Elvis Presly (1)

Elvis Presley
(1935-1977)
Elvis Presley oli rock `n` rolli kroonimata kuningas.
Rockikuningas Elvisele omistati möödunud sajandi lõpul peale  võimalikest suurimate tiitlite
veel üks aunimetus - ARTIST OF THE CENTURY - SAJANDI ARTIST. Kuulsad on John Lennoni sõnad : “ Before Elvis there was nothing - enne Elvist polnud midagi.”
Kindlasti oli see veidi lennonlik liialdus , kuid kindel on see, et pärast Elvist polnud miski enam
endine. Esinemata kordagi väljaspool Põhja-Ameerikat sai temast ometi rockmuusika ja rockmuusikute suurim mõjutaja terves maailmas möödunud sajandil. Enamus 20 sajandi kuulsamaid rockmuusikuid olid teismelised, kui Elvis komeedina maailma vallutas. Vaieldamatult mõjutas ta neist enamust. Paljud on pidanud vajalikuks Elvise mõjutuste kohta ka midagi isiklikku öelda. Alljärgnev on põgus ülevaade
muusikute poolt öeldust, kellest enamus veel praegugi rockimaailmas ilma teevad ning kindlasti
teatud mõttes Elvise poolt loodut edasi arendavad.
Bob Dylan : “Kui ma kuulsin esmakordselt Elvise häält, sain kohe aru, et ma ei kavatse hakata enam
mitte kunagi mitte kellegi heaks tööle ja mitte keegi ei saa minu bossiks … Tema esmakordne kuulmine
oli minu jaoks nagu vangist vabanemine .”
Bruce Springsteen : “Mäletan, kui olin üheksane ja istusin teleka ees ning mu ema vaatas Ed Sullivan’i
showd ning ekraanile ilmus Elvis. Mäletan, et just siis vaatasin emale otsa ja ütlesin - tahan olla
täpselt selline”.
David Bowie: ”Kui ma veel noor olin, nägin kord oma onutütart tantsimas “ Hound Dog’i” järgi. Ma polnud
iialgi varem näinud, et miski teda niivõrd liikuma paneb ja üles kütab. See mõjutas mind tõepoolest,
selle muusika jõud. Alustasin viivitamata pärast seda plaatide ostmist.”
Elton John: “ Ta muutis täielikult minu arusaamist muusikast. Ta ühendas endas kõike, mida staar vajab
- välimus, karisma , anne ja originaalsus .”
John Lennon : “Minu purustav ambitsioon elus oli saada sama suureks kui Elvis Presley. Enne kui olin
kuulnud Elvisest, polnud mind tegelikult mitte miski mõjutanud.”
Jim Morrison: ”Elvis oli parim, kõige unikaalsem. Ta pani palli veerema. Ta väärib tunnustust.”
Paul Simon : “Mina võtsin kitarri kätte selleks, et tahtsin saada selliseks nagu Elvis Presley.”
Paul McCartney : ”Iga kord, kui tundisin end halvasti, panin mängima Elvise plaadi ja ma tundsin ennast
kohe hästi.”
Bruce Springsteen: “Laval haaras ta kõike - ta naeris maailma üle ja ta naeris iseenda üle, olles
samaaegselt surmtõsine”
Eric Clapton: ” Arvesse võtmata seda kommertslikku prahti, mida ta tegi oma karjääri jooksul tihti,
tahan mõelda temast, kui parimast ja hiilgavast teerajajast, kui ta laulis musta muusikat valgete
stiilis ja kinkis maailmale midagi tõeliselt originaalset."
Buddy Holly: ”Ilma Elviseta poleks keegi meist suutnud seda teoks teha.”
Kriitik Lester Bangs pärast üht kontserti Las Vegases : «Ta oli ainus meesesineja, kelle puhul ma eales
olen tundnud eneses kerkivat seksuaalset reaktsiooni. Kuid see ei olnud tavaline erutus , vaid pigem
südames tekkiv erektsioon.»
Ekstsentriline muusik Mark E. Smith ajakirja Wire korraldatud pimekuulamisel: «Ma olen kogu aeg olnud
suur Elvise fänn. Tema esimene Sun’i album pani mu kuudeks pöördesse, ehkki tollal ei olnud meie
ringis lubatud, et kellelegi Elvis meeldiks, sest ta oli paks, fashist ja mida kõike veel. Ma
tavatsesin öelda, et see ei loe. Kui meeldib, siis lihtsalt meeldib. Ega ei pea ju tema moodi välja
nägema või käituma nagu tema.»
Kriitik Greil Marcus 1992. aastal antud selgitusest artiklile, mille ta kirjutas ajakirjale Rolling
Stone Elvise surma puhul 1977. aastal: «Ma ei kirjutanud «tegelikust persoonist», vaid persoonist,
keda ma kuulsin kõnelemas Elvise muusikas; kirjutasin idee isikustamisest. Neid ideid oli palju -
vabadus, piirangud, risk, mõjuvõim, seks, repressioon, noorus, traditsioon, uudsus , süü ja selle eest
põgenemine - kõik see oli kuulda. Oma reaktsioonide allikani tungida püüdes ei mõtestanud ma Elvist
kui inimolendit, vaid kui üht jõudu, mingit igas kultuuris eksisteerivat vältimatust, mis tahab temast
enesele luua kõikehõlmavat metafoori. See, tahtsin ma turvalisel moel öelda, oli sama, mida Herman
Melville oma valge vaala looga üritas korda saata, kuid mida Elvis Presley sattus olema. Või pigem,
milleks ta ennast muutis. Või milleks ta nõustus saama.
Valter Ojakäär raamatus «Popmuusikast», 1983: «Võttes kokku Elvis Presley teeneid rock’n’roll’is,
selgub, et tema tegelik väärtus ja populaarsus pole kooskõlas. Lauljana ei kujutanud ta endast midagi
erakordset, loominguline anne puudus tal üldse /…/ Ei avanud ta ka uusi perspektiive huvitava
repertuaarivaliku või ansamblisaate värskuse ja omapära kaudu. Järele jääb tütarlapsi erutanud show ja
puusahööritamine, mis tõi talle pisut irooniamaigulise hüüdnime Elvis the Pelvis .»
Kantrilaulja Bob Luman 19-aastase Elvis Presley kontserdist Texases: «See tüüp tuli välja punastes
pükstes, rohelise ürbi ja roosa särgiga. Tal oli mõnitav irve näol ja ma vannun , et ta seisis
mikrofoni ees vähemalt viis minutit, enne kui ennast liigutas. Siis lõi kitarril ühe akordi ja
purustas kaks keelt. Ma olen mänginud kümme aastat ja pole kokku ka kaht keelt katki teinud.Ta polnud
veel mitte midagi teinud ja juba need kooliplikad röökisid, minestasid ja tormasid lava poole. Siis
hakkas ta väga aeglaselt liigutama oma puusi, nagu oleks tal kitarriga midagi teoksil.»
Üsna karjääri alguses...
laulis Elvis Presley lugu «Trouble», mis algab reaga «If you are looking for trouble, you’ve come to
the right place». Nagu üks autoritest, Jerry Leiber, hiljem meenutas, oli tegemist naljaga ja
hilinenud kättemaksuga. Nad teadsid, et Elvise suus kõlab ähvardav tekst hoopis teisiti kui
bluusimeeste Memphis Slimi või John Lee Hookeri huultel. Laulumeistrid arvestasid, et kuninga esitatud
sõnad on õõnsad ja ehk isegi naeruväärsed, sest isegi publik pidi ju aru saama, et ainult Presley võis
seda tõsiselt võtta. 1956. aasta kevadel laulis Elvis Presley tabelite tippu Leiberi ja Stolleri laulu
«Hound Dog», mille tandem oli kirjutanud paksule ja inetule, kuid väga jõulise häälega bluusilauljale
Willie Mae Thorntonile. Elvis nägi, kuidas lugu esitas parodist Freddy Bell, ja kopeeris esituse üks
ühele. Leiber ja Stoller tundsid ennast labastatud versiooni pärast sügavalt solvatuna ning kui oleks
tekstis olnud muudetud kas või üks sõna, saanuksid nad plaadi ilmumise keelata. Nad panid raha tasku
ja jätsid vaenusöed tuha alla miilama. Õige kättemaksuvõimaluse said laulu kirjutajad alles poolteist
aastat hiljem, üheksanda looga, mis Elvise esituses jõudis USA edetabeli kõige kõrgemale kohale.
