Kordamisküsimused aines rahvusvaheline eraõigus: 1. REÕ mõiste, areng, ese ning õiguse allikad. 2. Kollisiooninormid rahvusvahelises eraõiguses, kollisiooninormide eesmärk, struktuur. 3. Lex causae ning lex fori, millal antud mõisteid kasutatakse ning mis on antud mõistete eesmärgiks? 4. Kohaldatava õiguse tuvastamine ning välisriigi õiguse väljaselgitamine (kuidas toimub, millele tuleb tähelepanu pöörata,piirangud välisriigi õiguse kohaldamisel). 5. Füüsilised ja juriidilised isikud rahvusvahelise eraõiguse subjektina. Millest lähtutakse füüsilise ja juriidilise isiku suhtes kohaldatava õiguse tuvastamisel? 6. Rahvusvaheline dokumendisuhtlus, millised on välisriigis väljastatud dokumendi jõustamise võimalused? Mille poolest antud võimalused üksteisest erinevad? 7
hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. 1.3.2. REÕ ülesanne (eesmärk) Seda võib määratleda mitmeti: - määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; - vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi (vt, prof Stefan Riesenfeld Boalt Hall`st UC Berkeley, Ca); - lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. 1.3.3. REÕ ese (objekt) Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole. Kuivõrd on erinevaid arusaamu sellest, milles seisneb REÕ ülesanne, on võimalik ka erinev REÕ eseme käsitlus. Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga
REÕ piirdub ERAõigusega. • Välismaine element võib avalduda näiteks: - teo tegemise kohana - välismaise isikuna - välismaal asuva asjana • Pelgalt välisriigi õiguse valimine lepingule kohaldatavaks õiguseks ei kujuta välismaist elementi • REÕ mõiste võib olla erinevates riikides erineva mahuga, samuti kujutada endast nii materiaalõiguse kui menetlusõiguse norme REÕ NORMI OLEMUS • Tegemist ei ole õigussuhte suhtes lõplikult kohaldatava normiga, vaid sisuliselt viitenormiga, mis viitab vastava riigi õigusele • REÕ normi (kollisiooninormi) struktuur: - ulatus e. õigussuhe või aspekt, millele kohaldub; - pide e. viide kohaldatavale õigusele. • Lõplikult kohaldatavaks õiguseks ei pea tingimata olema viidatud riigi materiaalõigus (nt renvoi „ tagasisaade ja edasiviide“ puhul) RAHVUSVAHELISE ERAÕIGUSE ARENG • Etapid rahvusvahelise eraõiguse arengus:
kokkupuude rohkem kui ühe riigi õigusega. Erinevates riikides hõlmatakse REÕ-ga erinevaid norme. REÕ mõiste selgub REÕ ülesande, eseme ja ulatuse vaatluse läbi. REÕ ülesannet võib määratleda mitmeti: määrata kindlaks, millal kohaldada välisriigi õigust ja millal seda mitte teha; vältida õiguskordade erisusest tingitud erinevaid tulemusi; lahendada erinevate riikide õiguses esinevaid erisusi, kehtestades reeglid kohase õigussüsteemi ja kohaldatava materiaalõiguse valikuks, juhul kui õigussuhe on seotud mitme õiguskorraga, määratledes ka välisriigi õiguse kohaldamise välistamise juhud. Ühtset REÕ eseme määratlust ei ole:Kõige üldisemalt on REÕ reguleerimise esemeks isikutevahelised eraõiguslikud suhted, mis on seotud mitme õigussüsteemiga. Täpsemalt reguleerib REÕ välisriigi õiguse kohaldamist, välisriigi õiguse kohaldamise välistamist, kohaldatava õiguse valikut, REÕ normide kollisiooni (renvoi)
Suure-Jaani Gümnaasium Miks lapsed nutavad? Referaat Autor: Karli Kukk 12.klass Juhendaja: Urve Siimsoo Suure-Jaani 2014 Sissejuhatus Lapseks peetakse noort inimest, meessoost lapsi nimetatakse poisteks ja naissost lapsi tüdrukuteks. Vastavalt ÜRO Lapse Õiguste Konventsioonile mõistetakse lapseks inimesi, kes on kuni 18-aastat vana, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei arvata teda varem täisealiseks. Ka esimese põlve järeltulijat võidakse nimetada lapseks, nagu lauses "Minu isa on minu vanaisa laps". (Lastekaitse)
teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 12. Abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 1016) alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.. 13. Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 24 sätestatud abiellumiskeeldu;
PEREKONNASEADUSE KOHASELT Perekonnaseaduse kohaselt... → Eesti seadused ei defineeri sellist asja nagu „abielurikkumine“ § 15 lg 1 lause 1: Abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks § 64: Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 1) abikaasad on /../ abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas /../ sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti õigust, või 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust. § 65 lg 1 ja lg 2 (1) Abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. (2) Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui
ametkonnad kohustatud jätma kõrvale siseriikliku õiguse ja kohaldama Euroopa Liidu õigust ( EL- i õiguse ülimuslikkuse põhimõte). 3. kui isiku tegevus on kooskõlas vahetult kohaldavate sätetega, ei saa tema puhul kohaldada haldus- või kriminaalvastutust, kuigi see võib nii olla sätestatud siseriiklikus õiguses. 4. liikmesriigid peavad kõraldama siseriiklikust õigusest need sätted, mis on vastuolus vahetult kohaldatava õigusega. EÜ asutamislepinguga loodi uus õiguskord Liikmesriigid delegeerisid ühendustele osa oma suveräänsusest. Hilisemate siseriikliku õiguse normide kohta ei kehti põhimõte lex pesterior derogat priori. Liikmesriikide kohustused ei sõltu hilisema õiguse suvast. EÜ asutamislepingu artikkel 249, mille kohaselt on määrused liikmesriikidele tervikuna siduvad ning vahetult kohaldatavad.
