Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Land Art ehk MAAKUNST (1)

1 Hindamata
Punktid

Land Art ehk 
MAAKUNST
  
Maakunst 
Looduslikke  materjale (näiteks liiv ja 
kivid) kasutav ning loodust 
(peamiselt maastiku pinnavorme) 
ümberkujundav  kunst
Kujunemine
• Kujunes välja 60ndate lõpus ja 70ndate 
alguses
• Tavaliselt on kunstil alati majanduslik, sõjaline 
religioosne või ilu loomise eesmärk. Maakunstil 
selliseid eesmärke püstitatud polnud
• Maakunsti tekkel võivad olla peale 
kunstisiseste põhjuste arvesse tulla ka tärkav 
ökoloogiline teadlikkus ja moes olnud huvi 
salapäraste monumentide või siis “tulnukate” 
jälgede vastu
Maakunsti olemus
• Teosed on enamasti rajatud kõrvalistesse ja 
metsikutesse ja inimtühjadesse paikadesse
• Rajati kummalisi ja ebatavalisi ehitisi
• Maakunst kujundas ümber loodust ja 
kasutas ka loodusnähtusi
• Publikule näidati töid peamiselt fotode ja 
filmide kaudu
• Teos loodi galeriidest või avalikust ruumist 
väljaspool
Inspiratsiooni andsid
Stonehenge
Nazca kõrbemaalingud
Loodust austav maakunst
  RICHARD  LONG – Tema  kunst  seisneb 
ühes tegevuses – käimises
Tema teosed on varustatud pealkirjaga, 
mis viitavad ajale või tegevusele, 
nt. "Tuhat miili tuhande tunniga"(1974) - 
või " Veerännak"(1999)
https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw
 WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse 
piksevardad, mille kaudu on äikese 
ajal näha imelisi vaatemänge
 ANDY GOLDSWORTHY kasutas 
materjalidena kive, puulehti ja 
oksaraage ning valis  tegevuspaigaks  
metsa või ranna
Monumentaal maakunst
Osad maakunstnikud läksid nii 
kaugele, et nihutasid buldooserite 
abil  paigast  suuri pinnasekoguseid 
kujundades kraavidega mustreid 
põldudele või  jäätunud  jõgedele. 
Nende  aktsioonide tunnistajateks 
jäid jällegi fotod.
 ROBERT SMITHSON sai eekõige 
tuntuks oma 
monumentaalteosega "Spiraalmuul"(
1970)
Maakunsti linnavariatsioon
 Abielupaar Christo ja Jeanne-
Claude`i paelus sissepakitud 
esemetes peituv salapära. Nad 
valisid sissepakkimiseks 
suuremõõtmelisi ehitisi või 
maastikuelemente nagu puud,  sillad
hooned jne.  Sissepakkimiseks 
 kasutatud  kangas  ja  sissepakitud 
objektid moodustasid täiesti uusi 
vorme ja said seeläbi hoopis  uue 
tähenduse
• MICHAEL HEIZERI  lasi Los  Angelese  
maakunsti muuseumi sissekäigutee 
peale paigutada  340 tonni kaaluva 
kivirahnu. 
Kollektiivsed maakunstid 
Eestis
• Ristimägi Hiiumaal
• Kiviskulptuurid 
Tagarannas 
Saaremaal
Aitäh  Teile!

Document Outline

  • Slide 1
  • Slide 2
  • Kujunemine
  • Maakunsti olemus
  • Inspiratsiooni andsid
  • Loodust austav maakunst
  • Slide 7
  • Slide 8
  • Monumentaal maakunst
  • Slide 10
  • Maakunsti linnavariatsioon
  • Slide 12
  • Slide 13
  • Kollektiivsed maakunstid Eestis
  • Slide 15
Vasakule Paremale
Land Art ehk MAAKUNST #1 Land Art ehk MAAKUNST #2 Land Art ehk MAAKUNST #3 Land Art ehk MAAKUNST #4 Land Art ehk MAAKUNST #5 Land Art ehk MAAKUNST #6 Land Art ehk MAAKUNST #7 Land Art ehk MAAKUNST #8 Land Art ehk MAAKUNST #9 Land Art ehk MAAKUNST #10 Land Art ehk MAAKUNST #11 Land Art ehk MAAKUNST #12 Land Art ehk MAAKUNST #13 Land Art ehk MAAKUNST #14 Land Art ehk MAAKUNST #15
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 15 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2015-01-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 38 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor ladvanaator Õppematerjali autor
Powerpoint esitlus kunstistiilist nimega Land Art ehk Maakunst

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

OP KUNST-1950-60ndad aastad
10
docx

OP KUNST. 1950-60ndad aastad

1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,

Kunstiajalugu
OP KUNST-1950-60 ndad aastad
10
docx

OP KUNST. 1950-60 ndad aastad.

