Kohvi referaat (0)

TALLINNA TEENINDUSKOOL
T11HT
Kohv
Referaat
Tallinn 2010
Sisukord
Sissejuhatus 3
Kohvi ajalugu 4
Taimest 5
Kohvi kasvatuspiirkonnad 6
Kohvi liigid 7
Kohvi valmistamisviisid 8- 9
Kokkuvõte 10
Kasutatud kirjandus 11
Sissejuhatus
Kohvi tähtsust maailma majanduses ei saa üle hinnata. See on üks väärtuslikumaid esmatarbekaupu maailmakaubanduses, jäädes paljude aastate vältel arengumaade kaubavahetusartiklina alla ainult naftale. Selle kasvatamine , töötlemine, turustamine ja transportimine loovad töökohti miljonitele inimestele maailmas. Kohv on otsustav tegur paljude arenevate riikide poliitikas ja majanduses, paljudele arengumaadele annab kohvieksport olemusliku osa nende väliskaubandusest, mõnel juhul isegi 80%.
Kohvi ajalugu
Kohv võeti läänemaailmas lõplikult omaks paarsada aastat tagasi. Kuigi see tundub aukartust äratava ajana, on kohv leiva, juustu ja või kõrval, mis on meie toidulaual olnud juba tuhandeid aastaid, siiski uustulnukas.
17. sajandile eelnev kohviajalugu paistab silma värvikate lugudega. Kohvipuu marjade ergutava toime avastamise kohta pakutakse tervet hulka legende. Ühel meelel ollakse vaid selles, et esimesed metsikult kasvavad kohvipuud leiti Kaffa provintsis Abessiinias, mis praegu kannab Etioopia nime.
Mitmete legendide keskpunktis on karjus Kaldi ja tema kitsed , kes pärast senitundmatu puu marjade söömist olevat kuni õhtuni kepselnud ja tantsinud. Millal see toimus, pole võimalik täpselt tuvastada, kuid ajaloolased peavad selleks 7. või 8. sajandit pKr. Umbes samast ajast pärineb ka araabiakeelne ürik, mis kinnitab kohvipuude kasvatamist Abessiinias. Dokument kasutab puu kirjeldamisel abessiinlaste tolleaegset nimetust buna , mis alles sajandite pärast asendus araabiakeelse ja tänaseni käibel oleva sõnaga gahwa.
Kõige sagedamini on legendide tegelasteks Etioopia õigusmungad, kellest peeti väga lugu. Mungad tegid sageli pikki rännakuid ühest kloosrist teise ja olid muust elanikkonnas laiema silmaringiga. Väidetavalt leotasid nad Kaffast kaasa võetud ja säilitamiseks kuivatatud kohvimarjad vees uuesti pehmeks ning sõid koos leotusveega ära. Gahwa tähendas arvatavasti tolleaegses keelepruugis unepeletajat.
Ubade röstimise idee tuli juhuslikult tulistele sütele kukkunud ja hõrgutavalt lõhnanud kuivatatud marjadest. Ühe variandi kohaselt olevat oad meelega tulle visanud ka kloostriülem, kes pidanud neid saatana kiusatuseks. Samuti on levinud versioon , mille järgi olevat nii kohvi röstimise kui purustatud ubadest kohvijoogi valmistamise leiutanud hoopiski türklased.
Taimest
Esimene tööstusliku tähtsusega kohvitaim oli Coffea Arabica . Ta kasvab 7-8 m kõrguseks, kuid kultuurtaimed lõigatakse 2-4 meetri pealt maha, et saavutada laiust. Kohvi lehed on 10-15 cm pikad ellipsoidid, läikivalt tumerohelised heledama alapoolega. Õied kerkivad taime harudest koos lehtedega .
Valgel kohviõiel on viis õielehte ja lõhn, mis meenutab jasmiini. Õite eluiga on ainult 2 - 3 päeva. Kohvi marjad on kirsisuurused ja esmalt rohelised, muutudes hiljem tumepunaseks. Valmimine võtab 8 kuud. Kohvipuu hakkab õitsema 2-4 aastaselt ja sel võivad samaaegselt olla õied ja eri arengujärgus marjad.
Kohvipuu nõuab keskmist temperatuuri 19-25 kraadi Celsiust, seega on kohvipuu troopiline taim. Pole juhus, et kohv ja inimene edenevad hästi samal temperatuuril, meie algkodu on sama – Aafrika. On võimalik, et Eeva ja tema kaaslased (2,5 miljonit aastat tagasi) mugisid enda rõõmuks kohviube.
Kohvipuu ei kannata külma, kuid ei sure juhusliku külma öö tõttu. See vajab palju vett, nõudes aastaseks sajuhulgaks 1500 millimeetrit. Kohviistandused asetsevad 300-2000 m kõrgusel ekvaatori ümbruses.
Kohvi saab koristada alates puu 5. eluaastast mitu korda aasta jooksul. 25. eluaastast alates muutub puu vanaks , kuid võib eksisteerida kui elujõuline vanur .
Kohvi kasvatuspiirkonnad
Kohvi kasvatamise piirkonnad on Aafrika ja Araabia poolsaar, Ladina –Ameerika ja Kariibi mere poolsaar ja India ookeani piirkond.
Kohvi liigid
Coffea Arabica- Arabica kohv
Coffea Arabicat kirjeldas esimesena Linnnaeus 1753. Tuntumad variatsioonid on Typica ja Bourbon, kuid on aretatud ka teisi tüvesid ja kultuure nagu Caturra (Brasiilias, Kolumbias) Mundo Novo (Brasiilia), Tico (Kesk-Ameerika), kääbus San Ramon ja Jamaika Blue Mountain. Tavaline araabika taim on suur põõsas tumeroheliste ovaalsete lehtedega. See erineb geneetiliselt teistest kohviliikidest, kuna tal on 4 kromosoomipaari kahe asemel. Põõsa viljad on ovaalsed ja küpsed 7-9 kuuga , tavaliselt sisaldavad nad kahte lamedat seemet (kohviuba) - kui ainult üks uba valmib, siis seda kutsutakse hernemari (peaberry). Araabika kohv on tihti vastuvõtlik kahjuritele ja haigustele, seetõttu on vastupanuvõime kasvatamine põhiline aretustöös. Arabicat kasvatatakse Ladina - Ameerikas, Kesk- ja Ida-Aafrikas, Indias ja mõningal määral Indoneesias.
Coffea Canephora – Robusta kohv
Robusta on selle sordi paljude variatsioonide koondnimi. See on tugev põõsas või väike puu, mis võib kasvada kuni 10 m kõrguseks, kuid sel on veidi pinnalähedane juuresüsteem. Viljad on ümarad ning valmimine võtab kuni 11 kuud, seemned on ovaalsed ja väiksemad kui araabikal. Robustat kasvatatakse Lääne-ja Kesk- Aafrikas, Kagu-Aasias ja veidi ka Brasiilias Conilloni nime all.
Coffea Liberica – Liberica kohv
Liberica kohv kasvab suure nahkjate lehtedega tugeva puuna kuni 18 m kõrguseks. Viljad ja seemned (oad) on samuti suured. Libericat kasvatatakse Malaisias ja Lääne-Aafrikas, kuid kaubeldakse sellega vähe, sest nõudlus tema maitseomaduste järele on väike.
Kohvi valmistamisviisid
Aastasadu tagasi rahulduti tervete või uhmris purustatud kohviubade tundidepikkusel keetmisel saadud joogiga . Nüüdisaegse kohvini jõuti maailma eri paikades lugematute katsetuste, aga mõnikord ka õnnelike juhuste tõttu. Hakati mõistma, et tõelist naudingut pakkuva kohvi saamiseks on vaja kindlate eeltingimuste olemasolu:

• Värske võimalikult vähese lubjasisaldusega vesi
  
• Valmistamisviisile sobiv veetemperatuur
  
• Täiesti puhas keedunõu või kohviaparaat , mis ei jäta joogile kõrvalmaitseid
  
• Värske ja kvaliteetne kohvisegu või kohvioad
  
• Aparaaditüübile vastav jahvatusaste
  
• Paras kohvikogus
  
• Kohvi nautimine kohe pärast valmimist
  

Kohvijoogi omadusi mõjutab valmistamisviis. Lisaks kannumeetodile tehakse kohvi mitmete eri aegadel leiutatud kohviaparaatide abil.
Keetmine ja tõmmata laskmine olid kõige esimesteks kohvivalmistusviisideks ning püsivad kasutusel siiani. Kannukohvi valmistamisel, kohvi tegemisel tassis või presskannus lastakse pulbril tõmmata kuumas vees, mille algtemperatuuriks on 92- 960C. Kohvipulbri ja vee segu hetkelist keematõusmist tavalises kohvikannus kasutavad eriti tugeva ja mõrkja kohvimaitse eelistajad.
Eelmainitud juhtudel tarvitatakse kõige jämedama jahvatusega kohvi. Suured kohviterakesed imevad endasse rohkesti tulikuuma vett ning vajuvad raskeks muutudes kiiresti põhja, ka ei jää jooki peaaegu üldse hõljuvat tahket ollust.
Idamaist kohvi valmistades lastakse tolmpeenel kohvipulbril samuti koos veega keema tõusta.
Survemeetodil töötavad elektrilised espressomasinad, milles tulikuum vesi surutakse kolvi või pumba jõul läbi tihedalt kokku pressitud kohvipulbri.
Raskusjõud ehk gravitatsioon on filterkohvimasinate töötamise põhimõtteks. Keemistemperatuurini kuumutatud vesi valgub masina režiimi poolt ettenähtud kiirusel läbi paberfiltrisse pandud kohvipulbri.
Auru surve ja raskusjõud on ühendatud perkolaatoris. Keevast veest tekkiv aur kerkib üles oma sisemise surve tõttu, veeldunud auru läbi kohvijahu tagasivalgumine aga põhineb juba raskusjõul. Perkolaatoriga sarnaneb oma omadustelt ka pliidile asetatav itaalia mokapott ehk mutterkann. Samuti põhineb vaakumaparaadi töö esimene faas kuuma auru survel .
Lahustuv kohv kujutab endast kohviekstrakti kuivatamisel saadud pulbri või graanuleid. Sisaldab tavakohvist vähem kofeiini ja rohkem mõruaineid, maitse- ja lõhnabuketi poolest suudab rahuldada vaid vähenõudlikku tarbijat. Lahustuv kohv sobib roogadele kohvimaitse ja pruuni värvuse andmiseks ning kohvigranita, frappe´i või kohvist jääkuubikute tegemiseks.
Purki või pudelisse pakendatud espressopõhjaline piimajook on saavutatud suure populaarsuse eeskätt Jaapanis . Talvel kuuma ja suvel jääkülma jooki müüakse suurlinnade tänavatele paigutatud tuhandetes automaatides.
Kokkuvõte

Tänapäeval on kohv tuntud kõigis maailma maades. Läbi sajandite on kohvijoomise komme saanud inimestele harjumuseks. Praeguses kiiresti arenevas ühiskonnas on isegi raske ettekujutada elu ilma kohvita. Kuna inimesed vajavad ergutavaid ja lõdvestavaid vahendeid, nii on ajapikku saanud luksuskauba artiklist igapäevane tarbeaine. Tänapäeval kasutatakse kohvi ka toiduainetetööstuses.
Kasutatud kirjandus
Suitsu, M. , Virkus, L. , Kang, A. Köögiviljaraamat.Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus, 2006
http://www.coffeetea.info/ee.php?page=topics&parent=4