EL memorandum (0)

MEMORANDUM
Teema: Komisjon versus Austria
Osapoolte tutvustus
Euroopa Komisjon (edaspidi “komisjon”), kes tegutseb Euroopa Ühenduse nimel, ühelt poolt ning Austria Valitsus (edaspidi “Austria”), teiselt poolt.
Probleem
Komisjoni arvates rikutakse alltoodud kahe tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtet ning
eelistatakse oma riigi kodanikke.
Esimene küsimus.
Paljudes Austria regioonides pakutakse tudengitele ühistranspordi sõidusoodustust juhul, kui nende pered saavad peretoetust. Sellist soodustust saavad enamus Austria tudengitest.
Samas ei laiene samasugused sõidusoodustusi tavaliselt teistest EL riikide kodanikest tudengitele, kes Austrias õpivad, sest nende perekonnad üldiselt ei ela Austrias ega saa Austrialt peretoetust.
Tudengite sõidusoodustusest saadav sääst on märkimisväärne: näiteks Viinis maksab kuus kuud kehtiv ühistranspordi sooduspilet €50 neile tudengitele, kelle pered elavad Viinis ja saavad peretoetust; sama pilet maksab €100 neile tudengitele, kelle pered ei ela Viinis, ja €128,50 neile tudengitele, kelle pered ei saa peretoetust, sh need, kelle pered elavad teises liikmesriigis.
F A K T I L I S E D A S J A O L U D
Kõigepealt, uurime kuidas saavad mitteresidentid nõuda soodustusi EL liikmesriikides. Direktiivi 2004/38/EC artikkel 16 järgi Liidu kodanikud, kes on elanud vastuvõtvas liikmesriigis seaduslikult ja pidevalt viis järjestikust aastat, saavad seal alalise elamisõiguse. Sellega inimesed saavad ka samasugused õigused nagu kõik teised kodanikud.
Euroopa Ühenduse üliõpilased saavad samad õigused ja hüvitised nagu kõik üliõpilased-residentid, välja arvatud juhul kui kasu/hüvitis on selgesõnaliselt vabastatud võrdse kohtlemise põhimõtest nagu on sätestatud direktiivis 2004/38/EC.
Direktiiv 2004/38/EC artikkel 24 punkt 2: «Erandinda lõikest 1 ei ole vastuvõttev liikmesriik kohustatud tagama õigust sotsiaalabile elamisperioodi esimese kolme kuu jooksul või, kui see on asjakohane , artikli 14 lõike 4 punktis b sätestatud pikema ajavahemiku jooksul, samuti pole ta kohustatud enne alalise elamisõiguse omandamist andma stipendiumide või õppelaenudena toimetulekutoetust õpinguteks, sealhulgas tööalaseks koolituseks, muudele isikutele kui töötajatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele, sellise staatuse säilitanud isikutele ja nende pereliikmetele.»
See tähendab et liikmesriigid ei pea võtma enda peale kohustust põhjuseta andma sotsiaaltoetusi, abiraha , stipendiumi vms majandusabi üliõpilastele teistest liikmesriikidest, kellel pole mingi seost riikiga kus ta õpib ja kes tuli ainult ühe eesmärkiga - õppimine.
Aga, iga üliõpilane kes elab liikmesriigis viis järjestikust aastat, saab seal alalise elamisõiguse (Direktiiv 2004/38/EC) ning saab samad liikmesriigi kodanikudega õigused ehk saab nõuda toetust ja majandusabi.
Teine põhjus, miks ei saa kohe saada majandusabi liikmesriigilt, kus inimesel ei ole alalise elamisõiguse on vältimine olukorra kus üks inimene saab majandusabi kahekordselt ehk oma kodumaalt ja liikmesriigilt kus ta õpib või kui ta ei ole täieõiguslik elanik.
Kohtuasjas C-158/07:Förster räägitakse, et on õiguspärane, kui liikmesriik annab toimetulekutoetust vaid neile õppijatele, kes on üles näidanud teatavat selle riigi ühiskonda integreerumise taset. Teatud integreerumistaseme olemasolu võib eeldada, kui on tuvastatud, et õppija on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja.
Ajavahemikul 1. septembrist 2000 kuni 21. novembrini 2003 sätestas WSF 2000 artikkel 2.2:
„Õpingute rahastamiseks võib toetust anda:
a)      õppijatele, kellel on Madalamaade kodakondsus ,
b)      õppijatele, kellel puudub Madalmaade kodakondsus, kuid kes elavad Madalamaades ja keda koheldakse õppetoetuse osas Madalmaade kodanikena rahvusvahelise organisatsiooni lepingu või otsuse alusel, või
c)      õppijatele, kellel puudub Madalmaade kodakondsus, kuid kes elavad Madalamaades ja kuuluvad isikute rühma, keda halduse üldakti alusel koheldakse õppetoetuse osas Madalmaade kodanikena.”
Pärast Euroopa Kohtu 15. märtsi 2005. aasta otsust kohtuasjas C 209/03: Bidar (EKL 2005, lk I 2119) võttis IB-Groep 9. mail 2005 vastu juhendi, mis käsitleb Euroopa Liidust , Euroopa Majanduspiirkonnast ja Šveitsist pärit õppijate õpingute rahastamise taotluste kohandamist (Beleidsregel aanpassing aanvraag studiefinanciering voor studenten uit EU, EER of Zwitserland, edaspidi „9. mai 2005. aasta juhend”), mis avaldati 18. mail 2005.