Tühised tehingud: Heade kommete või avaliku korraga vastuolus, seadusega vastuolus, kasutuskeeldu rikkuv, näilik Tehingu võib tühistada: oluline eksimus, pettus, õigusvastane ähvadus,vägivald, raskete asjaolude ärakasutamine, muude seaduses sätestatud asjaolude esinemisel Tsiviilõiguste teostamine:hea usu põhimõttel Õigusvastasust välistav ajaolu-hädakaitse ja hädaseisund Kaitstakse hagi esitamisega Rahvusvahelised ärisuhted:rahvusvaheline eraõigus Juriidilisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige juriidilise isiku: staatus, teke ja lõppemine,õigusvõime,nimi, organid, sisesuhted, vastutus, seadusjärgne esindus
Rahvusvaheline eraõigus selle laiemas tähenduses on õigusnormid, mis reguleerivad üksikisikute vahelisi rahvusvahelisi suhteid. Väljend rahvusvaheline eraõigus ei ole kõikides riikides sama tähendusega. Näiteks Saksamaa ja Portugali õiguses viitab see ainult kollisiooninormile kusjuures muudes süsteemides sisaldab see rahvusvahelise kohtualluvuse eeskirju ning välismaiste kohtuotsuste tunnustamist ja nende sundtäitmist. Kõik need eeskirjad, mis on seotud kohaldatava õiguse, rahvusvahelise kohtualluvuse ja välisriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise ning sundtäitmisega, näevad ette lahendusi olukordadele, kus ühel kohtuasjal on kokkupuude mitme erineva õigussüsteemiga. Näiteks võib tuua segarahvusest abielupaari abielulahutuse kohta, kus ei pruugi olla selge, kummal kohtul on pädevus abielu lahutada ja millise riigi õigus kohaldub? Rahvusvahelise eraõiguse eeskirjade allikad on riikide õigusaktid, kohtupraktika ja õiguskirjandus
küsimusi. 3.2. Kontrollima teeninduse kvaliteeti, planeerima koostöös allüksuste juhtidega teeninduse kvaliteedi tõstmiseks vajalikke tegevusi ja kontrollima nende efektiivsust. 3.3. Kontrollima Hotelli majandustegevuse efektiivsust, planeerima koostöös allüksuste juhtidega efektiivsuse tõstmiseks vajalikke tegevusi ja kontrollima nende elluviimist. 3.4. Kindlustama tervise- ja töökaitsealaste ja muude seaduste täitmise. 3.5. Kinnitama Hotellis kohaldatava töötasustamise süsteemi ning töötajate ametipalgad vastavalt Hotelli palgapoliitikale. 3.6. Kinnitama töösisekorraeeskirjad. 3.7. Töötama välja eriolukordades tegutsemise protseduurid ja kontrollima nende toimimist. 3.8. Kindlustama vajaliku informatsioonivahetuse Hotelli ja Juhatuse vahel. 3.9. Esitama Juhatusele Hotelli majandusaasta aruande. 3.10. Hoidma äri- ja teenindussaladusi. 3.11. Tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. 3.12
sallivuse, vabaduse, võrdsuse ja ühtekuuluvuse vaimus, pidades silmas, et eriline lapse kaitse vajadus nähti ette lapse õiguste 1925. a. Genfi deklaratsioonis ja lapse õiguste deklaratsioonis, mille 20. novembril 1959. a. võttis vastu Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni peaassamblee ja mida on tunnustatud inimõiguste ülddeklaratsioonis. Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või eras sotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 1. Osalisriigid tunnustavad iga lapse sünnipärast õigust elule. 2. Osalisriigid tagavad lapse ellujäämise ja arengu võimalikult maksimaalselt.
TsMS § 392. Eelmenetluse ülesanded (1) Eelmenetluses selgitab kohus eelkõige välja: 1) hageja nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes; 2) menetlusosaliste taotlused ja vajaduse korral teiste menetlusosaliste seisukohad nende suhtes; 3) menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta; 4) tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta; 41) asja lahendamisele kohaldatava õiguse; 5) kas asja lahendamine on võimalik kompromissi sõlmimisega või muul viisil määrusega või kirjalikus menetluses; 6) kes on menetlusosalised ning kas ja kuidas neid kohtuistungile kutsuda. § 351. Asjaolude väljaselgitamine kohtuistungil (1) Kohus arutab menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest. (2) Kohus võimaldab pooltel esitada kõigi asjasse puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja
Karistusõigus Inimene ja õigus 10. klass Allikad • Põhiseadus – põhiõiguste ja vabaduste tagamine • Karistusseadustik (KarS) • Muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse Põhimõtted • Seaduslikkus – nullum crimen nulla poena sine lege • Topeltkaristamise keeld (ne bis in idem) Ülesanne • Tagada inimestele sotsiaalse kooselu aluste kaitse • Määrab kindlaks nt süüteod, süütegude eest kohaldatavad karistused, kohtu ja õiguskaitseorganite tegevuse õiguslikud alused Ajaline kehtivus • Karistus mõistetakse teo toimepanemise ajal kehtinud seaduse järgi
Ühenduse õiguskorrale. Costa vs. ENEL kaasuses tegi kohus kaks tähtsat tähelepanekut: 1)liikmesriigid on kindlalt kandnud oma suveräännsed õigused üle nende poolt loodud ühendusele.Nad ei saa seda protsessi hilisemate, ühenduse kontseptsiooniga mitteühtivate ühepoolsete sammudega tagasi pöörata. 2)lepingu printsiip on see, et ühelgi liikmesriigil ei ole õigust avaldada kahtlust ühenduse õiguse kui kogu ühenduses ühetaoliselt ja üldiselt kohaldatava süsteemi staatuse suhtes. Van Gend& Loos hagi alusel otsustas Euroopa Kohus ,et kõik asutamislepingute sätted, mis on sõnastatud tingimusteta on iseseisvad ning juriidiliselt täielikud,nii et nende täitmine või kehtivus ei nõua liikmesriikide ega komisjoni mingit täiendavat sekkumist ning neid saab kohaldada vahetult üksikisikutele.Edaspidi kohaldas kohus seda põhjendust Emü sätetele nt. art. 48 (vaba liikumine ), art
Rahvusvaheline eraõigus on õigusnormide kogu,mis reguleerib suhteid erinevate riigisiseste õigussüsteemide vahel. Rahvusvahelise eraõigusel on reeglid,mis pakuvad lahendusi, kui õigusushe omab kokkupuudet erinevate õiguskordadega. Kohaldatav regulatsioon Kui leping sõlmitakse eri riikides asuvate poolte vahel, tuleb pooltel otsustada, millise riigi õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud, lahendatakse lepingu suhtes kohaldatava õiguse küsimused rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 17. juunil 2008 võeti vastu EL määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma määrus). Nimetatud määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009.a. sõlmitud lepingutele, mis omavad puutumust mitme riigi õigusega. Privaatautonoomia põhimõte Euroopa rahvusvahelise eraõiguse fundamentaalse üldprintsiibi kohaselt võivad tsiviilsuhtes
lihtkirjalikud, notariaalselt tõestatud), lepingu sõlminu subjektide arvult (ühe- ja mitmepoolsed), suhte objektiks oleva asja iseloomult (vallas- ja kinnisvaralepingud) ja mitmete muude tunnuste poolest. Sisu järgi eristatakse 7 erinevat liiki lepingut. Vt lepingute liigid. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod
ajal 2) tähtaja möödumisel 3) töötaja algatusel või surmaga 4) tööandja algatusel 5) kolmandate isikute nõudmisel 6) pooltest sõltumatutel asjaoludel Tagajärjeks on töölepingu lõppemine, millega seoses muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Karistamise alus. Süütegu ja selle liigid. Kuritegu ja selle raskusastmed. Väärtegu. Karistamise aluseks on karistusseadustik ja muud seadused, mis sätestavad väärteod ja nende eest kohaldatava vastutuse, samuti ka isiku süü. Karistuse mõistmisel kuriteo eest või määramisel väärteo eest võetakse arvesse 1) teo iseloomu ja laadi 2) tahtluse või ettevaatamatuse liiki teo toimepanemisel 3) vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid 4) õiguskorra kaitsmise hüvesid. Süütegu on karistatav tegu, mis vastab süüteokoosseisule ja isik on selle toimepanemises süüdi. Süüteod on kuriteod ja väärteod
Dispositsioon - näitab, kuidas peab õigussubjekt käitua hüpoteesi tingimuste olemasolul ehk keelab või lubab miskit (nt : alkoholi jooves ei tohi sõidukit juhtida ) Täielik õigusnorm - on olemas hüpotees, dispositsioon või sanktsioon. ÕIGUSE RAKENDAMISE ETAPID 1) Õigusliku küsimuse esitamine (nt: Kas on relvaloa taotlemis alused täidetud ?) 2)Faktiliste asjaolude väljaselgitamine ( nt: millal, kus, kuidas ja mis juhtus ?) 3)Asjakohase õigusnormi valik ehk kohaldatava õiguse kindlakstegemine *Seaduse sätte tõlgendamine *seaduse lünkade(Analoogia) ja vastuolude ületamine(hilisem varsemast üle, kõrgem madalamast üle, erinorm on üle üldnormist) *määratlemata õigusmõiste rakendamine 4)Subsumeerimine - tegeliku olukorra ja faktilise koosseisu võrdlemine (Analüüs) 5)Õigusliku tagajärje kindlakstegemine ja kohaldamine Määratlemata õigusmõiste -Liiga laialdane , jätab valiku seaduserakendaja teha
Vaadata ,et laps saaks hariduse, mis arendab tema vaimseid ja kehalisi eeldusi ning kujundab trviklikku isiksust. 5.Lastega seonduvad Eesti Vabariigis kehtivad seadused: Riiklike peretoetuste seadus ( kehtib alates 01.01.2002.) ; Põhikooli ja gümnaasiumiseadus (kehtib 10.10.1993); Sotsiaalhoolekande seadus (kehtib 01.04.1995 ); Perekonnaseadus (kehtb 01.01.1995);Nimeseadus (vastu võetud 15.12 2004) ; Vanema kohustuste kindlaksmääramise ja laste kaitse abinõude rakendamise pädevuse, kohaldatava õiguse, abinõude tunnustanise, rakendamise ja koostöö konventsiooniga ühinemise seadus.( kehtib 18.07.2002); Lapse õiguste konventsiooni laste müüki, lasteprostitutsiooni ja pornograafiat käsitleva fakultatiivprotokolli ratifitseerimise seadus. (vastu võetud 0206.2004). Nimeseaduse analüüs. Lapsevanemad kipuvad välja mõtlema lastele kentsakaid nimesid, mis on keeruliselt hääldatavad ja kirjutatavad
Avaliku halduse liigid Avalikku haldust saab liigitada: Halduse kandja järgi: ELi haldus Riiklik haldus Kommunaalhaldus (KOV) Haldusorganisatsioonilise seotuse järgi: Otsene haldus Kaudne haldus Mõju järgi haldusvälise isiku jaoks_ Koormav Soodustav Eesmärgi järgi: Korrahaldus (hoiab korda) Maksuhaldus (kogum makse) Varustav haldus (tagab halduse jaoks vajalike rahaliste vahendite olemasolu) Suunav haldus (edendab eluvaldkondi) Objekti järgi: nt sotsiaalhaldus Kohaldatava õiguse järgi: avalik-õiguslikus vormis eraõiguslikus vormis Õigusliku seotuse astme järgi: Seadusest sõltuv haldus Seadusest mittesõltuv haldus (nt kuhu ehitada tee) Haldusõiguse mõiste ja jagunemine Haldusõigus - avaliku õiguse osa, millega reguleeritakse avaliku halduse teostamist, haldusorganisatsiooni ülesehitust ja avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitsmist. Jaguneb üldosaks ja eriosaks:
suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega (ühiskond,riik,kollektiiv) 7. Õigusnormi loogiline struktuur seisneb selles, et kuna õigusnorm on mõtteline käsk või keeld, mis peab adressaadini jõudma tema teadvuse kaudu, siis peab see käitumisreegel vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks määrama: 1.tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2.subjektile lubatud,keelatud või kohustatud käitumise 3.normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon) 8. Õigusnormi hüpotees on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt esimene element, mis näitab õigusnormi kehtivuse tingimused. 9. Õigusnormi dispositsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt teine element, mis näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigusi ja kohustusi 10. Õigusnormi sanktsioon on õigusnormi loogilise struktuuri järjestuselt kolmas element,
ja pannakse juriidilised kohustused.Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. - Õigusnormi loogiline struktuur · Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: · Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; · Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; · Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. ÕN loogilise struktuuri elemendid: · HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused · DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) · SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. Mis on õigusharu.- Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Milline norm on sotsiaalne norm
HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused (ehk tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile); DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) (ehk subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine); SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. (ehk normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi). 4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid nende sisu. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile e hüpotees Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine e dispositsioon Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi e sanktsioon 4. Õigusharu. Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Õigusnormide õigusharudesse liigitamine Toimub õigusliku reguleerimise objekti ja meetodi abil: Objekt: teatava eluvaldkonna ühiskondlikud suhted (varalised suhted, perekonnasuhted, töösuhted jne) Meetod: Juriidiliste vahendite kogum, mida kasutatakse ühiskondliku suhte
Asjaõigus on õigusnormide kogu, mis reguleerib isikute suhet asjadesse. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise v lõppemise ajal. Asjaõigust ei saa teostada vastuolus asja asukohariigi õiguse oluliste põhimõtetega. Teel olevale asjale tehingu alusel asjaõiguse tekkimisele ja lõppemisele kohaldatakse asja sihtkohariigi õigust, kuid selline õiguse kohaldamine ei ole obligatoorne. Asja lähtekohariigi v tehingule kohaldatava õiguse kohaldamises võivad pooled kokku leppida ka teisiti. 14. Mis on kinnistusraamat, selle osad ja mis neis sisaldub, kinnistusraamatu tähtsus. Kinnistusraamatut peetakse kinnisasjade ja nendega seotud asjaõiguste kohta. Avalik-õiguslikule isikule kuuluv kinnisasi peab olema kinnistusraamatusse kantud, kui seda koormatakse asjaõigusega või kui seda soovib omanik, samuti kui kinnisasi antakse teise isiku valdusse.
peab riik tagama, et notar talle pandud kohustusi seaduspäraselt täidaks. Sellest tulenevalt omab riik notari ametitegevuse üle ulatuslikku organisatoorset võimu. Riiklik järelevalve annab selle teostajale teatud pädevuse, millele vastab notari kohustus järelevale läbiviimisele kaasa aidata14. Kuna notar ei ole riigiga teenistussuhtes, ei ole notari ametitegevuse üle teostatav järelevalve samastatav avalike teenistujate suhtes kohaldatava teenistusliku järelevalvega.15 Lisaks riikliku järelevalve eesmärkidele hõlmab notari ametitegevuse üle teostatav järelevalve ka kitsamaid eesmärke. Peamiseks sihiks on kontrollida notari ametitegevust, et aidata kaasa õiguskindluse tugevnemisele õigussuhetes, mille tekkimise või muutmise aluseks on notariaaltoiming. Järelevalve ülesandeks on eeskätt jälgida, et notar juhinduks oma ametitegevuses üksnes seadustest ning et ühe notari eksimuse pärast ei saaks
Üldhuviteenuste (nt energeetika, telekommunikatsioon, transport, raadio ja televisioon, postiteenused, koolid, tervishoiu- ja sotsiaalteenused) alaste riigihankelepingute puhul koostab Euroopa Liit ühised eeskirjad, et täiustada konkurentsivõimet, tunnustades samas riiklike süsteemide mitmekesisust. Euroopa Liit järgib Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) lepingut riigihankelepingute puhul kohaldatava õiglase rahvusvahelise konkurentsi kohta. Sellel lepingul, mida eelkõige teatakse riigihankeid käsitleva lepinguna, on 39 lepinguosalist, sealhulgas 27 ELi liikmesriiki. Kõnealuse lepinguga keelustatakse diskrimineerimine riigihankelepingute sõlmimisel ning sätestatakse menetluskord.11 Riigihangete tegevust reguleerib riigihangete seadus, mis põhineb suurel määral Euroopa Liidu vastavatel direktiividel. Riigihangete vaidlustustega tegeleb rahandusministeeriumi juures asuv
ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. ehk Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID
niisugused lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas. I OSA Artikkel 1 Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga alla 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Artikkel 2 1. Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdiktsiooni all olevale lapsele ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule,
lapsed vajavad erilist tähelepanu, võttes arvesse iga rahva traditsioonide ja kultuuriväärtsute tähtsust lapse kaitsmisel ja tema harmoonilises arengus, tunnustades rahvusvahelise koostöö tähtsust laste elutingimuste parandamisel kõikides riikides, eriti arengumaades, on kokku leppinud alljärgnevas. I OSA Artikkel 1 Käesolevas konventsioonis mõistetakse lapse all iga alla 18 aastast inimolendit, kui lapse suhtes kohaldatava seaduse põhjal ei loeta teda varem täisealiseks. Artikkel 2 1. Osalisriigid tunnustavad käesolevas konventsioonis esitatud õigusi ja tagavad need igale nende jurisdiktsiooni all olevale lapsele ilma igasuguse diskrimineerimiseta, sõltumata lapse või tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule
ÕN on formaalselt määratletud reegel ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. ehk Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega. SOTS NORMIDE PÕHILIIGID
ÕN loogilise struktuuri elemendid HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. ehk Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 4. Õigusharu. Sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Õigusharu-Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. SOTSIAALNE NORM- on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogiline struktuur ·Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: ·Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; ·Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; ·Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. ÕN loogilise struktuuri elemendid: ·HÜPOTEES- normi kehtivuse tingimused ·DISPOSITSIOON- vajalik käitumine (õigused ja kohustused) ·SANKTSIOON- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. näited ·Kui kindlustusvõtja võõrandab kindlustatud asja, lähevad asja omandajale üle kõik kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenevad õigused ja kohustused. näide
