vaja vähendada sellise käitumisega inimeste levimust. Poliitilineteooria väidab, et vaesus on poliitiline tulemus, mille taga on võimusuht
TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................
modifikatsioone teooriates, et eemaldada igasugust konflikti. Mõned, kes ei suuda olukorda taluda lahkuvad erialalt. Reeglina, pidev ja ära tuntav anomaalia ei tekita kriisi. Ebaõnnestumine saavutada oodatud lahendust tekitab usaldamatust teadlase, mitte teooria puhul. Teadus on õpetatud kinnitama-kindlustama konfirmatsiooni teooriat. Teadusetudengid – eelnevate õpetajate autoriteet ja tekstid. Et esile kutsuda kriis, siis anomaalia peab olema rohkem kui lihtsalt anomaalia: Alati on olemas anomaaliad – vastunäited, vastunähtused. Kui igat anomaaliat uurida, siis ei jõua kaugele. Anomaalia võib tekitada küsimuse pardigma fundametaalsest üldistusest. Anomaalia ilma näiva fundamentaalse tähendustea võib esile kutsuda kriisi, kui rakendused, mida see keelab, omavad kindlat praktilist tähtsust.
muutumine, ‘igavikulise’ mõõde ‘kõrges’ kultuuris, kultuuri muutumine ajas – traditsioonilisus – modernsus – postmodernsus. Ajakirjandus ja avalikkus Avalikkus kui ühiskonna sfääride (poliit-, kultuuri-, majandussfäär) kommunikatsiooni keskkond. Ajakirjandus on ühiskonna avaliku mõtte protsess avalike tekstide vahendusel. Tekst ja avalik tekst Tekst on kultuuris/ühiskonnas praegu kindlasti üks enim kasutatud mõisteid. Tekstid peegeldavad kultuure, inimeste mõtteviise ja olukordi, samas ka kujundavad neid. Kõige üldisemalt võime tekste nende funktsioonide järgi jagada privaatseteks tekstideks (kommunikatsioon inimeste vahel või väikese grupi sees) ja sootsiumis ringlevaiks avalikeks tekstideks (sotsiaalne kommunikatsioon, meediatekstid jm). Avalikke sotsiaalseid tekste iseloomustab nende üldisus, seotus aja ja kohaga teatud viisil ning selle seotuse väljendumine otseselt või kaudselt
Sotsiaalse probleemi defineerimine sotsiaalne - ühiskondlik Sotsiaalne probleem on ühiskondlikult põhjustatud tingimused, mis haavavad või ohustavad mingit rahvastiku osa Sotsiaalne probleem on situatsioon, mida enamik vaatlejatest peab ebasoovitavaks ja sekkumist vajavaks vaatleja – mõni organisatsioon; toovad probleemsed teemad avalikkuse ette Sotsiaalne probleem ei seostu või ei piirdu indiviidiga – tuleb teha vahet isikliku (isikust lähtuva) ja sotsiaalse (ühiskonna struktuurist lähtuva) probleemi vahel. Iga sotsiaalse probleemi puhul tuleb mängu isiklik (isikust lähtuv) e. Individuaalne aspekt ja sotsiaalne (ühiskonna struktuurist lähtuv) e. Struktuurne aspekt. Sotsiaalministeeriumi definitsioon: Sotsiaalne probleem ~ sotsiaalprobleem – elukvaliteedi halvenemisest tekkiv toimetulematus või võõrdumus, mis haarab suure osa ühiskonnast või kogu ühiskonna Sotsiaalpoliitika – avaliku võimu prioriteedid ja sihipärane tegevus
9/6/2011 Eesmärk · Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi teadusfilosoofia sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja Majandusalased uurimismeetodid
E-turunduse ja e-kaubanduse alused 2016, kordamisküsimused 1. Kas Internetiturundus ja e-turundus on üks ja seesama? Kui jah, siis kuidas, kui ei, siis miks. E-turundust peetakse laiemaks mõisteks kui Internetiturundust. Viimane tähendab kitsalt just Internetile (veeb, elektronpost) orienteeritud meetmeid. Internetiturunduse puhul on kasutatavaks meediumiks Internet. E-turundus aga hõlmab lisaks ka mobiilse ja muu traadita meediumi kasutamist ning digitaalset kliendiandmete haldamist ja kliendisuhete juhtimist. Digitaalne keskkond ei koosne enam ammu ainult klassikalistest veebirakendustest ja elektronpostipõhisest kommunikatsioonist. Lisandunud on mitmesugused mobiilsed personaliseerimise (NFC, QR-koodid) tehnoloogiad ning asukohapõhised (GPS) teenused. Nende puhul on Internet käsitletav vaid puhtalt andmevahetuskanalite komplektina, turundustegevus ise toimub kommunikatsioonimudeli järgmisel, kõrgemal kihil. Seetõttu on mõistlik Internetiturundust käsitleda kui e-t
Kõik kommentaarid