1931). Teine tuntud op-kunstnik oli inglane Bridget Riley. Tuntuse tõid talle tema must-valged tööd, kus ta kasutas vaid lihtsaid geomeetrilisi kujundeid nagu ringe, ruute võ triipe. Ta paigutas need peentesse korduvatesse mustritesse ja saavutas selle abil pinna, mis tundub virvendavat ja liikuvat. Osad maalid võivad tekitada lausa peapööritust ja merehaiguse laadset tunnet. POP KUNST. tekkis 1950. aastate teisel poolel samaaegselt nii USA-s kui Inglismaal. Terminit "popkunst" hakati Inglismaal 50. aastate keskel kasutama nn massikunsti kohta Teemaks tarbimisühiskonna argipäev. ei püüdnud teha "kõrget kaunist kunsti". oli teravalt sõjavastane (hipidelt pärines kuulus loosung "Make love, not war„) „Madalad“ teemad „kõrges“ kunstis Õlimaalidel, graafikas ja skulptuuridena hakkasid esinema koomiksid, reklaam,

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo Eksami küsimused
11
docx

Kunstiajaloo Eksami küsimused

Oli vaja leida uusi vahendeid enda väljendamiseks. Juba 20. saj alguse kunstivoolud hakkasid maalikunsti alustalasid kangutama. Dadaistid naeruvääristasid vanu traditsioone ja loobusid maalist kui igandist, hakates kasutama täiesti väärtusetuid materjale ebatavaliste teoste loomiseks. Abstraktsed ekspressionistid hülgasid nn.iganenud maalitehnikad, minimalistide teosed jäid taotluslikult lihtsaks. Popkunstnikud kasutasid oma kunstis igapäevaelu tuntud ja tuttavaid elemente. Optiline kunst soovis eksitada vaataja taju luues liikumise illusiooni, kineetilised teosed aga liikusid reaalselt. Kontseptuaalne kunst eelistas ideed objektile, superrealism näitas maailma realistlikumalt kui see tegelikult on. Tänapäeva kunstnikud peavad kunsti tegemise loomulikuks osaks fotograafia, filmi, video või arvuti kasutamist. Mida harjumatumad ja ebatraditsioonilisemad on väljendusvahendid seda raskem on sellist kunsti mõista. Ometi on igas teoses sõnum ja ajend selle loomiseks

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

20. SAJANDI KUNST 1. IMPRESSIONISM. NEOIMPRESSIONISM. POSTIMPRESSIONISM 2. SÜMBOLISM. JUUGEND 3. FOVISM 4. EKSPRESSIONISM JA ,,DIE BRÜCKE" 5. KUBISM 6. FUTURISM 7. ABSTRAKTSIONISM 8. DADAISM 9. SÜRREALISM 10. ,,DE STIJL" 11. KAZIMIR MALEVITS ja SUPREMATISM 12. KUNST KAHE MAAILMASÕJA VAHEL 13. ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM USA-s 14. INFORMALISM 15. NEODADA 16. POPKUNST 17. MAALILISEJÄRGNE ABSTRAKTSIONISM 18. OP-KUNST JA KINEETILINE KUNST 19. POSTPOP JA HÜPERREALISM 20. MINIMALISM 21. POSTMINIMAALKUNST ­ arte povera, antivorm, maakunst, protsessikunst 22. KONTSEPTUAALKUNST ­ ideekunst, kontseptualism 23. KEHAKUNST JA PERFORMANCE 24. VIDEOKUNST JA FOTOGRAAFIA 25. TRANSAVANGARDISM JA NEOEKSPESSIONISM "Ma võiks oma muusikat võrrelda valge valgusega, mis sisaldab kõiki värve. Ainult prisma võib jagada värvid ja teha nad nähtavaks; see prisma võiks olla kuulaja hing." (Arvo Pärt) IMPRESSIONISM

Kunstiajalugu



Meedia

Kommentaarid (1)

riinart profiilipilt
riinart: Hea ja ülevaatlik tutvustus. Jäin rahule
14:36 17-05-2016



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun