eKr, hiljem laienes mõiste paljudele inimtegevuse aladele, hõlmates sealjuures ka vaimuharimist- cultura anima. Kultuur on see, mis on vahetult seotud inimtegevusega ning areneb kasvatuse ja õpetuse teel. Filosoofiline maailm eristab mõiste kultuur elusloodusest , kuna seal toimivad instinktid ja eneseregulutsioon. Oluline osa Ki kandjana on omanikul. Inimene mäletab minevikku, õpitut, kuuldut, nähtut, maitstut, loetut kuid reeglina positiivse emotsiooniga kogetut. Paavst Gregorius I ütles juba 6ndal sajandil ,,Pilt on rahva lugemisvara" sest igasugune pilt kannab endas informatsiooni. Ükski kultuur pole eksisteerinud omamata mõjutusi teistest kultuuridest. Samas võib tekkida oht, kus kaob piir oma ja võõra vahel. Mida kõrgem on ühiskonna arengu tase seda enam kultuurid üksteistmõjutavad. Kultuurikompleks on see, kui miski asi või idee on laiemalt mõjutanud inimühiskonda. (auto, revolutsioon) Idee
(min 6 aspekti)? Isiksuse tunnustamine, isiksuskesksus, lähtumine kliendi mugavusest, firma esindamine, põhjuste likvideerimine, kehtestav käitumislaad. 6. Milles väljendub jaotav mõtteviis ehk mitteteenindamine teenindaja käitumises? (min 6 aspekti)? Lähtumine indiviidist, vahendikesksus, lähtume iseenda mugavusest, iseenda esindamine, tagajärgede likvideerimine, vastutustunde puudumine 7. Milline on kliendi tüüpkäitumine (3 aspekti) a)Klient talub kogetut tervikuna, b) kaldub märkama enam vigu kui head, c)kannab puudused üle koguhinnangule 8. Kliendi rahulolu 10:3 reegel.
Soomes elanud ja tegutsenud kunstnikepaar. Nad avasid oma näituse Roosna-Alliku klassitsistlikus mõisahoones, kuhu nende teosed väga hästi sobisid. Presenteeriti mitmes zanris töid: õlimaale (portreid), graafikat, paljudest erinevatest materjalidest skulptuure ja need tööd andsid infot kunstnike mitmekülgsetest oskustest ning julgusest katsetada. Näitus oli justkui kunstileksikon. Kunstnikud olid oma töödes kajastanud väga erinevas vaates ja võtmes kogetut. Põnevust lisasid kunstnike endi lood teoste saamisloole. Nii mõnedki puuskulptuurid olid valmistatud Paide aedade ajahambast puretud toorainest. Näiteks üks puidust aktitaies valmis Eino tuttava aiast elupäevi lõpetanud kirsipuust. Eino Kajalainen rääkis näitust avades, et paljude tema tööde alatooniks on nn juurteta elutunnetus ja katkematu teekond mitme kalli elupaiga vahel ning sellest tulenev igatsus.
põhinevad reisikogemustel, kus ta räägib kõigest kogetust, inimeste elurõõmust, maailmavalust ja paljust muust mis puudutab mingil määral meid kõiki. Teoste zanriks, mida esitati, olid instrumentaallood sügavad ja emotsioonidest tulvil esitlused. Carteri ettekantud teosed olid perfektsed ilma tajutavate vigadeta tavakuulajaile. Teades, et selle pilli mängijaid on maailmas üksnes 20 30 inimest, imetlesin tema esitluste korrektsust, puhtust ja võimekust anda edasi elus kogetut läbi muusika. Ettekantud teosed püüdsid kõik tähelepanu ja panid kuulama. Igal lool oli oma eriline meloodia mis sobis hästi kokku pealkirjaga ja aitas ette kujutada mis inimesega sel ajal toimus. Lugu ,,Tere hommikust ingel" mis oli pühendatud Jasoni sõbra väiksele tütrele meeldis mulle kõige enam. Minus tekkis eriline tunne, kujutasin ette kuidas väike tüduk hommiku tõuseb, olles ärkvel kuid silmad veel suletud, kõrvus kostes rahulik, külmavärinaid tekitav heli.
lõpuks ei halasta elu ka talle. "Kellele lüüakse hingekella"Räägib Hispaania kodusõjast.Romaan on pessimistliku alatooniga,jutustab võitlusest,mis on määratud lõppema kaotusega. Kogumikud "Meie päevil", "Mehed ilma naisteta" "Võitja ei saa midagi" räägivad võitlusest ja selle tagajärjest.Kirjutab kalapüügist,jahipidamisest,härjavõitlusest,hobuste võiduajamisest ja sõjast. Teostes kirjutab ta mina-votmi.Arvan et oma teostes kasutab ta oma elus kogetut nagu näiteks tegelane Nik,temale on ülekantud Hemingway oma seiklused. "Aafrika haljad künkad"-Tema jahilood ja seiklused Aafrikas."Pidu sinus endas" Memuaarid Pariisi elust.
küpsemise kahtlustest kuni valulise kirgastumiseni. Oma esimesed koolitüdrukuvärsid kirjutas Under saksa keeles. Tema teos “Sinine puri” ilmus aastal 1918, mis sisaldab luuletusi aastatest 1917-1918. See luulekogu esindab Underi loomingu noorusjärku, jätkub tundelõõm, kuid nähtub rohkem elu vastaspoolsusi ja uute vaatealade võimalusi. Teos räägib loodusest, armastusest, tunnetest. Luuletused on minakesised ning autor paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast. Luulet kujutatakse vabalt ja siiralt. Samuti paistavad silma ka mõtisklevad toonid. Autor kasutab kõiki luulekujundeid. Võrdlusi, näiteks tähtelilli kui kuldset naeru, kui kuldblond neitsid tulnd need maikuu päevad, väike maja nagu valge häll. Epiteete- sininiiske õhtu, tumm, valge naerupude, vana, madal kummut. Personifikatsioone- pea pudenev, lilled, iseenda lõhnast joobund, päike ära jooksnud. Metafoore ja sümboleid- sünnin linade valevast
heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. 2. Ekspressionism Millal ja kus: 20. sajandi esimestel aastakümnenditel Austrias ja Saksamaal Tähtsamad teosed: ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg Mis ajendil on see kirjutatud? A.Shönberg kujutas selles teoses surmalaagrites kogetut ja nähtut. Missugune on ekspressionistlik muusika? Ekspressionistlik muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga. Täielikult pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi teostes. Iseloomulikud on kontrastid, kõpingeline emotsionaalsus , teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus. Teosed on traagilised. 3. Muusika USAa 21. sajandi I. pooles. - sümfooniline jazz Alusepanija: George Gershwin (1898 - 1937) Tähtsamad teosed:
ajurabanduse oht Milliseid mäluhäireid esineb? Õppimine- võime muuta tegevust vastavalt kogemusele. · Mälukaotus Mälu- närvisüsteemi võime jätta asju meelde, säilitada õpitut ja kogetut ning vajadusel meelde tuletada · Võimetus vastuvõetud infot õppida Sünaps- kohad kus ühe neuroni neuriit puutub kokku jargmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulssi edasi järgmistele rakkudele
Ilma väljaõppeta, otse koolipingist, siis kui nad on veel vabad ja rikkumata. Treeningul, tehes kõike ohutult, kuuldes püssipauke ja miiniplahvatusi, võttes kõike julguse ja entusiasmiga. Kuid jõudes reaalsesse situatsiooni, kus tuleb ellujäämise nimel võidelda, kaob kõik. Mis jääb järgi noortest meestest, kes imekombel jõuavad tagasi sellest veresaunast? Kas neil on võimalik naasta oma endisesse maailma pärast kogetut, teades et nad on osa kadunud põlvkonnast? Teadagi on rahvasuus levinud kuulujutt: ,,Poisikesest sirgub mees alles peale seda kui ta on käinud sõjas." Kuid tegelikult ei teata seda, mida teeb üks sõda inimesega. Noored mehed, igaüks eemal oma kodust, perekonnast, nende hing lihtsalt murdub. Olenevalt inimesest, on neid, kes sõna otseses mõttes teevad kohe alguses püksid täis, vannuvad alla kõiges ja jätavad end saatuse hoolde, ilma võitlemata
k. Miste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt thendas plluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes miste paljudele inim tegevuse aladele, hlmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult lbi kasvatuse ja petuse. Oluline osa on suulise primuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara." Oluline roll on mlul. Reeglina inimene mletab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib kikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. kski k. pole eksisteerinud, omamata mjutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi vi idee on laiemalt mjutanud inimhiskonda.(Nt auto,revolutsioon) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama kmneid tuhandeid aastaid tagasi.Arvatavasti ritas inimene jljendada teda mbritseva saladusliku looduse hli
Mõtted kipuvad kõrvale kalduma iseäranis siis, kui ollakse mures või väsinud. 7. Samastumine Samastumistõket kasutades tõlgendatakse kõike, mida vestluskaaslane räägib, oma isikliku kogemuse kaudu. Näiteks kurdab ta, et abikaasa ei mõista teda, ja kuulajale kangastub pilt sellest, kuidas ta oma abikaasaga tülitses, ja hakkab sellest kõnelema enne, kui teine oma jutu lõpetada jõuab. Kõik, mida partner räägib, tuletab meelde oma kogetut. Lõpptulemusena ollakse oma jutust nii hõivatud, et pole aega vestluskaaslast kuulata. 8. Nõuandmine Vaid paar lauset partnerilt ja nõuanne on kohe olemas. Tulemus: vestluskaaslane tunneb end samamoodi kui enne või halveminigi, sest teda ei viitsitud ära kuulata ja ei tahetudki mõista. 9. Väitlemine Põhitähelepanu on pööratud sellele, et leida teise inimese jutust see osa, millega ei saa nõus olla. Oluline on siin oma arusaamade pealesurumine