«Jailhouse Rock» oli konksuga laul. Leiber ja Stoller pakkusid Presleyle filmilinal esitamiseks lugu,
millest kerge vaevaga võis välja lugeda homoseksuaalse teemakrutski, ühe meesvangi armuavalduse
teisele. Laulja neelas konksu alla ning linnavurled said rõõmutseda, et matsid jäävad matsideks. Kuid
Jerry Leiber tunnistas ka seda, et nende hoiak Elvis Presley suhtes muutus edasise koostöö käigus
tugevalt. Igasugune vimm lahtus ning asemele tulid sümpaatia ja poolehoid.Seoses rock-n-rolli
mooditulekuga muutus ka noortemood.Noored hakkasid riietuma oma iidolite - Elvis Presley jt.
järgi.Moodi läksid avarad pintsakud ja kingapaela sarnased kaelasidemed.
Tütarlastekleidid muutusid kitsamaks ja lühemaks ning liibusid ümber keha.
ELVIS JA KITARR
Elvise kitarrimänguoskust on enamuses käsitlustes üsna keskpäraseks peetud. Sageli on avaldatud
arvamust, et peamiselt võttis ta lavale kitarri kaasa vaid teatud enesekindluse saavutamise ja hiljem
juba teatud väljakujunenud malli tarvis. Sellise arvamuse kasuks räägib asjaolu, et Elvis ei avanud
ennast suurel laval kitarrimängijana peaaegu üldse. Kitarri kasutas ta laval enamuses tõepoolest pigem
mingi lavashow olulise atribuudina. Selle väite kinnituseks meenub paratamatult terve tosin erinevaid
videolõike 70ndate lavaesinemistest, kui Elvis viskas loo lõpus ootamatult kitarri üle pea ja ta truu
abiline laval Charlie Hodge pidi pillid eksimatult kinni püüdma. Hodge ise kinnitab, et eksis ainult
ühel korral. Elvise muusikutee alguses oli kitarril aga sageli määrav tähtsus. Kui laulja sai
11-aastaseks, kinkisid vanemad talle kitarri. Väidetavalt täiesti juhuslikult, sest jalgratta jaoks ei
jätkunud raha. Kui Presley’de perekond Memphisesse kolis, hulkus Elvis sageli tänavatel, kus võis
kuulda mustade tänavabluusi. Kodus kuulas ta mustade rütmibluusi plaate ja proovis raadio ääres kohe
kitarril kaasa tinistada ning laulda . Niiviisi õppis Elvis selgeks kitarrimängu ja pani aluse oma
lauljakarjäärile. Ei ühtegi õpetajat või nõuandjat, pelgalt Jumala poolt antud harukordne anne ja
kindlasti ka tugev töötahe. Kui Elvis tegi oma esimesi salvestusi Sun Recordsis, ei olnud kitarr tema
käes vähetähtis instrument. Laulja varajaste lavaesinemiste ajal, kui laval esinesid lisaks Elvisele
ainult Scotty Moore soolokitarriga ja Bill Black bassiga, pidi Elvise kitarr täitma kõik bändi
rütmikitarrile pandud ülesanded.
1953. aastal otsustas Elvis kinkida emale sünnipäevaks heliplaadi enda lauldud lauluga. Selle tegi ta Memphises, väikese plaadifirma "Sun " stuudios . Esimeste lavaesinemiste ja ka esimeste Sun’i salvestuste puhul trumme ei kasutatudki. Paljud, kes lindistusi hiljem kuulsid, ei olnud varmad seda uskuma. Sound kuuldus niivõrd täiuslikuna. Paraku avab Elvis end suurel laval tõelise rockikitarristina alles hulga aastaid hiljem, oma kuulsa come back ’i teleshow ajal 1968. aastal. Come back’i esimesena salvestatud show oli nn. sit down show, kus Elvis esitas oma 50ndate kuulsaid lugusid fan’ idega ümbritsetud laval istudes ja mõne raevukama esituse ajal ootamatult püsti karates , eirates selliselt etteantud esinemiskava nõudeid. Juhtmed kippusid lühikeseks jääma, mikker kukkus mitmel korral statiivi küljest, seda ehedamana mõjus esitus ise. Laval oli teiste saatemuusikute hulgas ka legendaarne Elvise kitarrist Scotty Moore. Pärast suurepäraselt esitatud lugu "Love Me" haaras Elvis ootamatult Scotty soolokitarri enda kätte. Scotty kitarr oli Gibson Sunburst Super 400. Elvis andis sundimatu liigutusega jahmunud Scotty’le oma akustilise J-200 Gibsoni. Elvisega laval viibinud rockikuninga legendaarne trummar D.J Fontana jälgis toimuvat kohkunult, kuna ta teadis, kuivõrd hoolas oli Scotty oma kitarride suhtes. Fontana meenutab laval kogetut: "Scotty ei olnud
ilmselgelt asjast eriti vaimustuses. Elvisel oli komme kitarre loopida ja teadsin, et Scotty kartis ka
seekord Elvist nõnda tegevat. Seekord läks kõik hästi, kuid Scotty ei soovi tõepoolest, et keegi seda
kitarri puutuks"
Miks Elvis ühtäkki üleüldse soovis haarata enda kätte laval juhtrolli ka kitarristina. Selle kohta on
hiljem öelnud Scotty ise: "Kuna Elvis soovis saatemuusikasse rohkem rämedust, võttis ta minu kitarri"
Mida Scotty rämeduse all silmas pidas, saab väga hästi aru esimesest loost, mis järgnes kurikuulsale
kitarriröövile laval. "Baby What You Want Me To Do" saavutab tõelise elujõu ainult läbi Elvise
vapustavalt rämeda kitarrimängu ja laulu. Kui võrrelda seda come-backi ajal toimunud sama loo
teistkordse esitusega, kus mängib soolokitarri Scotty, on kohe selge, mis rolli mängis kitarr sellel
hetkel Elvise käes - Elvise come backi aegne rockile sageli hädavajalik räme esitus võimendus veelgi.
Sellisena shokeeris Elvis 1968. aastal paljusid kes uskusid, et Elvis suri tõelise rocki jaoks juba
viiekümnendate lõpus. 1968.a. come back ja Scotty kitarr Elvise käes kummutasid selle väite juba paari
looga. Samuel Roy meenutab oma raamatus, et Elvis võttis Scotty’lt laval kitarri, kuna Scotty mäng
meenutas talle paljuski 50nendate stiili, kuid Elvis laulis nüüd hoopis erinevalt. Scotty mäng ei
sütitanud Elvise tunnet vajalikuks põlenguks.
Greil Marcus on öelnud, et võid elada tosin elu, kuid sa ei leia sellist soundi, kuna see sound oli
metsik, pöörane ja ohtlik. Elvise hing oli läinud selleks ajaks sellesse kitarri.
Igal juhul tuli Elvise kitarrimäng üllatusena nii kohal olnud fännidele kui ka televaatajatele.
Elvis Presley oli lauljana loomupärase andekuse musternäide, sama kehtis kindlasti ka ta kitarrimängu
kohta. Kindlasti ei olnud ta nii hea soolokitarrist kui Scotty Moore, kuid tema kohta võis öelda, et
ta oli vähemalt John Fogerty sarnane soolokitarrist, kuid siiski ka midagi enamat .
Kahju, et Elvise kitarrimängu soovi ja energiat ning vaieldamatut võimekust ei soovitud hiljem
pikemalt plaatidele salvestada . Oleks olnud muidugi palju tahta , et Elvise management oleks olnud
võimeline lugema aja märke ning laskma Elvise pärast 1968. aasta come backi n.ö vabasse vette, olema
midagi Creedence’i või Tony Joe White’i sarnast, vastupidiselt Las Vegase viimistletud lavashowdele
valitud publiku ees. Millegipärast pelgas Elvise management laulja spontaansust ja tema raju
esituslaadi ning ohtlikku loomust, mis kõige ehedamalt tuli esile just spontaansete esituste ajal,
nagu seda oli ka too 1968. aasta esitus.
Elvis Presley laulud:
(Marie’s The Name) His Latest Flame ;(You’re The) Devil In Disguise ; A Big Hunk O’Love ; Love me
tender ;A Fool Such As I ; All Shook Up ; Blue Suede Shoes ; Burning Love ;Can’t Help Falling In
Love;Crying In The Chapel ; Don’t ; Don’t Be Cruel ; Good Luck Charm ; Guitar Man ; Hard Headed
Woman ; Hound Dog ; It’s Now Or Never ; Jailhouse Rock ;King Creole ; Lawdy, Miss Clawdy ;Don`t be
cruel
Moody Blue ; Party ; Return to Sender ; She’s Not You ; Stuck On You ; Suspicion ;
Suspicious Minds ; Teddy Bear ; That’s All Right ; Way Down ; Viva Las Vegas ;
All Shook Up; Tutti Frutti jne.
10 fakti, mis tõestavad, et Elvis elab
• 1981. aastal salvestati telefonikõnelus Elvisega, kus staar annab selgitusi 1977. aastale järgnevate
sündmuste kohta. Ta kasvatas habeme, õppis paremini klaverit mängima ning asus elama Havaile. Texase
politsei olevat tõendanud, et hääl oli ehtne .
• Elvise surma meditsiinilises kokkuvõttes olevat staari enda käega kirjutatud kirjaread.
• 1977. aasta alguses maksti Elvise salajasele pangaarvele miljon dollarit. Pärast tema surma kadus
see raha saladuslikult.
• 1991. aastal, kui Elvis saanuks 56, avastas Ameerika sotsiaalkindluse amet, et Elvise krediitkaarti
kasutas endiselt keegi 56-aastane valge, reisiv meessoost isik. Arved saadeti Gracelandi.
• Elvise perekonna liikmed pole ühel meelel selles, mis värvi pidžaamat ta kandis surma hetkel.
• Elvise hauakivil on tema lisanimi Aron kirjutatud kahe a-ga. Sünnitunnistusel oli aga üks a.
Järelikult ei puhka seal see Elvis.
• Kuuldavasti oli Elvise kirstus õhukonditsioneer. Teised aga väidavad, et surnukeha oli pigem
vahakuju moodi.
• Elvise lahkamisaruande järgi kaalus tema keha peaaegu kaks korda vähem, kui tollal tugevasti
rasvunud täht tegelikult kaaluda võis.
• 1971. aastal sai Elvisest FBI narkovastase võitluse agent . Väidetavalt olevat tema käekirjaga
raporteid FBI toimikutesse laekunud veel 1982. aastal.
• Elvis elab Eestis!
Kas Elvis siis elab?
Elvise kirstu tassimiseks oli vaja mitme mehe rammu, sest see kaalus 408 kilo. Matustel osalenud on
rääkinud, et kirstu ümber oli õhk tähelepanuväärselt jahe. Oletatavasti oli kirstus konditsioneer, mis
hoidis jahedana vahakuju, mis oli Elvise täpne koopia ja mõeldud just matuseliste lollitamiseks.
Kummaline on ka see, kuidas õnnestus Presley perekonnal saada nii kiiresti sedavõrd eriline kirst,
millist valmistati vaid eritellimise peale, kui Elvise matused toimusid juba päev pärast tema surma.
Elvise käed olid mõhnalised, kuid kirstus oleva laiba omad pehmed ja paksud. Laibal oli ka mopsnina ja
kaarduvad kulmud, mida päris-Elvisel polnud. Üks laiba põskhabeme pool oli aga justkui nõrgalt kinni
ja küljest ära kukkumas. Viimastel elukuudel oli Elvis juurde võtnud rohkem kui 20 kilo, mida
kindlasti näha oli. Surma hetkel kaalus ta 113 kilo, kuid surmatunnistusel on kirjas 77 kilo. Pealegi
on surmatunnistuse originaal kadunud ning olemasolev tunnistus on antud välja kaks kuud pärast
surmakuupäeva.
Kaks tundi pärast seda, kui Elvise surmast oli avalikkusele teatatud, ostis üks vägagi Elvise sarnane
mees pileti Buenos Airese lennukile, makstes sularahas ja kasutades nime John Burrows - sama nime,
mida Elvis oli kasutanud tundmatuks jääda soovides korduvalt varem, nagu hiljem on selgunud. Elvisel
olid mõned raamatud, mida ta pidas oma kõige väärtuslikemaks asjadeks - piibel , mõned ravimis- ja
surmaalased raamatud ning kõige olulisemana numeroloogia- ja joogaalane raamat. Elvise lahkumisega
kadusid need raamatud jäljetult.
