Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse abieluakt (0)

1. Õigusliku tähendusega on ainult abielu, mille sõlmimisel on koostatud perekonnaseisuasutuse 
abieluakt . 
 
2. Perekonnaseisuakt on perekonnaseisuasutuses sünni, surma, abielu sõlmimise ning abielu 
lahutamise kohta koostatud dokument, millega tõendatakse sündi, surma, abielu sõlmimist ja 
abielu lahutamist.  
 
3. Abielu sõlmimiseks peavad mees ja naine esitama ühise kirjaliku avalduse 
perekonnaseisuasutuses, notari juures või  vaimuliku  juures, kellel on õigus abielu sõlmida. 
4. Abielu ei või sõlmida: 
 
1. isikute vahel, kellest vähemalt üks on juba abielus. 
2. otsejoones üleneja ja alaneja sugulane; 
3. vend ja õde ning  poolvend  ja poolõde. 
      5.  Leping mis on sõlmitud  abikaasade  vahel 
 
      6.   
1) lõpetada nende vahel abiellumisel tehtud valiku või abieluvaralepingu alusel kehtiva  varasuhte ; 
2) kehtestada muu seaduses ettenähtud varasuhte või 
3) seaduses ettenähtud juhtudel varasuhet muuta. 
 
     7. ​Ühisvara- see, mis on abielus omandatud, aga  lahusvara  on isilklik ühe abikaasa vara, mis on 
isiklikult ostetud, mitte kahe peale. 
    8. Kui mõlemad  abikaasad  töötasid ja ehitasid midagi suurt ja äkki keegi tahab lahkuda ja abiellu 
katkestada, siis jagatakse mõlematele võrdselt vara ning see on aus. 
 
    9. Korteri/maja ehitamine,selles elamine ning pärast kui on vaja jagada- selle müümine ning raha 
jagamine. 
Auto  ostmine ,selle kasutamine ning vajadusel jagada- müüa ja raha jagada. 
Arvuti / telefoni  kage  peale laenuga ostmine. 
Laen  pangas mõlema abikaasa peale. 
 
  10. Jälgida ja hoida seda heas seisundis  
 
  11. ​Abikaasa vastutab teise abikaasa võetud kohustuste täitmise eest niivõrd, kuivõrd abikaasa võib 
teda esindada või teda oma toimingutega kohustada. 
 
  12. Abielu lõpeb, kui abikaasa  sureb  või kui abielu lahutatakse 
Perekonnaseisuasutus, välja arvatud notar, võib abielu lahutada abikaasade vastastikusel kokkuleppel 
abikaasade ühise kirjaliku avalduse alusel juhul, kui: 
 1) abikaasad on nõukogu määruse (EL) nr 1259/2010 tõhustatud koostöö rakendamise kohta 
abielulahutuse ja lahuselu suhtes kohaldatava õiguse valdkonnas (ELT L 343, 29.12.2010, lk 10–16) 
alusel sõlminud kohaldatava õiguse kokkuleppe, mille järgi kohaldatakse abielu lahutamisele Eesti 
õigust, või 
 2) mõlema abikaasa elukoht on Eestis ja abielu lahutamisele kohaldatakse Eesti õigust.. 
 
  
 13. Kohus võib hagimenetluses abielu kehtetuks tunnistada, kui: 
 1) abielu sõlmides on rikutud nõuet abiellumisea või teovõime kohta; 
 2) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse §-des 2–4 sätestatud abiellumiskeeldu; 
 3) abielu sõlmides on rikutud käesoleva seaduse § 7 lõigetes 2–4 ettenähtud vorminõudeid; 
 4) vähemalt ühel abikaasal oli abielu sõlmimise ajal vaimutegevuse ajutine häire või kui ta oli muul 
põhjusel otsusevõimetu; 
 5) abielu on sõlmitud pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, sealhulgas abikaasa  terviseseisundit  või 
muid isiklikke asjaolusid  varjates , kui see asjaolu on abielu sõlmimise seisukohalt oluline; 
 6) ühe või kummagi poole kavatsus ei olnud täita abieluseisundiga kaasnevaid kohustusi, vaid abielu 
on sõlmitud muude kavatsustega, eeskätt eesmärgiga saada Eesti elamisluba (näilik abielu); 
 7) abikaasad on abielu kestel toimunud soovahetuse tagajärjel  samast  soost. 
   
 
15) ​ ​Lapsel, kes põlvneb  vanematest , kes ei ole omavahel abielus, on samad õigused ja kohustused 
oma vanemate ja nende sugulaste suhtes kui lapsel, kes põlvneb omavahel abielus olevatest 
vanematest. 
 
16)   
(1) Vanemal on õigus ja kohustus last kasvatada ja tema eest hoolitseda. 
(2) Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Vanem on lapse seaduslik esindaja. 
Seadusliku  esindajana on vanemal  eestkostja   volitus . 
(3) Vanemal on õigus tagasi nõuda oma last igalt isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta. 
Vanemal ei ole õigust last tagasi saada, kui lapse üleandmine on ilmselt  vastuolus  lapse  huvidega . 
(4) Vanem ei või vanema õigusi teostada vastuolus lapse huvidega. 
 
17)  
(1) Ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel võib kohus otsustada võtta lapse ühelt või 
mõlemalt vanemalt ära vanema õiguste äravõtmiseta, kui last on ohtlik jätta vanemate juurde. 
 (2) Kui lapse jätmine vanema juurde ohustab lapse tervist või elu, võib  eestkosteasutus  lapse 
vanemalt ära võtta enne kohtuotsust. Sellisel juhul peab eestkosteasutus 10 päeva jooksul esitama 
kohtusse lapse äravõtmise või vanema õiguste äravõtmise nõude.