rõõmu tunda, tuleb tahes-tahtmata koos täiskasvanu või endast kogenuma mängijaga eelkõige selgeks saada konkreetseks mänguks vajaminevad oskused. Lauamängude mängimine on tihedalt seotud matemaatika õppimisega, sest laps õpib esemeid loendama ning numbreid tundma. Peale selle kinnistub värvuste eristamise ja nimetamise oskus ning kujuneb vaatlemis-, võrdlemis- ja arvutamisoskus 2.3. Mäng 2.3.1. 3- aastased Matkib nähtut ja kogetut (episoodid pereelust) Tegevused suunatud mängijale endale Põhiline lapse ja täiskasvanu koosmäng Kooskõlastab erinevaid liigutusi muusikaga (ilmneb rütmitunne) Tabab luuletuse intonatsiooni ja rütmi On omandanud erinevaid liigutus-ja kõnemudeleid Lükib rõngaid suuruse järjekorras paigale Ehitab kuubikutest lihtsa hoone Tegutseb sihikindlalt Käteliigutused alluvad silmade kontrollile
Ometi ei ole ka vanatädil endal lahendusi ja vastuseid, on vaid hirmutavad mälestused mis muudavad ka oleviku kurjakuulutavaks hädaohuks. Eks siis tuleb uks oleviku ja mineviku vahel lukku keerata ja võti enda tasku panna? Margiti ja Jaani tavapärane ning rutiinne elu on ühtäkki seosetuteks tükkideks rebitud. Vanatädi aga jätkab elamist oma tavapärases maailmas, neelates alla isegi võtme mis aitaks kogu elukeskkonda mõista. Kas me anname edasi kogetut ja ajalugu ainult mustvalge jadana, uppudes informatsiooni ja teadmiste massi? Kuidas meie võimegi mõista olevikku ja minevikku kui oleme kaotanud iva? Kas me oskame küsimusi esitada, kuulata ja neile vastata? Peale lõppfinaali on isegi jutustaja sunnitud tõdema: ,,Ja siis ei olnud enam üldse midagi kuulda". Me ei saa teada enam midagi kui see ka meid huvitaks kas võti jäigi tädi kõhtu ja kas peategelased üldse peale tsunamit ellu jäid
?? MÄLU JA ÕPPIMINE AJU SALVESTAB VAID VÄIKESE OSA SAABUNUD INFORMATSIOONIST SUURE OSA SALVESTATUD INFOST UNUSTAME VÄLDIB INFORMATSIOONI LIIA EEST ÕPPIMINE VÕIME MÄLU MUUTA TEGEVUST NÄRVISÜSTEEMI VASTAVALT VÕIME JÄTTA ASJU KOGEMUSTELE MEELDE, ÕPPIMINE SUURENDAB SÄILITADA ÕPITUT AJURAKKUDE-VAHELISI KONTAKTE AJUS. JA KOGETUT NING (VASTSÜNDINU IGAL SEDA VAJADUSEL NÄRVIRAKUL U 2500 MEELDE SÜNAPSIÜHENDUST, TÄISKASVAMUL LIGI 20 000) TULETADA MIDA OSAVAM INIMENE, SEDA ROHKEM NÄRVIKONTAKTE JUST SELLE TEGEVUSEGA SEOTUD AJUPIIRKONNAS LÜHIAJALINE MÄLU ehk sensoorne mälu (talletame ajutiselt mälupilte) IKOONILINE KAJAMÄLU - MÄLU - põhineb põhineb nägemismeelel kuulmismeelel
Kui õpime tundma kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, on see kõige tulemuslikum looduses viibides - õppimine peab eelkõige toimuma seal, kus seda näha võib.Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või nähtust.Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides. Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega.Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht: katsete demonstreerimiseks, vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks, laste tööde eksponeerimiseks,
gliiarakku, mis moodustavad närvirakkude "laoruumi" (nende kaudu saavad närvirakud toitu ja muud vajalikku). Närvirakkudel on harud, mis ühendavad neid omavahel ja viivad ajust korraldusi kõikidele elunditele ning kudedele. Kui kõik närvikiud ühendada üheks niidiks, siis ulatuks see Maalt Kuule. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel
Kuid kõiki meetodeid ühendab üks tähtis faktor - mälu. Mäluta ei ole ju õppimisel mõtet. Albert Einstein on ütelnud, et haridus on see osa, mis alles jääb, kui kõik õpitu on ununenud. Et oleks midagi unustada, tuleb kõigepealt õppida ja meelde jätta ehk pikaajalisse mällu salvestada (http:// www.pelgulinna.tln.edu.ee/foorum 04.02.2004). Niisiis jõudsime tõsiasja juurde, et õppimise juures on kõige tähtsam mälu. Et õppida, omandada teadmisi ja kogemusi, tuleb õpitut, kogetut mäletada. Minu töölauaraamat "Rakenduspedagoogika õpik" jagab mälu kahte ossa - üks osa töötleb informatsiooni, teine salvestab seda. "Lühiajaline mälu- töötlemine toimub aju selles osas, kus paikneb 2 meie lühiajaline mälu ehk töötav mälu. Lühiajaline mälu suudab mahutada 6-7 ühikut informatsiooni üsna piiratud arvu sekundite vältel. Kui informatsiooniühikute
meie isamaale käpa peale panna? ...Neil öödel tõusis minu viha, viha nende vastu, kes on selle teo eest vastutavad." - Hitler ,,Mein Kampfis" oma tunnetest esimese maailmasõja lõpus. Hiljem nimetas ta sõja-aastaid ,,minu maise elu suurepäraseimaks ja unustamatuks ajaks". Veelgi hiljem teise maailmasõja ajal, mille eelkõige tema ise oli Saksamaale, Euroopale ja kogu maailmale kaela tõmmanud, meenutas ta lakkamatult esimeses maailmasõjas kogetut - ja alati soojade sõnadega. Ta ütleb armees veedetud aastate kohta, et see oli ,,aeg, mil mul polnud mingeid muresid". Toit riided ja peavari oli olemas. Ta ütleb, et oli ,,hea meelega sõdur". Sõda ja sellele järgnev aeg tegid temast inimese, kellena me teda tunneme. Viini Järel oli sõda teiseks tähtsaks perioodiks, mis kujundas tema isiksuse. Kõnelemine