13 Tubakaseadus §39 lg 1 RT I 2005, 29, 210 3) mentooli või muu lõhna- ja maitseaine olemasolu (lõhna- ja maitseainega sigarettide puhul siis, kui vastava aine olemasolu ei kajastu tootemargis); 4) filtri puudumine (filtrita sigarettide puhul siis, kui filtri puudumine ei kajastu tootemargis); 5) tootjapartii tähistus. Tegu on regulatiivse õigusnormiga, millel on keeruline hüpotees ning keeruline dispositsioon. § 28. Meetmed alaealisele kohaldatava keelu tagamiseks (2) Keelatud on müüa tubakatoodet alaealisele. Selle keelu järgimiseks on müüjal õigus nõuda ostjalt tema isikut tõendava dokumendi esitamist ja keelduda tubakatoote müümisest, kui dokumenti ei esitata14. Tegu on regulatiivse normiga, millel on lihtne hüpotees ja lihtne dispositsioon. § 31. Suitsetamine toitlustusettevõttes (3) Müüjal on õigus jätta teenindamata isik, kes eirab toitlustusettevõttes suitsetamise kohta
määratletud reegel. 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna, mis jõuab täitjani tema teadvuse kaudu. Loogiline struktuur koosneb: hüpoteesist, dispositsioonist ja sanktsioonist. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise; normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi. 22. Õigusnormide liigid Õigusnorme võib liigitada erinevate tunnuste alusel: 1) Subjekti järgi kes on normi kehtestanud 2) vastavalt õigusharudele 3) Ajalise kehtivuse järgi ajutised või alalised normid 4) Territoriaalse kehtivuse järgi üleriigilised, lokaalsed, kohalikud normid 5) Ettekirjutuse iseloomu järgi määratletud, suhteliselt määratletud ja
Keelud ja kohustused on isiku enda tahtest sõltumatud ja isik peab neid täitma ehk järgima õigust. Eiramine tähendab õigusvastast käitumist. Õigused ja vabadused annavad isikule vabaduse käituda teatud viisil ning see ei ole veel õigusrikkumine kui isik seda õigust/vabadust ei kasuta. Ta võib seda kasutada aga ta ei pea. Vastutus (sanktsioon) õigusnormi tagajärg, milles määratakse kindlaks isiku suhtes kohaldatava sunni liik ja määr. Kõige levinum liik karistus, milles heidetakse isikule midagi ette/ mingit käitumist ja isiku suhtes rakendatakse selle eest koormavat meedet, näiteks vara ära võtmine või inimese vangi panek. Lihtne struktuur üks eeldus ja tagajärg. Kui juhtub nii, siis tuleb teha nii. Eelduse aset leidmisel tuleb kohaldada nimetatud tagajärge. Kuhjuv struktuur õigusnormil on mitu eeldust või mitu tagajärge. Kui normil on mitu
14 Kiris, A., Kukrus, A., Nuuma, P., Oidermaa, E. Õigusõpetus. Külim, 2009, lk 43. 7 3. ÕIGUSNORMI LOOGILINE STRUKTUUR Õigusnorm peab vajaliku toime reguleerimiseks määrama: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise ( ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni).16 Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme osa: 1) hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused; 2) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused; 3) Sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul.17 Seega on õigusnorm üles ehitataud tingimuslausena:
kas tema kaebus on rahuldatud, tagasilükatud või veel käsitlemisel. Lõplik vastus tuleb anda hiljemalt kahe kuu jooksul pärast kaebuse saamist. VII Rahvusvaheline eraõigus ja tarbijalepingud Kohaldatav regulatsioon Kui leping sõlmitakse eri riikides asuvate poolte vahel, tuleb pooltel otsustada, millise riigi õigust õigussuhetele kohaldada. Kui mõlemad lepingupooled on eraõiguslikud isikud, lahendatakse lepingu suhtes kohaldatava õiguse küsimused rahvusvahelise eraõiguse sätete alusel. 17. juunil 2008 võeti vastu EL määrus nr 593/2008 lepinguliste võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma määrus). Nimetatud määrust kohaldatakse alates 17. detsembrist 2009.a. sõlmitud lepingutele, mis omavad puutumust mitme riigi õigusega. Privaatautonoomia põhimõte Euroopa rahvusvahelise eraõiguse fundamentaalse üldprintsiibi kohaselt võivad tsiviilsuhtes
tõttu enam mõistlik. (3) Lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule võib töötaja konkurentsipiirangu kokkuleppe üles öelda 30 kalendripäeva jooksul arvates sellest, kui ta on tööandjapoolse töölepingu olulise rikkumise tõttu töölepingu üles öelnud, teatades sellest tööandjale vähemalt 15 kalendripäeva ette. (4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatut kohaldatakse ka pärast töösuhte lõppemist kohaldatava konkurentsipiirangu kokkuleppe ülesütlemisele. § 26. Leppetrahv konkurentsipiirangu kohustuse rikkumisel (1) Töötaja ja tööandja võivad kokku leppida konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise leppetrahvi. (2) Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista konkurentsipiirangu kohustuse rikkumise tõttu tekkinud kahju hüvitamise nõudmist osas, mida leppetrahv ei katnud. § 27. Teatamiskohustus
kannatanu talle nõudest teatas või esitas hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Kui A jalutab tänaval ja talle kukub B räästast jääpurikas pähe, siis nõue muutub kohe sissenõutavaks, kuid B ei ole veel viivitusse sattunud, sest ta peab olema teadlik nõudest. 2. Missugust õiguslikku tähtsust omab deliktiõiguse (DÕ) kohaldamise jaoks kahju tekitamise koht? Eelkõige kaks aspekti: esiteks omab koht tähendust kohtualluvuse jaoks, teiseks kohaldatava õiguse jaoks. Probleemid saavad tekkida juhul, kui tegu pannakse toime ühes kohas, aga kahju tekib alles teises kohas. Tsiviilkohtumenetluse seadustik § 91-94, kus asjakohane on eelkõige teo toimepanemise/sündmuse toimumise koht ja teatud juhtudel ka kahju tekkimise koht. Kohaldatava õiguse kohta kui meil on küsimuseks, kas kohaldub ühe või teise EL liikmesriigi õigus, siis tuleb vaadata Roma 2 määrust aastast 2007. Esmajärjekorras on
9.Millistel alustel ja kuidas toimub õigusrikkumiste ja juriidilise vastutuse liigitamine? Juriidilise vastutuse liigitamine on seotud õigusrikkumiste liikidega, kohaldatav juriidiline vastutus peab vastama õigusrikkumise iseloomule ja raskusele. Õigusharude järgi liigitatakse juriidiline vastutus: Kriminaalvastutus (kuritegu); Haldusvastutus (väärtegu); Tsiviilõiguslik ehk varaline vastutus; Distsiplinaar-vastutus; Tööõiguslik vastutus. Vastutust kohaldatava organi järgi eristatakse kohtulikku ja haldusvastutust. Õiguskorra kaitse tagamise viisist sõltuvalt eristatakse karistatavaid ja õigust-taastavaid (üldjuhul tsiviilõiguslikud, eesmärk ennistada õigusrikkumisele eelnenud olukord, taastada õiguspärane suhe) mõjutusvahendeid. 10.Kuidas liigitatakse iseloomu järgi õigusrikkumised? 1) Kuriteod - karistatav tegu, mille eest on füüsilisele isikule ette nähtud rahaline karistus või vangistus ja juriidilisele isikule
kaasa karistuse. Eesti Vabariigi põhiseadus sätestab karistusõiguse põhimõttelised alused. Riik on võimeline kaitsma isiku põhiõigusi ja vabadusi ka karistusõiguslike sanktsioonidega. Kuid niisamuti määratakse ka isiku kohustused ja riik on võimeline samuti sanktsioonide ähvardusel nõudma ka nende täitmist. Karistuse määramisel lähtutakse karistusseadustikust. Võimalik on ka lähtumine mõnest must karistusõiguslikust seadusest, mis paneb paika väärteod ning nende eest kohaldatava karistuse või vastutuse. Karistust kehtestaval seadusel ei ole tagasiulatuvat mõju. Tagasiulatuv mõju on ainult karistust leevendaval seadusel. Karistusõiguse üldhumanistlikud printsiibid on seaduslikkuse printsiip, demokratismi printsiip; õigus seaduse kaitsele, humanismi printsiip, suiilise vastutuse printsiip, siilituse presumtsiooni printsiip, vastutuse valtimatuse printsiip, õiglus ja humaansuse printsiip, isikuvabaduse kaitse printsiip ning kuriteo seadusega maaratlemise printsiip
Samuti peavad pooled määrama hagi eseme ja vaidluse ulatuse. Dispositiivsuse põhimõtte hulka kuulub ka poolte õigus lõpetada menetlus kokkuleppega. Dispositiivuse põhimõtte piirangud on võimalikud eelkõige avalikes huvides, alaealise ning piiratud teovõimega isiku huvides. /.../ Kolleegium leiab, et dispositiivsuse põhimõte tähendab ka poolte õigust kohtumenetluse vältel kokku leppida vaidluse lahendamisele kohaldatava õiguse suhtes." Võistlev kohtumenetlus Üldmenetluse põhiprintsiip on võistlevuse võimaldamine. See tähendab, et kõik tõendid esitatakse vahetult suuliselt kohtuistungil, et kõik menetlusosalised saaksid vahetult küsitleda. Nii ei saa piirduda vaid eeluurimisel antud ütlustega, tuleb ikkagi kohtusaalis uuesti kõigil oma jutt ära rääkida ja saalis räägitust tuleb ka otsuse tegemisel lähtuda.
