Inimõigused (3)

Inimõigused
Referaat
Juhendaja :
Inimõigusi võib määratleda õigustena, mis on meie loomusega kaasa sündinud ja ilma milleta ei saa me inimestena elada. Inimõiguste käsitlus tugineb sellele, et ühiskonna lähtepunktiks on inimene ja ühiskond tegutsev inimeste jaoks. Riigisisese seadusandluse tagatud inimõigusi nimetatakse ka põhiõigusteks.
Inimõigused põhinevad inimestevahelisel kokkuleppel ning on sotsiaalselt konstrueeritud. Need on moraalsed ning kaitsevad inimest riigi vastu. Nende praktiliseks tagamõtteks on kindlustada inimeste vabadus ja heaolu teatud minimaalses ulatuses ning seda valitsemisviisist sõltumata. Seega on inimõiguste aluseks idee, et inimestel peaks inimeseks sündimise tõttu olema teistega võrdselt teatud hulk õigusi.
Inimõiguste põhiliikideks on: Isikuõigused, kodanikuõigused (poliitilised õigused) ning sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised õigused. Veel on ka ära märgitud kollektiivsed õigused ehk siis rahvaste õigused.
Inimõigustel on siis kindlasti ka teatud mõju. Inimõigused koos põhivabadustega võimaldavad meil täielikult arendada ja kasutada oma inimlikke võimeid, oma intelligentsust, andeid ja südametunnistust. Veel ka rahuldada oma hingelisi ja muid vajadusi. Inimõigused põhinevad inimkonna kasvaval nõudmisel elu järele, milles iga inimese väärtust ja kaasasündinud väärikust hinnatakse ja kaitstakse.
Oma ideelt on inimõigused universaalsed ja üldkehtivad. Nad on kõikide inimeste jaoks, kes nad ka ei oleks ja kus nad ka ei asuks. Kuid vaatamata kõigele on ka seatud teatud piirid: Inimõiguste tagamise viisid ja vorm sõltuvad riigi poliitilisest, õiguslikust ja kultuurilisest eripärast ning traditsioonidest ; inimõiguste ring ja ulatus peegeldub alati kindla ajastu arusaamu ning on seega ajas kas siis muutuv, arenev või teisenev.
Kui hakata vaatlema inimõigustest kinnipidamise kulgu ning nende austamist, siis peab inimkond kurbusega märkima, et neid riike kus nendest kinni pole peetud on mitmeid sadu aastaid tagasi olnud märkimisväärselt palju. Kahjuks on ka siiamaanigi maailmas kohti kus neid ei austata.
Teatud riikides hukatakse lapsed peale sündi. Mõnes ainult poisslapsed mõnedes ka tütarlapsed. Seda tehakse kõigest selleks, et piirata rahvaarvu suurenemist teatud sool. Seega riigis kus seda tehakse ei austata inimõigusi, õigust elada.
Vanematel aegadel oli ka rikkuritel, kes omasid mõisaid, kombeks pidada orjasid. Inimesi, kes tegid nende põldudel tööd ning teenisid neid. Samuti olid kunagi Eestis ka talupojad. Tolleajane Briti impeerium omas kolooniaid kuhu veeti lausa suurtel hulgal mustanahalisi kes seal kas siis kasvandustes või muudes tööstustes tööd tegid. Samuti nad ka elasid sealsamas. Töötegemisest keeldudes või alustades vastuhakku oli nii mõisnikel kui ka teistel orjapidajatel õigus oma alluvat karistada . Karistusviisideks olid kas nuhtlemine või toidust ilma jätmine. Loomulikult olid sel ajal valitsejad leidlikud ning oli olemas ka teisigi karistusviise. Kuid mida ütleb taaskord inimõigus. On keelatud teist inimest piinata, alandada ja karistada, pidada orjuses ega sunduses.
Ka inimõiguste kohta kirjutatud. Esimesed inimõiguste põhiallikad maailmas on pärit juba 1945. aastast. Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni harta (1945), Inimõiguste ülddeklaratsioon (1948), Paktid (1966): kodaniku- ja poliitiliste õiguste kohta ; majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste kohta.
Täiendavaid allikaid on ka Euroopas ning Eestis. Euroopas on inimõiguste ja põhivabaduste kaitse (1953), Euroopa sotsiaalharta (1965. aastal jõustunud), Piinamise ja ebainimliku kohtlemise või karistamise ärahoidmise Euroopa konventsioon , Euroopa Liidu põhiõiguste harta (2000), Siseriiklikud seadused (Eesti Vabariigi põhiseadus, esijoones 2. peatükk)
Kokkuvõtlikult, et mida siis inimõigused endast kujutavad.
Inimestele tuleb anda ulatuslik iseotsustamise ja tegevuse vabadus. Keskne on otsustajate õiguste eesmärgistatud piiramine nn tavalise inimese kasuks. Eelnevaga seondub ka vähemuste põhiõiguste kaitse ebamõistlike enamusotsustuste eest.
Võrdne võimalus kasutada vabadust. Haridusliku aluspõhja pakkumine ja eneseteostuse toetamine . Inimestel on võrdne kõlbeline väärtus, mis tuleneb ainuüksi inimeseksolemisest: orjuse vms seisundi lubamatus, võrdne otsustus- ja hääleõigus, võrdsus seaduse ees, võimalus inimväärseks eluks. Inimest peab koolitama, julgustama ja soodustama täielikult kasutama oma õigusi.
Inimõigused on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega, kuna need on põhiõigused ning põhiõigused on põhiseaduslikud inimõigused. Seega igal inimesel on õigus nende rikkumise puhul pöörduda kohtu poole. Põhiõigusteks otseselt oleks siis: õigus elule ; kedagi ei tohi piinata, avalikult alandada ega karistada ; kedagi ei tohi pidada orjuses ega sunduses.