7. Kui õpime tundma kodukoha loodust või loomade ja taimede erinevaid elupaiku, on see kõige tulemuslikum looduses viibides - õppimine peab eelkõige toimuma seal, kus seda näha võib. Jutustus ja näitvahendite kasutamine ei saa õppija jaoks asendada loodusobjekti või – nähtust. Loodusalaste teadmiste omandamine selles eas põhineb kogemisel, saab mitmekülgselt kogeda vaid looduses viibides. Sobib ka tegevus rühmaruumis. Rühmaruumis saab looduses kogetut meenutada, luues seoseid varemõpituga või hoopis teiste õppevaldkondadega. Seega õpitakse lasteaias loodust tundma eelkõige õuealal või õppekäikudel kaugemale ja mitmesuguste kordavate tegevuste käigus rühmaruumis. Nii õueala tegevuste kui õppekäigu sissejuhatus ja kokkuvõte tehakse rühmaruumis. Seetõttu peaks rühmaruumis olema koht: katsete demonstreerimiseks, vaatluste, katsete ja muu individuaalse ning rühmatöö tegemiseks,
Kognitiivne paradigma keskendub inimese mõtlemisele, mälule, tähelepanule, fantaasiale, teadvusele jne. See on psühholoogia suund, mis käsitleb teadvuses peegelduvat tõelisuse mudelit isiksuse aktiivsuse põhitegurina, rõhutab tunnetusprotsesse ja teadmiste tähtsust inimese hingeelus ja käitumises. Mis on mälu? Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna vigastamisel häiruvad inimese liigutused, teise koha vigastamisel
ja aastarütmides ning kogeda mõtestatud tegevusi, seda tublim on ta edaspidi koolis teadmisi omandades. [Gustavson, 2004]. Waldorfpedagoogika õppimise protsessi kulgemine Esimesel seitsmel eluaastal on kasvatuses tähtsal kohal ka lapse kehalis-füüsiline areng ning selles eas on kõik arengusse puutuv seotud kehaga (Gustavson, 2004). Kogu õppimise protsess toimub keha kaudu ehk siis koolieelik õpib meelte vahendusel ja väljendab-kordab õpitud ning kogetut matkimise ja jäljendamise teel. Täiskasvanute ülesanne on seega kujundada arengut soodustav ümbrus, mis pakub impulsse vajalike kogemuste jaoks, soodustab sotsiaalset suhtlemist ja loob samas kaitseruumi, milles laps saab segamatult areneda. Ning et talle seda pakkuda, peab kogu õpikeskkond olema lapsekeskne, tema vajadusi arvestav: · Rahulik ja turvaline keskkond, kus on kindel päevaplaan ning on aega tegevuste lõpetamiseks, ilma, et laps peaks kiirustama
ja reprodutseerida kogemusi. Vahetu tunnetamise (tajumise) materjal reprodutseeritakse kujutlustena, üldistatud tunnetamise (mõtlemise) materjal aga sõnade ja lausetena. Reprodutseerimine toimub assotsiatsioonide alusel. Aju - mälu asukoht Inimese aju on kõikidest elunditest kõige keerulisem. Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on loonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja luua uut. Alles nüüd, molekulide aastatuhandel oleme saanud teadmisi aju närvirakkude
Ta võrdleb pruune alasti lapsi pronksist nümfidega. Marie Underile on omapärane helge ja isikupärane suhtumine maailma. Ta kirjeldab mängivaid lapsi helgelt, tundeliselt, avameelselt kuid samas on ta ümbritsevale ilule vastuvõtlik. 3) 1918 - SININE PURI Marie Underi kolmandas luulekogus ,,Sinine Puri" jätkab ta noorusluule kirjutamist ning selles väljendub tundelõõm. Luuletuses ,,Öö" on seda näha kohe esimeses salmis. Luuletused on minakesised. Luuletaja paneb kirja kogetut ja nähtut enda seisukohast, seevastu kujutab ta luuletusi siiralt ning silma paistavad mõtisklevad toonid. Väljatoodud luuletuses on näha autori ärevus ja hirm nagu kardaks ta elu haprust ja kiirust. Luule ei ole kindlalt piiritletud seda kujutatakse vabalt. AnnaAbi.com [Mi.S] 2 Marie Underi loomingu analüüs 4) 1920 - VERIVALLA
eriline funktsioon 4. 18.-19.saj ratsionalistid ei näinud eesmärki milleski peale inimese poolt oma vajaduste rahuldamiseks loodu. Ülejäänu = põhjuste ja tagajärje seadused Filosoofia ei ole empiiriline uurmimus(millegi oleva või olnu või veel tuleva kriitilne vaatlus) ega formaalne deduktsioon, nagu matemaatika. Filosoofia aineks pole kogemuse materjal vaid selle NÄGEMISE VIISID, need püsivad või poolpüsivad kategooriad, mille abil kogetut käsitatakse ja liigitatakse. (Eesmärk /põhjuslikkus, organism/kondised süsteemid/pelk kooslus, aegruumiline kord/ajatu olemine, kohus/himu, väärtus/fakt) Filosoofia ülesanne: 1. eraldada need varjatud kategooriad ja mudelid, mille abil inimolendid mõtlevad 2. näidata, mis on neis ebaselget või vasturääkivat 3. välja tuua nendevahelised vastuolud, mis takistavad sobivamate teede rajamist kogemuse korrastamiseks, kirjeldamiseks ja seletamiseks 4
"vaheolusse" ja selle lõppedes võib ükskõik millal uuesti sündida (taassünd, sisenemine uude tsüklisse). Budismi põhikord on munklik, vahendiks on mõtlus, (alg?)eesmärgiks on oma "mina" (isikupära?) kaotamine. Saavutanud nirvaana (nt. meditatsiooni käigus), lakkab inimeses maailma tajumine väljakujunenud mõistete või meeleorganite kaudu, järgi jääb n.ö. teadvuse puhas olek. Inimene kogeb ja tunne(ta)b maailma vahetult, mõistete vahenduseta, samas ei saa kogetut mõistetega edastada. Õpetuse põhitunnuseid on väljendatud ka kolme faktorina: 1. püsimatus, muutuvus (kõik muutub, teiseneb) 2. kannatus, rahulolematus, viletsus (eelnevast tuleneva ebakindlusega) 3. minatus, isetus, hingetus (võimaldab kannatusi ületada) Põhisuunale omane on ka osavõtmatus ühiskondlikest suhetest. Kunagi pole budism omanud keskset võimu (vastupidi katoliiklusele). Usk on suhteliselt tolerantne (salliv teiste uskude suhtes).
Kõik saab alguse mõtlemisest . Substantsi õpetuse järgi on inimeses teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid. Ühesõnaga hing ja keha on lõigatud eraldi. Nad on üksteisest tunnetusteoreetiliselt ja metafüüsiliselt lahus. Hing on täiesti erinev kehast, seda on kergem tunnetada ka kui keha, sest kui kasvõi ei ole olemas keha, siis hing on ikkagi. 7. Kant’i teoreetiline filosoofia: Asi iseeneses- Tunnetus hõlmab vaid kogetut. Tunnetus ei hõlma asju iseendas, vaid kogemust nendes. Tema vaatluse all on inimlikult arukas kogemus. Aru ja tunnetus hõlmab vaid ja ainult meelele ilmnevat fenomenaalset maailma ning ei saa isegi mitte põhimõtteliselt küündida asjadeni iseendas. Tema taustaks on ’’kahe maailma’’ õpetus. Tunnetuse võimalikkuse aprioorsed tingumused- Igasugune aistimistegevus eeldab ruumilisuse ja ajalisuse põhimõisteid. Liigendus sünnib aja ja ruumi kaudu
Ja pead valima kas oma tee või täiendad oma partnerit, otsid tema töös kohti, mida täiendada, tugevamaks joonistada. Läbi selle tehnika on hästi loetav erinevate osalejate koostöövalmidus, soov toetada oma kaaslast..kas olen dominant kõi koostegutseja, täiendaja. Kohati võivad tekkida vastuseisud, soovimatus jätkata, kui tagastatud joonis ei meenuta eelnevalt sinu laualt lahkunud loomingut. Töö lõppedes kindlasti anda võimalus paarilistel hinnata kogetut. Paarilise valik peaks olema vastastikuse kokkuleppe alusel. Vähemalt nii sai korraldatud antud sihtgrupiga vältimaks tõsisemaid konflikte. Rühma ühtsuse kinnitamiseks on ühise ,,seinamaalingu" joonistamine üks parimaid võimalusi. Saab kasutada juba mõnda aega koostegutsenud ja üksteise võimeid tundva rühmaga. Oluline on ühisosa leidmine (nimi, pealkiri, tunnuslause, tunnusmotiiv) ja sellele siis üksikute panuste lisamine vastavalt nende võimetele, vormi ja värvieelistustele
Esimestel minutitel ja tundidel on unustamine eriti kiire. 24 tunni möödudes mäletatakse alla 50% õpitust. Hiljem unustamine aeglustub. Unustamise vastu aitab hästi kordamine. Kordamine tõstab teadmised uuesti 100%-ni, kuid edasine unustamine on juba aeglasem ja nii jääbki lõpuks rohkem meelde. Mälu Üheks aju imepäraseks omaduseks on mälu. See on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu võimaldab meeles pidada, mis on sinu enda või su sõbra nimi, kus asub su koolimaja, mis juhtus eile tänaval või kodus jms. Tänu mälule omandab inimene kogemusi ja mäletab möödunut, saab tundma õppida ja kasutada kõike seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. Ajus on teada rida piirkondi, millel on oma kindlad ülesanded. Teatava ajupiirkonna
või tegevuses (sündmus, protsess, institutsioon, sotsiaalne grupp jne.) korjates selle kohta detailset informatsiooni 4)Biograafia – “juhtumiks” on konkreetne isik 5)Fenomenoloogiline uurimus – inimlik kogemus leiab selgituse uuritavate detailse kirjelduse kaudu. Uuritakse rühma allutatud/mõjutatud inimesi mingi määratletud aja jooksul, et luua arusaam ja mõista tähendusi. Uurija teatud mõttes püüab oma isikliku kogemuse kaudu mõista teiste kogetut. Signaali ja müra suhe - Evolutsioon on arendanud aju “mustri” nägijateks. See on vajalik toidu, ohu, võimaluse nägemiseks signaalirikkast maailmast (taustamürast). Elu õpetab assotsiatiivselt mõtlema - siduma juhtumeid omavahel, et mustrit (reeglit) kujundada. Kahjuks tehakse ka vigu! Mõnikord tahetakse näha valesid asju ja seoseid. Mõistatus - info puudus. Müüt - ignoreerib tegelikkust. Müsteerium - erinevate seisukohtade rohkus
Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka põhiline usk on õigeusk (98% rahvastikust) Õigeusu pärimuses kuuluvad lahutamatult kokku õpetus, jumalateenistus ja usuline kogemus. Erinevalt katoliku kirikust ei pea õigeusk põhjendatuks usuõpetuse dogmaatilise külje eelisarengut. Kesksel kohal on liturgia (kirikulaulud, ikoonid) ja kandvaks jõuks on munklus ning pühakute ja Jumalaema Maarja austamine.
seda, mida eelmised põlvkonnad on looonud. Mälu võimaldab inimesel mõelda ja uut luua. ``Iga inimese mälu on tema isiklik kirjandus.`` Aldous (Leonard) Huxley, 1894-1963 oli inglise kirjanik 3 MIS ON MÄLU? Mälu on võime salvestada, säilitada ja vajaduse korral taastada (meelde tuletada) kuuldut, nähtut ning kogetut. Mälu ilmneb kõigil elu evolutsiooni etappidel, kuid on saavutanud suurima keerukuse inimese puhul. Mälu maht "Mulle ei mahu pähe! Pea enam ei võta!" Nii räägime ise ja nii kuuleme tihti ka teiste suust. Kas tõesti mälu mahutab nii vähe, et see äkki täis saab ja mõni luuletus või reegel enam kuidagi meelde ei jää? Hoopiski mitte! Teadlased arvavad koguni vastupidist. Keskharidusega inimene kasutab ainult 4% närvirakkude hiigelhulgast.