tingimustega, ajaloolise ja kultuurilise arengu tasemega 21. Õigusnormi loogiline struktuur Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi Õigusnormi loogilises struktuuris eristatakse kolme elementi: hüpotees näitab õigusnormi kehtivuse tingimused (aeg, koht, subjekti erisused või muud konkreetsed asjaolud) dispositsioon näitab vajaliku käitumise, sisaldab subjekti õigused ja kohustused sanktsioon näitab ära riikliku mõjutusvahendi, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul
viisil probleem lahendada. Õigusnormide liigid õigusliku reguleerimise eesmärgi järgi: 1) regulatiivsed määravad õigusi ja kohustusi; 2) õigustkaitsvad näevad ette juriidilise vastutuse õigusrikkumise eest. Loogiline struktuur: 1) tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile (hüpotees); 2) subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise (ehk õigused ja kohustused, mis subjektil tekivad) (dispositsioon); 3) normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsioon). 3. Ajaloolised õiguse allikad, nende lühiiseloomustus. Eesti õiguse allikad. 1) Tavaõigus- tekkis pika ajaperioodi jooksul teatud inimkoosluse sees. Ühiskond oli milleski kokkuleppele jõudnud ja sellest kokkuleppest peeti ka kinni. Kohtupidamine. 2) Rooma õigus- roomlaste juriildilise mõtlemise nurgakiviks oli teatud protsessitüübi väljaarendamine. Valitsejale meelepärane ja omavahel vastuolus olevad sätted.
Füüsilise isiku õigus- ja teovõime määramisel kohaldatakse tema elukohariigi õigust, kuid elukohariigi vahetamine ei kitsenda kord omandatud teovõimet. Surnuks tunnistamise eeldustele ja tagajärgedele kohaldatakse teadmata kadunu viimase teadaoleva elukohariigi õigust. Kui juriidilist isikut juhitakse tegelikult Eestis või tema põhitegevus toimub Eestis, kohaldatakse juriidilisele isikule Eesti õigust. Juriidililisele isikule kohaldatava õiguse alusel määratakse eelkõige juriidilise isiku: 1) õiguslik olemus ehk staatus; 2) teke ja lõppemine; 3) õigusvõime; 4)nimi või ärinimi; 5) organid; 6) sisesuhted; 7) vastutus kohustuste eest; 8) seadusejärgne esindus. Asjaõiguse tekkimine ja lõppemine määratakse selle riigi õiguse järgi, kus asi asus asjaõiguse tekkimise või lõppemise ajal. Lepingule kohaldatakse selle riigi õigust, mille kohaldamises pooled on kokku leppinud
JURIDICA III/2006 &# Teenistuslik järelevalve kohtunike üle Gea Suumann 2. Kohtunike distsiplinaarvastutuse regulatsioon 29. juulil 2002 jõustunud kohtute seadusega muudeti oluliselt kohtunike suhtes kohaldatava distsip- linaarmenetluse korda. Laiendati distsiplinaarmenetluse algatamise õigust omavate isikute ringi. Uue korra rakendamisel juhtis õiguskantsler tähelepanu distsiplinaarmenetluse ebapiisavale regulatsiooni- le.*21 Kuna distsiplinaarvastutus on kohtuniku kui menetlusaluse isiku jaoks kriminaalmenetlusega sarnaselt sotsiaalselt märgistav ning potentsiaalselt suhteliselt raskete sanktsioonidega menetlus, mis
liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. 22. Õigusnormi loogiline struktuur. Õigusnorm reguleerib inimeste käitumist mõttelise käsu või keeluna mis jõuab adressaadini tema teadvuse kaudu. Vajaliku reguleeriva toime avaldamiseks peab õigusnorm määrama: 1)tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile 2)subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumise 3)normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi (sanktsiooni) Vastavalt sellele eristatakse õigusnormi loogilises struktuuris kolme elementi(osa): 1)hüpotees- õigusnormi kehtivuse tingimused 2)dispositsioon- vajalik käitumine, sisaldab subjekti õigused ja kohustused 3)sanktsioon- riiklik mõjutusvahend, mida rakendatakse dispositsiooninõuete eiramise eest hüpoteesi tingimuste olemasolul. 23. Õigusnormide liigid. 1)Subjekti järgi-kes normi on kehtestanud, eristatakse seaduse norme ja seadusjärgsete aktide norma
Vastus: Õigusnormi mõiste- riigist lähtuv ja riigi poolt kaitstav üldkohustuslik käitumisreegel, millega antud liiki korduvatest ühiskondlikest suhetest osavõtjatele antakse subjektiivsed õigused ja pannakse juriidilised kohustused. Õigusnormi loogilise struktuuri elemendid – nende sisu - Tingimused, mille olemasolul tuleb käituda vastavalt normile; Subjektile lubatud, keelatud või kohustatud käitumine; Normi rikkuja suhtes kohaldatava mõjutusvahendi 4. Mis on õigusharu. Milline norm on sotsiaalne norm. Nimeta sotsiaalsete normide põhiliigid. Vastus: Õigusharu - Õigusnormide kogum, mis moodustab iseseisva osa õigussüsteemist ja millega reguleeritakse rühma üheliigilisi ühiskondlikke suhteid. Sotsiaalne norm - on üldise iseloomuga käitumisreegel, mis reguleerib inimeste käitumist suhtlemises omavahel ja mitmesuguste kollektiivsete subjektidega.
annaabi.ee 
