Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Närvisüsteem, inimese asustuse levikut mõjutanud tegurid vanasti (1)

3 KEHV
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis on mõjutanud inimkona asustuse levikut?
  • Mis moodustavad kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi?
  • Millised on erinevate peaaju osade ülesanded?
  • Mis juhtub inimkonna arvukusega käesoleval aastatuhandel?
  • Miks inimkond vajab üha enam toitu?
  • Miks tekib magevee puudus?
  • Mis on tingitud ja tingimata refleksid?
  • Miks peab metsa kaitsma?
  • Milliseid mäluhäireid esineb?
  • Millised vananemisega seotud protsessid toimuvad närvisüsteemis?
  • Mis on bioloogilised rütmid?
  • Missuguste tunnuste poolest erinevad inimesed üksteisest?

Lõik failist

Mis on närvisüsteemi ülesanded?
1)info kogumine
2)info töötlemine ja koordineerimine
3)info edasi andmine
Mis moodustavad kesknärvisüsteemi ja piirdenärvisüsteemi?
Kesknärvisüsteemi moodustavad selja- ja peaaju
Millised on erinevate peaaju osade ülesanded?
1) otsaju e suuraju- teadvus, mõtlemine, meeleelundite talitlus, aistingute teke, õppimine, mälu ning sihipärase tegevuse kavan- damine
2)vaheaju- nende kaudu kulgem meleelunditelt saadud info kõrgematesse ajuosadesse, reguleeritakse organismi ainevahetust kehatemperatuuri, ho-moöstaasi.
3) keskaju - edastab infot suurajust seljaajju, vastutab lihaste toonuse säili-- mise eest.
4)väikeaju- reguleerib lihaste koostööd, tahtlike liigutuste ulatust, jõudu, koordinatsiooni ning tasakaalu, avaldab mõju lihaste too-nusele ja keha asendile
5)piklikaju- rguleeritakse hingamiselundite, südame ja veresoonkonna talitlust, selle kaudu toimuvad ka olulised reflektoorsed tegevused: neelamine, oksendamine , köhimine jne.
Mis on tingitud ja tingimata refleksid?
TINGIMATA- kaasasündinud refleksid , reflesid on pärilikud Nt: imemisrefleks, neelamisrefleks
TINGITUD- refleksid, mida on omandatud või õpitud elu jooksul, ei saa pärandada Nt: käitumisrefleks, refleksid organismi kaitseks
Mis on mälu? Mälu liigid( salvestamine, kättesaadavus, unustamine, maht)?
Närvisüsteemi võime jätta asju meelde, säilitada õpitut ja kogutud ning vajadusel meelde tuletada.Liigid:
  • Sensoorne mälu- automaatselt tajumisel, piirab ainult väljastamise kiirus, kiire kustumine, piiratud sisendsignaalide hulgaga
  • Primaarne mälu- verbaliseerimine, väga kiire, uus info asendeb vana, vähene
  • Sekundaarne - harjutamine , aeglane, nii uue kui vana info segav mõju, väga suur
  • Tertisaalne mälu- väga sage harjutamine, väga kiire, unustamist pole, väga suur

Milliseid mäluhäireid esineb?
  • Mälukaotus
  • Võimetus vastuvõetud infot õppida
  • Vananemisest tingitud mäluhäired

Millised vananemisega seotud protsessid toimuvad närvisüsteemis`?
  • Ateroskleroosi ohu suurenemine (veresoonte lupjumine )
  • Unehäired
  • Tähelepanuvõime ja meeleorganite töö halvenemine
  • Emotsionaalne lamenemine
  • Sisenäärmete talituste muutumine
  • Mediaatorite hulga muutused sünapsides
  • DNA kahjustuste kuhjumine
  • Häirub valkude süntees

Mis on bioloogilised rütmid?
Perioodiliselt toimuvad organismi talitluse rütmid.Nt : ööpäeva rütmid 24- tunniks kohastunud rütmid , organismi talituslikud rütmid.
Mis on uni ja millised protsessid toimuvad organismis seoses unetusega?
Une ajal toimuvad protsessid aitavad kaasa päeval õpitu salvestumisele mällu.
Missuguste tunnuste poolest erinevad inimesed üksteisest?
  • Kasvu poolest Nt: mehed on pikkemad kui naised
  • Aju mahu poolest
  • Vaimsete võimete poolest IQ test
  • Rassi poolest

Mis on mõjutanud inimkona asustuse levikut?

Mis juhtub inimkonna arvukusega käesoleval aastatuhandel?
Kasvab väga kiiresti
Miks inimkond vajab üha enam toitu?
  • Seoses rahvaarvu kiire kasvuga kasvab ka tarbitava toidu hulk ning ka vaja mineva toidu hulk.
  • Loodus katastroofid
  • Ebasoodne kliima

Miks tekib magevee puudus?
  • Liigne kulutamine
  • Reostus
  • Rahvaarvu kiire kasv

Miks peab metsa kaitsma?
  • Et hoida ära kõrbestumist
  • Kliima muutusi
  • Taimeliikide hävimist
  • Metsad on õhu filtrid

MÕISTED
Unetus e isomnia - uinumisraskused, katkendlik uni, varajane ärkamine
Käbikeha- hormooni melatinooni tootev ööpäeva rütme reguleeriv keha organ
Ööpäeva rütm-24ks tunniks kohastunud rütmid, organismi talituslikud rütmid
Ateroskleroos - veresoonte lupjumine, verevarustus häirub ja tekib ajurabanduse oht
Õppimine- võime muuta tegevust vastavalt kogemusele.
Mälu- närvisüsteemi võime jätta asju meelde, säilitada õpitut ja kogetut ning vajadusel meelde tuletada
Sünaps- kohad kus ühe neuroni neuriit puutub kokku jargmise neuroni dendriidiga ja annab närviimpulssi edasi järgmistele rakkudele
Mälukaotus- info kadumine mälust ajutalitluse häirumise eelneva perioodi kohta
Sünaptiline summatsioon - protsess, milles närvirakku saabub teatud ajaühikus mitu erutussignaali.Jagunevad:
  • Erutussünapside kaudu- närvirakku saabub ühel ajal mitu erutussignaali. Neuronis toimub ühel ajal nende elektriimpulsside summeerumine ehk sünaptiline summatsioon Nt:naha retseptorid , valuaistingud
  • Pidurdussünapside kaudu- närvirakku saabub võrdselt ühel ajal erutus - ja pidurdussignaale. Neuron impulssi ei edasta. Tekib Postsünaptiline pidurdus Nt:valuvaigistite kasutamine
    Sünapse iseloomustavad tunnused:
    • Signaal liigub ühes kindlas suunas
    • Reguleerib impulsi tegevust
    • Võivad olla nii elektrilised kui keemilised
    • Võimaldavad neuronil ärrituda või pidurduda

  • Närvisüsteem-inimese asustuse levikut mõjutanud tegurid vanasti #1
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-01-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 19 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Svetlana Kostina Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    6
    odt

    Kõrgem närvitalitlus

    vajalikku kohta. Õppimine on enamasti sünapside modifitseerimise protsess. Inimesed õpivad, sest ajus asuvate sünapside muutused võimaldavad vastavalt koordineerida omavahel meeleelundite ja lihaste tööd. Ka meie mälu tugineb sünapsides toimuvale signaalide liikumisele õigel ajal õigesse kohta. – 11. Missuguseid mäluhäireid võib inimesel esineda? Mälukaotus, võimetus äsja vastuvõetud informatsiooni õppida. – 12. Kuidas mõjuvad pikad lennureisid inimese bioloogilisele kellale? Inimese bioloogiline kell nihkub ja vajab väliskeskkonnaga harjumiseks aega. Nt kui lennata Eestist New Yorki on ajavahe 7 tundi ning organism harjub sellega 5-6 päeva jooksul.

    Bioloogia
    thumbnail
    3
    doc

    Kõrgema närvitalitluse mõisted

    Keskaju ülesanded: Tahab lihaste toonuse, närviimpulsside liikumine pea- ja seljaaju vahel Väikeaju: Reguleerib lihaste koostööd ja tasakaalu Piklikaju: Reguleerib tahtele allumatuid tegevusi (hingamine, südametegevus) Tingimatud refleksid: Neelamine, imemine Tingitud refleksid: Silmapupillide ahenemine Lühimälu liigid: Sensoorne mälu, primaarne mälu Püsimälu liigid: Sekundaarne, tertsiaalne mälu Mäluhäireid põhjustavad tegurid: alkohol, narkootikumid, vananemine, ajupõrutus Tegurid, mis võivad esile kutsuda mälukaotuse: ajutraumad, vanadus, alkohol, hapnikuvaegus Muutused, mis tekivad närvisüsteemis seoses vananemisega: Mediaatorite hulk sünapsites muutub, kuhjuvad DNA kahjustused, mille tulemusena häiruvad valkude sünteesid Võrdle Tingimatud/ Tingitud refleksid: Tingimatud on kaasasündinud ehk pärilikud refleksid. Tingitud (õpitud) on elujooksul tekkinud refleksid

    Bioloogia
    thumbnail
    42
    doc

    Inimene kui tervikorganism

     Soojuse pidev tootmine ainevahetusprotsesside tulemusel.  Organismis on stabiilne homöostaas ja püsiv temperatuur. Toimub pidev termoregulatsioon ning organismi talitluste ja homöostaasi neuraalne ja humoraalne regulatsioon.  Biosünteesiprotsesside käigus kehaomaste ainete valmistamine.  Jääkainete (uriini) eritusprotsessid neerude abil.  Info saamine väliskeskkonnast meeleelundite vahendusel.  Ajutegevus ja kõrgem närvitalitlus.  Inimese organism on kui isereguleeruv süsteem.  Organism on terviklik süsteem – kõik elundkonnad on omavahel seotud.  Organismi talitlused toimuvad rütmiliselt. Organismisisene bioloogiline kell sünkroniseerib elundkondade talitlust ööpäeva rütmiga. Inimese erinevad koed. Inimene koosneb eukarüootsetest rakkudest. Rakkude kuju võib olla väga erinev. Enamasti on rakud kerajad, ovaalsed, prismaatilised või käävjad. Esineb ka tähtjaid, niitjaid, kettakujulisi rakke