On teada, et Thutmosis III-l oli mitu võõramaalast naist, ning kolme Süüriast pärit kõrvalkuninganna hauakamber sisaldas rohkesti kauneid ehteid, kosmeetikatarbeid ja parfüümi. Thutmosis III enda hauakamber on Kuningate orus üks mõjukamaid, seda nii oma teatraalse osakoha kui ka uudsete kaunistuste ja arhitektuuri poolest.. Amenhotep II (u 1427 u 1400 eKr.) Viimastel eluaastatel määras Thutmosis III arvatavasti noorpõlves kogetut arvestades oma poja Amenhotep II kaasvalitsejaks, tagades nõnda troonijärgluse. Memphises kasvatatud Amenhotep II harrastas sporti ning oi agar kütt, kes Giza suure sfinksi lähedale püstitas steelil kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega: "Tema oli see, kes valdas kõiki [sõjajumal] Montu oskusi ; talle polnud lahinguväljal võrdset. Tema oli see, kes tundis hobuseid;
anda vastused küsimustele, miks üldse ja miks just nii. Objektiivsest paratamatusest tingituna ei ole muidugi tegemist kõrvalseisja arvamusega, puudub distantsi võlu, kuid seda enam on oodatud kõikvõimalik tagasiside. Samas tuleb rõhutada, et järgnevalt esitatavat ei saa vaadelda õigusteenuse seaduse eelnõu koostamises osalenute ühispositsioonina, vaid see peegeldab siiski üksnes artikli autori isiklikke arusaamu ja eelnõu ettevalmistamisel kogetut. Miks riik sekkub? Pidades silmas varasemaid õigusteenuse seaduse nime kandvaid eelnõusid, võib tõdeda, et õigustee- nuste turgu on püütud Eestis korrastada juba üsna pikka aega. Mõnikord on küll arvatud, et ilmselt pole riigisektoril lihtsalt midagi targemat enam teha, kui asuda põhjuseta reguleerima väljakujunenud majandusreeglite toel korralikult tegutsevat turusegmenti, selle toimimist tegelikult hoopis takista- des
grupi seisukohalt seda kuskil vaja rakendada. - Tunnustatakse tugevate külgede järgi - Otsitakse konstruktiivseid lahendusi - Ollakse huvitatud tagasisidest - Talutakse kriitikat - Info on grupi käes Vajadus juhendaja järgi väheneb. · V Lõpetamine - kahjutunne - kergendus, rahulolu - väsimus - rõõm Grupiliikmetel peab olema võimalus: - teha tagasivaade ja hinnata omandatut - mõtestada grupis kogetut - otsustada, mida saadud teadmistet, oskustest ja käitumisest kanda üle igapäevaellu Juhendaja ülesanded: - sõbralik/heatahtlik/ humoorikas tagasivaade - positiivne kokkuvõte Konflikt, selle ennetamine Konflikt on lahkheli, mille tulemusena tekkiv pinge ajendab partnereid üksteiste vastu tegutsema. Konflikt on võitlus väärtuste pärast, püüdlus erilise staatuse, võimu omamise poole. Konflikti eesmärgiks on vastase allasurumine, tema kahjustamine. Konflikt on
Tema õpetamismeetod oli alati selline, kus õpilased pidid ise palju mõtlema, kaasa rääkima ja looma seoseid õpitu vahel. Näiteks pidime me loetud raamatu põhjal näideldes analüüsima mõne karakteri iseloomu ja jõudma arusaamisele miks see karakter vastavalt käituda võis. 2 Kognitiivsete õppimisteooriate olemus 2.1 Tunnetusprotsess ja õppimine Piaget' tunnetusprotsessi mudeli järgi kujunevad skeemid inimese teadvuses, et kogetut ja õpitut iseenda jaoks korrastada (Tankler, 2005). Kogemus, mis laekub mällu skeemidena võimaldab inimesel ette näha sündmuse arengut tuttavates situatsioonides ja käituda eesmärgipäraselt. Sisemise aktiivsuse käivitab kognitiivne dissonants ehk ebakõla. See on olukord, kus inimene tunneb ebamugavust, kuna tal olemasolev skeem erineb välismaailmas tajutavast. Kui ebamugavustunne jääb mõõdukuse piiridesse, siis püüab inimene seda
Inimene on bioloogiline organism. Inimestel pole mittemateriaalset hinge, vaimu või mõistust. Mentaalsed nähtused (tunded, mõtted jne) on identsed füüsiliste protsessidega (tavaliselt ajuprotsessidega). Tegu on reduktsionistliku lähenemisega, millele sai eespool viidatud kui ühele äärmusele. Kõik haigused (ka vaimsed) on füüsilised haigused. Ravi eesmärgiks on muuta füüsilist olukorda ja parandada seda. Seda on kutsutud ka biomeditsiiniliseks vaateks inimesele. Kriitika: Kõike kogetut (nt subjektiivne valuaisting) ei saa samastada ajuprotsessidega. Nii näiteks võib ühes kultuuris või keskkonnas oleval inimesel valuaisting olla intensiivsem kui teises keskkonnas oleval indiviidil, ehkki ajuprotsessid võivad mõlema puhul paista identsetena. Tervishoiu jaoks kesksed nähtused – valu, kannatused, heaolu ja tähendused, mida omistatakse oma sümptomitele ja kogemustele (teisisõnu nende olulisus patsiendi jaoks) – on subjektiivsed ja
legendaarne Elvise kitarrist Scotty Moore. Pärast suurepäraselt esitatud lugu "Love Me" haaras Elvis ootamatult Scotty soolokitarri enda kätte. Scotty kitarr oli Gibson Sunburst Super 400. Elvis andis sundimatu liigutusega jahmunud Scotty'le oma akustilise J-200 Gibsoni. Elvisega laval viibinud rockikuninga legendaarne trummar D.J Fontana jälgis toimuvat kohkunult, kuna ta teadis, kuivõrd hoolas oli Scotty oma kitarride suhtes. Fontana meenutab laval kogetut: "Scotty ei olnud ilmselgelt asjast eriti vaimustuses. Elvisel oli komme kitarre loopida ja teadsin, et Scotty kartis ka seekord Elvist nõnda tegevat. Seekord läks kõik hästi, kuid Scotty ei soovi tõepoolest, et keegi seda kitarri puutuks" Miks Elvis ühtäkki üleüldse soovis haarata enda kätte laval juhtrolli ka kitarristina. Selle kohta on hiljem öelnud Scotty ise: "Kuna Elvis soovis saatemuusikasse rohkem rämedust, võttis ta minu kitarri"
Kreeklased ei loonud endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teiste eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. Kreeka tähestik Kreeklased võtsid tähestiku üle Foiniiklastelt. Foiniiklastel oli tähestikus 22 märki. Need kõuik olid kaashäälikud. Kreeklased muutsid märke nii, et need tähistasid ka täishäälikuid. Nad lisasid veel paar tähte juurde. Kreeklased kutsusid tähestikku alfabeediks kuna esimene täht oli alfa ja teine beeta. Kreeka tähestikus on 24 tähte. Kreeka Alfabeedist
uuel teadmiste tasandil. Kogemusõpe on pidev protsess, mille sisendiks on kogemus ja väljundiks uue teadmise konstrukt, mis omakorda viib uue kogemuse hankimiseni jne. 16.1 Raport. Raport on kogemusliku õppimise meetod. Raport aitab keskenduda läbielatule ja seda süsteemselt esitada. Meetod eeldab, et esmalt tuleb hankida kogemus. See võib olla mistahes kogemus: millegi läbielamine, õppekäik, mingi töö tegemine jne. Hiljem kogetut analüüsitakse. Võetakse aeg maha, peatutakse ja mõeldakse, mis see oli, milline tähendus sündmusel õppija jaoks on ja mida sellest õpiti. Raporti meetodi puhul kasutatakse läbikirjutamist. Meetod on kasulik, kuna: aitab õppijal keskenduda kogetule ja seda süsteemselt esitada, aitab kaasa õppija analüüsioskuse ja süstematiseerimisoskuse arendamisele, aitab kaasa kirjaliku väljendusoskuse arendamisele,
Tal on säilinud palju teoseid, „Pidusöök“, „Riigist“, paljud lood on dialoogid Sokratesega. Temalt pärinebki teadmine Sokratese kohta. Ta on ideedefilosoof- tema arvates on ideed igavesed, aga asjad ajutised. Nt tulp närtsib ära, teda ennast enam pole, kuid meis säilib idee ilusast tulbist. Tema arvates on meie maailm ideedemaailma ebatäiuslik koopia. Meie mõistus kuulub ideedemaailma, kuid on langenud materiaalsesse maailma. Hing tuletab meelde ideedemaailmas juba läbi kogetut. Koopamüüt- inimkond on vangis ja ei suuda ideedemaailma meenutada. Inimene elab varjude maailmas pidades ehtsaks originaalide koopiaid. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseina, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed seal koopas näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on? – Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast. Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümboliks
Erinevad meeled, mälu, mõtlemine, taju, aistingud, tähelepanu, kõne. Emotsioonid loovad tausta infotöötluseks. Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid
“Miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on (1) naine ja (2) kuningliku päritolu.” 7. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi. Paljud “praktilised” filosoofid (eetikud, poliitikafilosoofid) usuvad, et “õigluse” ja “vabaduse” jt mõistete analüüsimine on ühiskonnale kasulik. Filosoofia aineks pole enamasti kogemusematerjal, vaid selle nägemise viisid, need püsivad või poolpüsivad kategooriad, mille abil kogetut käsitatakse ja liigitatakse. Mõned neist on niisama vanad nagu inimlik kogemus, teised on kaduvamad. Kaduvamate puhul omandavad filosoofi probleemid dünaamilisema, ajalikuma ilme. Eri ajastutel tekivad erisugused mudelid ja toestikud ühes neile iseloomulike küsitavustega ja keerdsõlmedega.Filosoofide jääv ülesanne on käsitleda kõike seda, mis ei tundu haaratav teaduslike meetodite või igapäevase vaatluse abil. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“
Et tähelepanu vääris vaid elu, siis ei loonud kreeklased endale surmajärgsusest kuigi selget ettekujutust. Tavaliselt arvati, et surnuteriik asub kuskil sügaval maa all, seal elasid inimesed rõõmutult, tahteta ja mäluta varjudena, aga midagi eriliselt kohutavat neil karta polnud. Aja jooksul kujunesid kreeklastel välja müsteeriumid laiema üldsuse eest varjatud jumalateenistused, kus võisid osaleda vaid kindla pühitsusrituaali läbi teinud inimesed. Kõike müsteeriumil kogetut tuli varjata teis- te eest. Ühed tuntumad olid jumalanna Demeteri auks peetud Eleusise müsteeriumid. ANTIIK-KREEKA RIIK JA ÜHISKOND Tüüpiline Kreeka linnriik polis oli üsnagi väike, koosnedes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ena- masti elas polises 30 000-40 000 inimest, Ateenas ja Spartas oli elanikke paarsada tuhat. Linnriiki valitsesid ja selle põhilise kaitsejõu moodustasid kodanikud, kelleks loeti enamasti kõiki vabu põ-
Vastutus teo eest lasub vägistajal. Mida Sa saad enda heaks teha? · Usu endasse. Paljud kannatanud tunnevad pärast rünnakut häbi ja süütunnet, teevad endale etteheiteid. Oluline on meeles pidada: see ei olnud Sinu viga. Vägistamisel pole õigustust. Keegi ei ole vägistamist ära teeninud. · Räägi kellelegi juhtunust. Vägistamine on väga isiklik trauma ja paljud kannatanud ei räägi juhtunust isegi lähimatele sõpradele. Kogetut ainult endas kanda on ühe inimese jaoks liialt suurem koorem. Võimalus tunda kellegi toetust ja aitamissoovi võib olla olulisim samm kriisist ülesaamise teel. Mõtle, kas Sinu tutvusringkonnas on mõni usaldusväärne inimene, kellega saaksid oma lugu jagada. Kui soovid jääda anonüümseks, on Sul võimalus helistada usaldustelefonidele. Ära karda küsida abi. Tee nimekiri telefoninumbritest, kuhu saad
midagi. Juhul, kui inimesele meenub seoses nähtava asjaga see, et see asi peaks tegelikult olema teistsugune, siis on inimesel ju mingisugune varasem teadmine sellest asjast juba olemas. Inimene hakkab ümbritsevat tajuma sünnist saati. See tähendab, et tema teadmised pärinevad eelmistest eludest. See tähendab seda, et inimene on siin maailmas juba varem olnud. Vaid hing saab ringi rännata, seega, õppides millegi kohta meenutab ju inimene tegelikult juba läbielatut ning kogetut. 5. Kui on õige, et kõik sünnib vastanditest, siis peavad elavad olema sündinud surnutest ja surnud elavatest. Kebes aga küsib, kas saab tõestada, et hing siiski pärast keha lagunemist ei haihtuks, olgugi et ta enne keha sündimist olemas oli (77b). Et hing pärast surma ei haihtu, tõestab Sokrates sellega, et üks "oleva kujudest" ehk liikidest on niisugune, millele laialilagunemine omane ei ole (77c-80b). Esitage see tõestus argumendi kujul.
tulemusena religiooni tähtsus inimese jaoks suureneb, mõtestamissüsteem ja identiteet väljenduvad enam religioossetes kategooriates ning inimese käitumine muutub religioossemaks (Woody, 2003). 18. Pöördumise tüpoloogiad tempo, motiivide ja sotsiaalse konteksti põhjal. Tempo- kiire ja aeglane pöördumine. Kiire pöördumine toimub lühikese aja jooksul ja inimesed elavad seda läbi kui sügavat muutumiskogemust. Kiire pöördumise puhul mäletavad inimesed oma pöördumise aega ja kogetut detailse täpsusega Aeglane pöördumine on pikaajaline protsess. Pöördumisprotsess võib kesta mõnedest päevadest kuni aastateni. Kiire pöördumisega võrreldes on aeglase pöördumise sisu pigem intellektuaalne. Motiivid- Pöördumise motiivide käsitlused püüavad esile tuua põhjusi ja asjaolusid, miks inimesed pöörduvad. SKONOVDI õpikus Sotsiaalne kontekst- Pöördumise sotsiaalset konteksti arvestavad tüpoloogiad püüavad kirjeldada seda, kuidas ühiskonnas toimivad protsessid
4. Töö eesmärgi täitmine Töö on täitnud oma eesmärgi(d). Kavandatud tegevused on läbi viidud täies mahus. Kaasatud on vajalikud partnerid. 5. Taustinformatsioon On piisavalt kogunud, kasutanud ja vajadusel ka kajastanud taustinformatsiooni. 6. Tehtud töö analüüs Töö autor annab hinnangu nii tegevuse etappidele kui ka lõpptulemusele, kirjeldab erinevates etappides kogetut, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi. On kogunud vajadusel tagasisidet ja seda analüüsinud. Praktilise töö raporti vormistuse eest on maksimaalne tulemus 20 punkti (mõlemad aspektid annavad 10 puntki. Vaata ka tabel 5). 27 Tabel 5. Juhendajapoolsed punktid töö vormistamisele. Aspekt Maksimaalse soorituse kirjeldus 1
3. Empaatiline mõtlemine. Koosmõjus teiste tingimustega kindlustab see psühholoogilise ohutuse. Kui ma mõistan sind empaatiliselt, nähes sind ja seda, mida sa tunned ja teed, sinu vaatekohast; sisenen sinu isiklikku maailma ja näen seda nii, nagu ta mulle ilmneb, siis on see tõesti ohutu. Loovusest. Loomeprotsess see on tegevus, milla käigus ilmneb uudne produkt, mis kasvab välja suhetest ühelt poolt indiviidi unikaalsuse ja teiselt poolt tema kogetut sündmuste, inimeste või elutingimuste vahel. Loomingu põhiallikaks näib olevat sama tendents, mida me psühhoteraapias peame tervendavaks jõuks inimese kalduvust end aktualiseerida, oma võimeid realiseerida. See tendents võib mattuda sügavale psühholoogiliste kaitsekihtide alla; ta võib peituda hoolikalt viimistletud fassaadi taha, mis eitab tema eksisteerimist; siiski see on olemas igas indiviidis ja ootab vaid sobivaid tingimusi, et vabaneda ja leida väljendust.
[(WWW) http://et.wikipedia.org/wiki/Kategooria:Egiptuse_vaaraod Egiptuse vaarad] Tema hauakamber on Kuningate orus üks mõjukamaid, seda nii oma teatraalse osakoha kui ka uudsete kaunistuste ja arhitektuuri poolest. [(WWW) http://www.annaabi.com/materjal-2468-egiptuse-vaaraod Referaat - Egiptuse vaaraod (22.11.2010)] Amenhotep II (u 1427 u 1400 eKr.) Viimastel eluaastatel määras Thutmosis III arvatavasti noorpõlves kogetut arvestades oma poja Amenhotep II kaasvalitsejaks, tagades nõnda troonijärgluse. Memphises kasvatatud Amenhotep II harrastas sporti ning oli agar kütt, püstitas Giza lähedale steeli, kiitles oma sõjalise ja sportliku vaprusega ning ratsutamisoskusega: Tema oli see, kes valdas kõiki sõjajumal Montu oskusi; talle polnud lahinguväljal võrdset. Tema oli see, kes tundis hobuseid; selles arvukas väes ei olnud talle väärilist
lugeda pühasid tekste ja mediteerida ning pidaga igal aastal paastu. Nendest tegevustest, nagu ka rühmanõupidamisest, saavad baha'id vaimseid suuniseid, mida teistes usundites jagavad usujuhid, ent Bahá'u'lláh on igasuguse preesterluse või religioosse juhtimise keelanud. Kõik 14 baha'id peavad püüdlema tõe poole palvetades, pühakirja uurides, mediteerides ja enda kogetut taas läbi elades. Teisi õpetades tuleb olla tark, et vältida vastasseisu ja tülisid, kuid keelatud on kellegi usku eitada. Kuigi babide ja bahaide rohkeid usukannatajaid hoitakse au sees, ei püüelda tahtlikult märterluse poole ning enesetapp on keelatud. (Partridge 2006: 424-425) 2.2 Jumala ilmutajad Bahá'u'lláh' väitel on olemas ülim reaalsus, mida läänemaailma usundid nimetavad Jumalaks. Et
annaabi.ee 
