Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlve kohta uurimustöö (0)

Tarvastu Gümnaasium
Adolf Hitler
Uurimustöö
Autor: Eloora Rannala
Juhendaja : Aive Kaldra
Mustla 2009
Sissejuhatus
Valisin selle teema, sest Adolf Hitleri kohta on väga palju materjali ja ma arvasin, et Hitlerist on huvitavam teha uurimustööd, kui mõnest teisest.
Adolf Hitleri päritolu ja lapsepõlv
Adolf Hitler sündis 20. aprillil 1889 kell 6.30 õhtul võõratsemajas Gastof zum Pommern väikeses Braunau linnas Inni jõe kaldal , mis on piiriks Austria ja Baierimaa vahel. Hitleri vanemad ema Klara Hitler ja isa Alois Hitler olid mõlemad pärit Waldviertelist, kehvast kaugest maakolkast Doonau põhjakaldal, umbes viiskümmend miili Viinist kirdes. „ Mein Kampfis“ püüdis Hitler end kujutada vaesuses ja puuduses kasvanud lapsena. Tegelikult oli tema isal täiesti küllaldane pension , mis lubas anda poisile hea haridus . Õppinud viis aastat algkoolis, astus Adolf üheteistkümnesena 1900. aasta septembris Linzi reaalkool. See oli keskkool, mis andis poistele tehnilise ja kaubandusliku eriala. 1903. aasta alguses Alois Hitler suri. Adolf lahkus Linzi reaalkoolist 1904, mitte sellepärast, et ema poleks suutnud maksta õppemaksu, vaid seepärast, et tema koolitunnistus oli liiga keskpärane. Ta viidi teise kooli kus ta oma haridustee lõpetas kuueteistkümne aastasena.
Suguvõsa
Viin ja juudid Adolf Hitleri elus
„ See periood karastas mind,“ Nii ütles Hitler 1908. aasta veebruarist kuni 1913. aasta maini Viinis veedetud aja kohta, kui ta lahkus Austria pealinnast Münchenisse, et alustada Saksamaal uut elu. Kui ta 1923. aastal Landsbergis vangis istudes „Mein Kampfi“ kirjutas, tekitas Viin temas üksnes „süngeid mõtteid“ ja ta nimetas seal veedetud aega „kõige kurvemaks perioodiks “ oma elus.
Ent ta rõhutab, et Viinis veedetud aastad olid tema iseloomu ja poliitilise mõtlemise kujunemisel määrava tähtsusega. „Sel perioodil avanesid minu silmad kahele ohule, mida ma varem polnud tundnud. ... Need olid marksism ja juudid.“ Hitleri poliitiline naiivsus asendus sel ajal – nagu ta väidab - „maailmavaatega“ , millest sai tema poliitilise võitluse „alusmüür“. Ta ise kirjeldab neid aastaid „Mein Kampfis“ ja näitab, kuidas kõigest ilmajäämine, koletu vaesus, elu ühiskonna heidikute hulgas ja innukad õpingud tõid kaasa poliitilise selguse ja „maailmavaate“ kujunemise. „Viin oli ja on jäänud minu jaoks raskeks, kuid põhjalikuks elukooliks, “ kirjutas ta rohkem kui kümmekond aastat pärast sellest linnast lahkumist.
Hitler jutustab, mis avas tema silmas „juudiküsimuse“ suhtes.
Kord vanalinnas kõndides sattusin ma äkki vastamisi musta kaftanis pikkade mustade juustega ilmutusega. Kas see on juut ? Oli mu esimene mõte.
Linzis polnud nad sugugi niimoodi välja näinud. Ma piidlesin meest vargsi silmanurgast ning võõrapärast nägu silmitsedes ja selle jooni uurides omandas minu küsimus uue kuju:
Kas see on sakslane ?
Hitler jätkab, et pärast seda kohtumist hakkas ta ostma antisemiitlikke brošüüre. Ta jõudis nüüd arusaamisele, et juudid „pole mitte eri usku sakslased , vaid omaette rahvas“. Viin paistis talle nüüd teises valguses. „Kuhu ma ka ei läinud nägin ma juute , ja mida rohkem ma neid nägin, seda teravamalt eristusid nad minu silmis ülejäänud inimkonnast.“
„Neil päevil polnud Hitler mingi juudivihkaja. Ta sai selleks pärastpoole.“ - Reinhold Hanisch, Hitleri sõber aastatel 1909- 1910 .
Sõjad
Esimene maailmasõda tegi Hitlerist Hitleri. Ilma sõjakogemuste, kaotusest tuleneva alanduse ja revolutsioonita poleks äpardunud kunstnik ja ühiskonna heidik avastanud võimalust tulla poliitikasse ja leidnud endale sobivat ametit propagandisti ja õllesaali demagoogina.
Hitlerile oli sõda nagu jumala kingitus. Alates 1907. aastast, kui ta Kunstiakadeemiasse sisse ei pääsenud, oli ta leppinud faktiga, et temast saab ehk mingil moel kuulus arhitekt , kuid tal polnud mingeid realistlikke plaane selle unistuse teokstegemiseks. Seitse aastat pärast eksamil läbikukkumist oli ta olnud „Viinis eikeegi “ , nüüd oli ta Münchenis endiselt ühiskonna heidik, kes on teda hüljanud maailma peale mõttetult vihane . Ta ei suutnud luua lähedasi ja kestvaid sõprussuhteid ning tal polnud tegelikult lootust endaga toime tulla – ega ühiskonnaga, mida ta omaenda suutmatuse pärast põlgas. Sõda pakkus talle väljapääsutee. See andis tema elule esmakordselt mõtte, andis talle seltsimehed, välise distsipliini . Regulaarse tegevuse, heaolutunde ja – mis kõige olulisem – kuuluvustunde. Rügemendist sai tema kodu. Kui ta 1916. aastal haavata sai, olid tema esimesed sõnad väeosa ohvitserile järgmised: „Asi polegi vist nii hull, ma võin teie juurde rügementi jääda.“
„Tormilise vaimustuse võimuses langesin ma põlvili ja tänasin kogu südamest Taevast, et mul oli õnne seekord ellu jääda. ..Nüüd algab minu maise elu suurepäraseim ja unustamatu aeg.“ - Hitler „Mein Kampfis“ oma tunnetest esimese maailmasõja alguses.
10. novembril tehti teatavateks, et Saksamaa on nüüd vabariik, et sõda on kaotatud ja et sakslased pevad andma end võitjate armu alla ning lootma nende suuremeelsusele. Hitler kirjutab selle kohta järgmist:
„Nii et kõik on olnud asjata. ..Kas see kõik toimus vaid selleks, et kamp näruseid kurjategijaid saaks meie isamaale käpa peale panna? ...Neil öödel tõusis minu viha, viha nende vastu, kes on selle teo eest vastutavad.“ - Hitler „Mein Kampfis“ oma tunnetest esimese maailmasõja lõpus.
Hiljem nimetas ta sõja-aastaid „minu maise elu suurepäraseimaks ja unustamatuks ajaks“. Veelgi hiljem teise maailmasõja ajal, mille eelkõige tema ise oli Saksamaale, Euroopale ja kogu maailmale kaela tõmmanud, meenutas ta lakkamatult esimeses maailmasõjas kogetut - ja alati soojade sõnadega. Ta ütleb armees veedetud aastate kohta, et see oli „aeg, mil mul polnud mingeid muresid “. Toit riided ja peavari oli olemas. Ta ütleb, et oli „hea meelega sõdur“. Sõda ja sellele järgnev aeg tegid temast inimese, kellena me teda tunneme. Viini Järel oli sõda teiseks tähtsaks perioodiks, mis kujundas tema isiksuse.
Kõnelemine
Kui Reinchswehr'is poleks „avastatud“ Hitleri agitaatoriannet, oleks ta suure tõenäosusega pöördunud tagasi ühiskonna äärealadele ja temast oleks saanud kibestunud sõjaveteran, kellel pole erilisi võimalusi elus edasi jõuda. Kui ta poleks avastanud, et suudab „kõnelda“, poleks ta mõelnudki võimalustest poliitikaga elatist teenida.
„Kas te tõesti ei näe, et see mees on juhiks sobiv isik, kes üksi suudab meie võitlust edasi viia? Kas te arvate , et ilma temata koguneks rahvamass Circus Kronesse?“ - Rudolf Hess vastates Hitleri aadressil NSDAP-s avaldatud kriitikale, 11.august 1921.
Fakte Hitleri kohta

• taimetoitlane
  
• ei tarvitanud alkoholi ega suitsetanud
  
• vanemas eas jäi kaugnägelikuks, kuid ei kasutanud prille
  
• kartis kõrgust
  
• lemmikhelilooja oli Richard Wagner
  
• kirjutas raamatu „Mein Kampf“
  

Töökohad

• 1921. Nationaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei ( NSDAP) juht.
  
• 1933 – riigikantsler ja 1934. aastast natsionaalsotsialismi ajal '' füüreri ja riigikantslerina'' samaaegselt Saksa riigi valitsusjuht ja riigipea .
  

Führerbunker
Maa-alune pommivarjendina kasutatav ruumide kompleks Berliinis. Punker asus Wilhelmstrabe ääres Riigikantselei aia all. Kui sõda oli peaaegu kaotatud sooritas Adolf Hitler ja tema abikaasa Eva Braun enesetapu 30. aprillil, 1945 , seal samas punkris kus nad eelnevalt olid end peitnud. Viimased osad punkrist hävitati 1988 – 1989 ehitustegevuse käigus.
Kokkuvõte
Sain teada palju huvitavaid asju tänu Adolf Hitleri uurimustööle. Enamus asjadest ei teadnud ma ennem midagi. Ma arvan, et see oli huvitav ja avardas minu silmaringi väga palju.
Kasutatud kirjandus :

• Raamat „Hitler, inimene ja ajalugu“ autor- Ian Kershaw
  
• Raamat „Hitler, persoon“ autor- Alan Bullock
  
• vikipeedia.ee