Surmale eelnenud nädalatel ei käitunud Elvis nii nagu mees, kes pidi peagi alustama ulatuslikku
kontsertturneed Ühendriikides. Ta ei tellinud ühtegi uut kostüümi, kuigi oli viimase tuuri järel
kõvasti paksemaks läinud. Viimasel kontserdil Hawaiil aga ütles ta hüvastijätuks "adios", mida ta
kunagi varem polnud teinud. "Adios" peaks aga tähendama mitte tavalist hüvastijättu, mitte lihtsalt
"head aega", vaid lõplikku jumalagajättu. Intrigeeriv on ka asjaolu, et Elvis sõlmis väga tulutoova
lepingu telekanaliga NBC, kes maksis talle tuuri kulude katteks pretsedenditult suure summa ette ja
väidetavalt lausa sularahas.
Enne surma vallandas Elvis mitmed töötajad, kes olid ta kõrval olnud aastaid. Päev pärast Elvise surma
sai Lucy De Baroni nimeline naine, kes oli Elvise kunagine kallim, posti teel üheainsa roosi ja
kaardi, millele oli kirjutatud "El Lancelot". Just sedamoodi oli too naine Elvist nimetanud, keegi
teine aga ei teadnud sellest hüüdnimest midagi.
Elvis oli numeroloogiast hullunud ning teooriat, et Elvis ise lavastas oma surma, toetab ka
surmakuupäeva - 16.8.1977 - numeroloogiline vaatlemine . Liites numbrid 16, 8 ja 1977, tuleb summaks
2001. Selline oli Elvise lemmikfilmi pealkiri. Filmi, kus tegelane kavandab oma surematust ja just
vannitoas , kust Elvisegi laip olevat leitud. Tema lemmikfilmi pealkirja numbrite summa (2+0+0+1) on
kolm. Kolm korda võib numbritega arveldades saada kokku ka arvu 24. Esiteks, 2001 miinus 1977
(surma-aasta) on 24. Teiseks, surmakuupäeva numbrid (16 ja 8) liidetuna on 24. Kolmandaks , surma-aasta
numbrite (1,9,7,7) summa on samuti 24. Kui nüüd 24 omakorda kolmega jagada, on tulemuseks 8, mis aga
on ju täpselt 2 kolmandas astmes (2x2x2).
Seos maffia ja valitsusega
Elvisel oli mitu põhjust oma surma lavastada. Üpris tõenäoliselt oli ohus lausa tema elu, kuna mõni
aeg varem oli ta kaotanud ühes kinnisvaratehingus kümme miljonit dollarit Californias asunud
organisatsioonile nimega "Vennaskond", mis oli seotud maffiaga. On väidetud, et ta tegi koostööd
valitsusagentuuridega organiseeritud kuritegevuse ja uimastiäri vastu võitlemiseks ning sai selle eest
tunnistajakaitse programmi raames uue identiteedi.
Lisaks oli Elvis oma kuulsuse vang. Talle oli tehtud mitmeid tapmisähvardusi, ta oli mures oma naise
ja tütre pärast. 42-aastane Elvis oli ka lähenemas oma karjääri lõpule, ta juuksed olid hallinenud, ta
oli suuresti ülekaaluline ja hääl hakkas nõrgenema. Ta oli allakäiguteel ega tahtnud oma fännide nina
all armetul sisinal kustuda.
Elvise üks lemmikraamatuid oli spirituaalne "Jooga autobiograafia ", mille üheks kesksemaks teemaks on
maise vara ja jõukuse loovutamine kõrgema vaimse seisundi saavutamiseks. Elvisel oli tõesti ka
vahendeid oma surma teesklemiseks. Farmaatsiahuvilisena oli ta küllap ravimiekspert. Ta tarvitas palju
uimasteid, kuid teadis täpselt, mida ja kui palju võtta võib. Ta teadis ka, milliseid drooge
tarvitada, et surmalaadset seisundit saavutada. Ta oli idamaiste võitluskunstide meister ning suutis
aeglustada oma südamelööke ja vähendada hingamist sedavõrd, et näida täiesti surnuna.
Elvise järeltulija
Saage tuttavaks: Elvise väike järeltulija Elvis on elus. Juuksed küll blondid ja lokkis, kuid neid
tumedaid raskete laugudega silmi, pruntis huuli ja suurt nina ei saa küll kellelgi teisel olla. Peale
rokikuninga lapselapse.
Vaadates kaheksa-aastast Benjamin Presleyt emaga jalutamas, on ilmselge, et käbi pole kännust kaugele
kukkunud. Pisike Elvis nägi täpselt samasugune välja.