    inimeseõpetus
    thumbnail
    23
    doc

    Bioloogia konspekt - 12.klass

    1. Inimese süstemaatiline kuuluvus 1. Inimese iseloomulikud tunnused 2. Inimese kui imetaja tunnused 3. KOED 4. Epiteel e. kattekude 5. Lihaskude 6. Lihaskoe liigid: 7. Sidekude 8. Närvikude 2. Elundid ja elundkonnad 1. Harjutus 2. Energiabilanss 3. Hingamiselundkond 1. Funktsioonid 2. Hingamiselundkonna regulatsioon 4. Vereringe elundkond ringelundkond 1. Funktsioonid 2. Südame töö regulatsioon 3. Veresuhkru sisalduse kontroll 4. Maks ja selle ül 3. Kordamine 4

    Bioloogia
    thumbnail
    7
    doc

    Närvisüsteem

    Selline ülekanne ei võimalda signaali töödelda. Enamus sünapse on keemilised. Keemilise sünapsi ehitus on järgmine: · presünaps, ühe neuroni neuriidipoolne ots, mis sisaldab mediaatoreid ehk keemilisi ülekandeaineid; · sünapsipilu, mis on täidetud valgulise geeliga; see takistab elektriimpulsi vaba liikumist ühelt rakult teisele; · postsünaps, kus asuvad mediaatoriga reageerivad retseptorained. Inimese levinumad mediaatorid on atsetüülkoliin ja noradrenaliin. Kui närviimpulss jõuab ühe närviraku neuriidi lõppu, eritatakse sünapsipilusse mediaatorit. Mediaatori piisav kogus muudab nn rahuolekus närviraku seisundit, tekitades selles närviimpulsi. Aktiivses närvirakus surub mediaatori lisandumine aga impulsi alla. Taolisel ärritamis- ja pidurdamisefektil põhineb informatsiooni töötlemine närvisüsteemis

    Bioloogia
    thumbnail
    25
    docx

    Bioloogiline psühholoogia

    serotoniin, atsetüülkoliin, histamiin, glutamaat, GABA ja glütsiin peamised funktsioonid - Dopamiin – emotsioonid, motivatsioon, motoorika - Noradrenaliin – aktiivsuse ja erksuse regulatsioon, õppimine, mälu - Adrenaliin – aktiivsus ja erksus - Serotoniin – meeleolu, aktiivsus, uni - Histamiin – erutust suurendav (ärkvelolek), vastus allergeenile või vigastusele - Atsetüülkoliin – lihaste töö, närvisüsteem - Glutamaat – peamine erutust suurendav + - GABA – KNS peamine pidurdusmediaator - - Glütsiin – pidurdav seljaajus ja ajutüves  Üldised põhimõtted, kuidas närvisüsteem organismi tööd juhib. II LOENG 1. Mis on käitumisgeneetika, mida uurib ja mis on peamised eesmärgid? - Eriala mis uurib geneetika osa loomade sh inimese käitumises.

    Psühhomeetria
    thumbnail
    21
    doc

    Närvisüsteemi biloogilised alused

    NÄRVISÜSTEEMI BIOLOOGILISED ALUSED EKSAM 1. Närvisüsteemi areng sünnieelsel perioodil 18-28'ndal päeval hakkab moodustuma närvisüsteem ja see hakkab juhtima teiste organite tegevust. Kahe ja poole nädala vanusel lootel tekib keha dorsaalküljel ektodermi paksend ­ neuraal- e medullaarplaat, mis kiirelt muutub neuraalvaoks ja seejärel sulgub neuraaltoruks. neuraaltoru seintest kujunevad närvi- ja gliiarakud KNS-s, ruumidest neuraaltoru sees areneb välja ajuvatsakeste süsteem.Neuraaltoru kaudaalne osa on algmeks seljaajule ning rostraalne osa peaajule. Neuraaltoru

    Psühholoogia
    thumbnail
    24
    pdf

    NÄRVISÜSTEEM SYSTEMA NERVOSUM

    saavad erutuse eri sruktuuridelt: * aferentsed retseptoritelt, eferentsed närvirakkudelt koe labiilsuse - max sagedus, millele kude on võimeline vastama erutusega ärrituse rütmi muutmata väljendaja * mida kõrgem on koe funkts.liikuvus, seda rohkem erutuslaineid võib ühes ajaühikus tekkida * inimese motoorsed närvikiud võivad edastada kuni 2500 impulssi/sek * sümpaatiline kiud vaid 500 impulssi/sek 1 NÄRVISÜSTEEMI ÜLESANDED NS on organismi juhtiv regulatsioonisüsteem ​(olulisim organismi talitlust reguleeriv süsteem) 1) NS võtab retseptorite kaudu infot organismist seest- ja väljastpoolt - töötleb ja talletab seda infot

    Anatoomia ja füsioloogia




    Kommentaarid (1)

    annamaria1989 profiilipilt
    annamaria1989: väga hea
    18:10 24-01-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun