Võlasuhte tekkimine lepingust (0)

Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044      2019/2020  I seminar Võlasuhte tekkimine lepingust Teemad:
1. võlaõiguse koht eraõiguse süsteemis;
2. võlasuhete tekkimise alused, üldiseloomustus, eristamine;
3. lepingu sõlmimine. KAASUSE LAHENDAMISE SKEEM I KAASUSE LAHENDAMISE PROBLEEM  - kes tahab kellelt mida nõuda - Nõude aluseks ei ole VÕS § 101 lg 1. Hüpotees:  A võib nõuda B-lt müügilepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist
VÕS   §   115   lg   1   alusel   kahju   hüvitamist   (välja   tuleb   tuua   nõudenorm)?   A   võib
lepingust taganeda müügilepingust VÕS § 116 lg 2 p 1 alusel. Nõude või õiguse formuleerimisel tuleb välja tuua nõudenorm (nt VÕS §-d 115, 15 lg
1, 113, 108); või õigust andev norm (VÕS §-d 112, 116 lg 1 jne).  II NÕUDE EELDUSED  - Kas poolte vahel on kehtiv leping/võlasuhte alus? o Lepinguliik
o Kas leping on sõlmitud? / Kui lepingut ei tuvasta, kontrollime, kas on pidanud lepingueelseid läbirääkimisi o Kui on sõlmitud, kas kehtib (ei kontrolli TsÜS-I aluseid)?   Kontrollime vorminõudeid, kui rikkumine võib kaasa tuua tühisuse.   - Rikkumine  o Kohustuse sisu  Siin tuleb selgitada, milline on kohustuse sisu (VÕS § 24 alusel), milles
pooled olid kokku leppinud § 76, 77 + erinormid (nt § 217)  o Kas kohustust on rikutud?  faktiline olukord, ehk millised asjaolud kaasuses kirjeldavad rikkumist
(nt pole üle antud, on mittevastav lepingutingimustele jne).   leiame kohaldatavad lepingutingimused või normid.   Rikkumise   väljaselgitamine   võimaldab   hinnata,   milline     vastutuse
standard kuulub kohaldamisele (kas VÕS  § 103, § 218 lg 1, § 119 lg 2
vm) - Vastutus  o Vastutusstandard  Üldstandard lepinguliste kohustuste rikkumisel VÕS § 103  Eristandardid:  Kokku lepitud või seadusest tulenevalt VÕS § 104   Vastuvõtuviivituse korral § 119 lg 2 ning   Mittekohase täitmise korral § 218, 642 lg 1  Muud erandid 


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044      2019/2020  o Vastutust välistavad asjaolud – VÕS § 101 lg 3, 106 lg 2, § 214 lg 4 jne - Üksikute õkv eeldused o materiaalsed eeldused vastavalt õkv liigile   NT kahju hüvitamise eeldused + nõude sisu § 127 jj; taganemisel VÕS
§ 116 lg 1 kohaselt rikkumise olulisus jne o formaalsed eeldused  tähtaeg  vorm  tahteavalduse sisu jms  Tudengi teadmised ja oskused:
1. eristab võlasuhte tekkimise aluseid;
2. oskab eristada võlasuhte ja nõuete subjekte;
3. oskab leida üles õiguslikult olulised faktilised asjaolud ning analüüsida, millised võiksid olla nõuded võlasuhtest; 4. saab aru hüpoteesi formuleerimise vajadusest ning oskab kontrollida kaasuse lahendamise üldskeemi esimest elementi; 5. teab,   millised   on   müügilepingu   tunnused,   müügilepingust   tulenevad   müüja   ja   ostja põhikohustused; oskab eristada hoiu-, töövõtu, laenu-, üüri- ja rendilepingut ja nendest
tulenevaid põhikohustusi. Kaasuste lahendamisest: kaasustele antud vastused peavad olema õiguslikult põhjendatud.
See tähendab, et tudengil tuleb leida üles asjakohane õigusnorm, hinnata selle õigusnormi
eeldusi, kaasuse asjaolusid ja seejärel teha õiguslik järeldus (nn subsumeerida). 1. Kaasus „Itaalia kingad“ Eesti King OÜ (ostja) nägi Internetis reklaami, milles Scarpa OÜ (müüja) teatas, et müüb
kvaliteetseid Itaalia kingi „Ferrare“, 100 eurot tk. Ostjal tekkis kohene huvi ja ta soovis neid
kingi osta. Ostja kirjutas reklaami juures olevale e-posti aadressile järgmise kirja:
„Tere!
Kirjutame Teile Eesti King OÜ-st. Ostame teilt 100 paari Itaalia kingi „Ferrare“, ostuhind
seega 10 000 eurot (100 tk x 100 eurot/tk = 10 000 eurot). Kohale toimetada aadressile
Pärnu mnt 27, Tallinn, Eesti. Lugupidamisega
Peeter Küla
Juhatuse liige“ Müüja vastas ostjale järgmiselt:
„Tere!
Tänud   kirja   eest.   Rekvisiidid   raha   ülekandmiseks   leiate   meie   kodulehelt.   Samuti   leiate
käesoleva kirja manusest meie tüüptingimused. Lugupidamisega
Ants Külaots“  Müüja  tüüptingimustes  oli mh järgmine  punkt 10: „Müüja ei vastuta lepingu rikkumisest
tulenevate tagajärgede eest.“


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044      2019/2020  Ostja saab nädala pärast kingad kätte ning võtab nende seast neli paari testimiseks. Ostja
töötajad   testivad   neid   paare   kuu   aja   jooksul.   Pärast   kuuajalist   proovimist   kirjutab   ostja
müüjale, et ta ei soovi neid kingi, sest talle ei sobi kingade kvaliteet. Ostja soovib seega kõik
kingad (100 paari) müüjale tagastada. Müüja keeldus sellest. Ostja pöördub müüja vastu kohtusse. Ostja väidab, et ostja ja müüja vahel ei ole üleüldse
võlasuhet.   Müüja   lisas   enda   kirja   tüüptingimused,   mis   reguleerisid   märkimisväärselt
pooltevahelist suhet. Seega tuleb müüja vastust käsitada pakkumisena. Ostja ei ole sellise
pakkumisega nõustunud. Ülesanne 1: hinnake, kas ning mille alusel on pooltevaheline võlasuhe tekkinud. (HÜPOTEES: Ostja võib müügilepingust taganeda VÕS § 116 lg 1 alusel) KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 16 lg 3 müüja tegi ettepaneku teha pakkumus
o VÕS § 16 lg 1 ostja tegi ettepaneku  Määratletud  Tahe olla õigulikult siduv  Kindlale isikule o VÕS § 20 müüja nõustus - Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu o Ostja kohustused:  Kohustab andma olemas oleva ostjale § 208  Tegema võimalikuks omandi üleminemise § 208 o Müüja kohustused  Kohustab võtma asja vastu § 208  Maksma tasu § 208 - Kas kohustust on rikutud? AÕS 119 Variant
Ostja helistas müüjale ning ütles, et ostaks müüjalt 100 paari kingi ning uuris, kas arvestades
kogust, oleks müüja nõus tegema allahindlust. Müüja vastas, et selle peale võib mõelda ning
hiljem edasi suhelda. Müüja palus ostjal teada anda aadressi, kuhu müüja kauba saadab. Ostja
saatis müüjale enda aadressi. Müüja saatis ostjale kingad. Pärast seda, kui ostja kingad kätte
sai, helistas müüja ostjale ning teatas, et üks kingapaar maksab 100 eurot. Ostja vastas, et
müüja lubas allahindlust ning et hinnas pidid nad veel eraldi kokku leppima. Samuti väitis
ostja, et ei ole täielikult rahul kingade kvaliteediga, mistõttu võiks hind lõppastmes olla 30%
madalam, kui on kodulehel reklaamitud hind. Ostja ja müüja ei jõudnud hinnas kokkuleppele.  Müüja pöördus ostja vastu kohtusse ja nõudis ostuhinna maksmist. Ostja tugines kohtus mh
sellele, et poolte vahel ei ole lepingut sõlmitud, sest pooled ei leppinud hinnas kokku. Samuti
ei jõutud hinnas kokkuleppele, mistõttu ei ole ka leping kehtiv.


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044      2019/2020  Ülesanne 2:  hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Kui leping on sõlmitud, mille
alusel ja kuidas toimuks hinna kindlaksmääramine? HÜPOTEES:  KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? - Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu - Kas kohustust on rikutud? 2. Kaasus „Europark“ Europark   osutab   kinnisasjal   parkimisteenust.   Parkla   sissesõidu   juurde   on   paigaldatud
infotahvel, mis sisaldab tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Ants parkis tööandjale kuuluva
sõiduki nende parklasse, kuid ei tasunud parkimise eest.  Parklasse paigaldatud infotahvli kohaselt loetakse parkimistingimuste avaldamist oferdiks ja
auto parkimist  aktseptiks. Parkimistingimuste  järgi on leppetrahv  parkimise eest tasumata
jätmise korral 30 eurot. Europark võib parkija  sõiduki teisaldada  ja nõuda teisaldamisega
seotud   kulude   hüvitamist   sõiduki   kasutajalt.   Tingimuste   kohaselt   eeldatakse,   et   lepingu
pooleks on sõiduki kasutaja. Konspekt nr 51!!!!! Ülesanne: 1) hinnake, kas Antsu ja Europark vahel oli leping sõlmitud
2) millistel juhtudel võib oferdi adressaadi vaikimist lugeda aktseptiks? 3. Kaasus Sahkerdamine arvega“ (vt ka pdf faili „Ostjale antud arve-saateleht“) Andrusel on oma puiduettevõtte Wood Products OÜ (müüja), mille kaudu ta puitmaterjali
müüb. Möbel OÜ on mööblifirma (ostja). Möbel OÜ ostab müüjalt kolmes osas puitmaterjali,
mis tuleb kõik eri aegadel ostjale kätte toimetada ostja asukohta. Pooled lepivad lepingus
kokku,   et   müüja   maksab   tasu   vastavalt   iga   osa   saamise   järgselt   100 000   eurot.   Makse
viivitamise korral tuleb ostjal tasuda viivist 0,02% päevas kogu osamaksest. 


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044      2019/2020  Müüja tarnib esimese osa puitmaterjali ostjale kätte. Samas annab müüja ostjale üle ka arve,
mille taha on kirjutatud „Maksega viivitamise korral tuleb ostjal maksta müüjale viivist 10%
iga viivitatud päeva eest“. Müüja ja ostja allkirjastavad arve. Ostja jääb arve tasumisega viivitusse üks kuu. Seejärel tasub ostja müüjale viivist 0,02% kogu
osamaksest iga viivitatud päeva eest. Müüja nõuab ostjalt aga viivist 10%. Ülesanne: hinnake, milline on pooltevaheline viivisemäär.
HÜPOTEES: Ostja võib müügilepingust taganeda VÕS § 16 lg 1 alusel KAS POOLTE VAHEL ON KEHTIV LEPING/VÜLASUHTE ALUS? - Lepinguliik – ostu-müügileping VÕS § 208 lg 1 - Kas leping on sõlmitud? o VÕS § 16 lg 3 müüja tegi ettepaneku teha pakkumus
o VÕS § 16 lg 1 ostja tegi ettepaneku  Määratletud  Tahe olla õigulikult siduv  Kindlale isikule o VÕS § 20 müüja nõustus - Kas leping kehtib? o Vorminõudeid rikutud ei ole RIKKUMINE - Kohustuse sisu - Kas kohustust on rikutud? Variant: pooled sõlmivad kirjaliku lepingu, milles mh lepivad kokku, et lepingut võib muuta
üksnes   kirjalikult   või   kirjalikku   taasesitamist   võimaldavas   vormis.   Müüja   helistab   5.
veebruaril ostjale ning teatab, et ostuhind võiks kõrgem olla, sest kauba omahind tõusis. Ostja
nõustus telefoni teel ostuhinna tõstmisega 10%. Järgmisel päeval saatis müüja ostja e-postile
uue arve, millel oli ostuhind 10% kõrgem ning viitas pooltevahelisele telefonisuhtlusele. Ostja
keeldus kõrgema hinna tasumisest. Küsimus: kas ostuhind on 10% kõrgem? 4. Kaasus „Trikitamine ID kaardiga“ Anu on 65-aastane pensionär, kes elab üksinda Põlvas. Alates 2010. a on tal Elisa Eesti AS-
iga sõlmitud mobiilsideteenuse osutamise leping. Elisa saatis Anule arved Eesti Postiga Anu
kodusele aadressile Reinula tee 12, Põlva.  Anul käib mõnikord külas tema hea naaber ja pikaaegne sõber Reinhold. Reinhold on Anust
märksa noorem ning oskab arvutit paremini kasutada. Seetõttu abistab Reinhold mõnikord ka
Anu, eelkõige Internetis tehingute tegemisel. 5.   veebruaril   2019   sõlmiti   Elisa   internetikeskkonnas   Elisa   Eesti   AS-i   ning   Anu   vahel
sülearvuti   (Macbook   Air)   müügileping.   Leping   oli   allkirjastatud   ID-kaarti   kasutades.
Sülearvuti hind oli 1800 eurot. Ostja kohustus sülearvuti eest maksma 180 eurot iga kuu (10


Võlaõiguse üldosa OIEO.06.044      2019/2020  osamakset). Lepingu kohaselt kui ostja hilines viie osamakse tegemisega, võis müüja nõuda
kogu ostuhinna tasumist 30 päeva jooksul alates müüjalt teate kättesaamisest. Sülearvuti   anti   üle   Anu   Elisa   Eesti   kontol   oleval   aadressil   (Reinula   tee   12,   Põlva).
Transpordifirma   edastas   Elisa   Eestile   ka   Anu   omakäeliselt   allkirjastatud   kinnituse   kauba
kättesaamise kohta. Ostja ei teinud osamakseid. Seetõttu esitas Elisa Anule teate kogu ostuhinna tasumiseks. Anu
keeldus ostuhinna tasumisest. Anu väitis, et tema ei ole Elisaga lepingut sõlminud. Lepingu
sõlmis tema naaber Reinhold, kes on pätiks hakanud ning kes kasutas lepingu sõlmimiseks
loata Anu ID-kaarti ning PIN koode. Ülesanne: hinnake, kas poolte vahel on leping sõlmitud. Seminariks vajalik õppematerjal 1. Eraõiguslike   kaasuste   lahendamise   skeem:   osa,   mis   käsitleb   müügilepingu kontrollskeemi. 2. Võlaõigusseadus   ning   võlaõigusseaduse   kommenteeritud   väljaanne,   sh   järgmised sätted: §§ 1-13, 16-29. Seminariks vajalik kohtupraktika 1. RKTKo 3-2-1-43-16 (lepingu sõlmimine)
2. RKTKo 3-2-1-144-09, p 11 (lepingu muutmine)
3. RKTKo 3-2-1-63-15, p 13 (olulised tingimused)
4. RKTKo 2-17-101031, p 14; 2-16-10721, p-d 10-15 (lahtised tingimused)
5. RKTKo 3-2-1-75-10, p 14; 3-2-1-101-11, p 12 (aktsept vaikimisega)