Selle juhendi artikli 2 lõige 1 sätestab:
„Euroopa Liidu liikmesriigi […] kodanikust õppija võib taotluse esitamisel saada toetust õpingute rahastamiseks vastavalt WSF 2000-le […], kui ta on enne taotluse esitamist elanud Madalmaades seaduslikult vähemalt viis aastat järjest. WSF 2000 teisi sätteid […] kohaldatakse tingimusteta.”
Seega liikmesriigi kodanikust õppija, kes on läinud teise liikmesriiki õpingute eesmärgil, võib toimetulekutoetuse saamiseks tugineda EÜ artikli 12 esimesele lõigule, kui ta on elanud vastuvõtvas liikmesriigis teatava aja. See kehtib ka ühistranspordi jne soodustuste suhtes.
Rääkides just ühistranspordi sõidusoodustust siis saab öelda et selline soodustus on väga levinud paljudes liikmeriikides.
A L U S
Komisjon arvab , et ühistranspordi sõidusoodustust kuulub direktiivi 2004/38/EC artikli 24 all. Siiski kuna ühistranspordi sõidusoodustus ei kuulu üliõpilaste toetusele ei saa selle soodustuse jaotada mitte-residenti ja residenti järgi.
J Ä R E LD U S
Komisjoni arvamus, et ühistranspordi sõidusoodustuse piiramisega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke ei ole õigustatud.
Teine küsimus.
Meditsiiniharidus Austrias on üks mõjukusest meditsiiniharidusest kogu Euroopas ning iga aastaga tulevad palju soovijaid õppida just sellel erialal.
Kuna nende üliõpilaste arv tõusis kõnealustel erialakursustel liiga kõrgeks, võttis Austria vastu 2006. aastal ülikooliseaduse muudatus , mille kohaselt on teatud õppevaldkondades lubatud kehtestada piiranguid välistudengite arvule.
Ülikooliseaduse kohaselt on nendes valdkondades lubatud reserveerida 75% õppekohtadest neile, kes on saanud keskkooli- või gümnaasiumihariduse Austrias, 20% õppekohtadest tudengitele teistest Euroopa Liidu riikidest ning 5% tudengitele kolmandatest riikidest (väljaspool ELi). Valitsuse määrusega kehtestati need kvoodid arstiks ja hambaarstiks õppida soovijatele.
F A K T I L I S E D A S J A O L U D
Euroopa Kohtu 22. veebruari 2008. aasta kohtuasjas C-73/08:Bressol oli tegemist mitteresidendist üliõpilaste vastuvõtu piiramisega tervishoiuvaldkonna erialadel ülikoolides, mis oli tekitatud ohtu meditsiini- ja parameditsiini erialade hariduse kvaliteedile ning ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse.
A L U S
Euroopa Kohus otsustas, et   ELTL artiklitega 18 ja 21 (õigus vabalt liikuda ja elada liikmesriigi territooriumil, ilma et neid võiks kodakondsuse alusel otseselt või kaudselt diskrimineerida) on vastuolus sellised siseriiklikud õigusnormid, mis piiravad üliõpilaste arvu, keda ei loeta Belgia (meie juhul Austria) residendiks ja kes võivad esmakordselt astuda kõrgharidusasutuste meditsiini- ja parameditsiinierialadele, välja arvatud juhul, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus kõiki pädevate ametiasutuste esitatud asjassepuutuvaid tõendeid hinnates leiab, et need õigusnormid on õigustatud rahvatervise kaitse eesmärgiga. Koos sellega üliõpilastel peab olema võimalus õppida võrdsetel tingimustel, mitteresidendid ei tohi olla diskrimineeritud (Kohtuotsused 42/87 Belgium , 152/82 Forcheri, 9/74 Casagrande, 293/83 Gravier).
Vaatamata sellele on kaalukas põhjus, miks Austria võttis vastu ülikooliseaduse muudatus on see, et kõik üliõpilased kes tulevad õppima arstiks teistest liikmesriikidest sõidavad pärast õppimise kodumaale . Seega Austrias on tervishoiutöötajate nappus mis tekitab tõsiseid probleeme rahvatervise kaitsele ning selle ohu ennetamine nõuab, et piisav arv diplomeeritud spetsialiste asuks seal territooriumil elama ning tegutsema meditsiini- või parameditsiini valdkonnas.
J Ä R E L D U S
Komisjoni arvamus, et selle ülikooliseaduse muudatusega rikutakse võrdse kohtlemise põhimõtet ning eelistatakse oma riigi kodanikke ei ole õigustatud.
Kokkuvõte.
Mis puudutab ühistranspordisoodustus, siis liikmesriigid ei pea võtma enda peale kohustust põhjuseta andma sotsiaaltoetusi, abiraha, stipendiumi vms majandusabi üliõpilastele teistest liikmesriikidest, kellel pole mingi seost riikiga välja arvatud seda et ta ajutiselt õpib teises liikmesriigis.
Teisele küsimusele võib vastata nii, et vaatamata sellele, et eelnevatest kohtuotsusest tuleneb, et Austria muudatused ülikooliseaduses ei ole õigustatud, Austria tegi õige otsuse muudates ülikooliseadus kuna selle muudatuse puudumine tekib ohtu tervishoiu eriala diplomeeritud spetsialistide nappuse.