“ Beni vaadates näed Elvist,” on öelnud keegi Presleyde perekonnatuttav. “Ta sarnaneb isegi rohkem
Elvisega kui oma ema Lisa-Marie’ga. Tema nägu ja silmad... Tundub, et Kuningas elab edasi.”
Benjamin pole Elvisesse läinud mitte üksnes välimuse poolest. “Tal on ka Elvise maneerid,” kinnitab
perekonnatuttav. “Ja talle meeldib laulda! Tavaliselt laulab Ben lastelaule ja neid, mida ta raadiost
on kuulnud. Aga Elvise hitid meeldivad talle ka. Iseäranis näib ta jumaldavat “Hound Dogi”.”
Benjamin pole oma vanaisa näinud. Elvis suri uimastite üledoseerimisse 1977. aasta augustis. Nüüd,
ligi 25 aastat hiljem, on ta taas USA edetabeleis lauluga “Suspicious Minds”.
Ben, kelle isa on muusik Danny Keogh, elab koos Lisa-Marie ja 12aastase õe Danielle’iga Los Angeleses.
Lisa-Marie, kes on peale Keoghi abielus olnud ka Michael Jacksoniga, päris Elvise varandusest
ümberarvutatult ligi 2,5 miljardit Eesti krooni. Ehkki rahaga armastust osta ei saa - Lisa-Marie läks
hiljuti lahku oma peigmehest John Oszajcast, kes oli temast seitse aastat noorem -, tagavad rikkused
Benile kuningliku elu. Modelli ja lauljana töötanud 33aastane ema kannab hoolt, et lapsed ei satuks
meedia hambusse. Nii Ben kui Danielle käivad Los Angelese erakoolis. Nende villat valvavad relvastatud
turvamehed. Turvajad on kaasas ka siis, kui pere käib oma Florida mereäärses suvilas puhkamas.
“Priscilla Presley õpetas Lisa-Marie’le, et kedagi väljastpoolt peret ei tohi usaldada . Sedasama teavad
nüüd ka Lisa-Marie lapsed. Nad käivad isaga tihedalt läbi ja on kindlalt kahe jalaga maa peal.”
Ehkki Benjamin on kangesti vanaisa nägu, eristab neid üks - poiss pole sugugi nii tujukas nagu Elvis.
“Aga kui ta juhtub vahel pahur olema, siis hoidke alt!” naerab perekonnatuttav. “Ta on karm kutt, kes
räägib suu puhtaks. Täpselt nagu vanaisa.”
Elvise elust lühidalt:
Elvis Aron Presley sündis 8. jaanuaril 1935. aastal umbes kell 12.20 pärastlõunal Mississippi
osariigis East Tupelos. Temaga koos sündima pidanud kaksikvend Jesse Garon sündis surnuna.
8. jaanuaril 1946. aastal, oma 11. sünnipäeval sai Elvis oma esimese kitarri, see maksis 12.75 USA
dollarit.
12. septembril 1948. aastal kolisid Presley'd Tennesseesse Memphisesse. Järgmisel päeval läks Elvis
keskkooli.
1953. aasta suvel tegi Elvis oma esimese demoplaadi Memphise stuudios. Ta mängis ise kitarri ja laulis
sisse lood "My happiness " ja "That's when your heartaches begin".
Elvis, Scotty Moore ja Bill Black lindistasid "That's all right"-nimelise laulu Sun Recordsile 5.
juulil 1954. aastal.
Sama aasta 19. juulil lasti müüki Elvise esimene kommertssingel "That's all right"/"Blue moon of
Kentucky".
1955. aasta 2. novembril jõudis " Mystery train" riigi edetabelite tippu.
Märtsis 1956 jõudis USA edetabelite tippu "Heartbreak hotel" ning sellest sai ka tema esimene singel
Ühendkuningriigis.
16. novembril 1956 ilmus Elvise mängufilm "Love me tender".
20. detsembril 1957. kutsuti Elvis USA armeesse.
24. märtsil 1958 alustas Elvis oma sõjaväekohustust, 5. märtsil 1960. aastal vabastati ta
sõjaväeteenistusest.
1. mail 1965 abiellus Elvis Priscilla Beaulieu'ga Alldini hotellis Las Vegases.
1968. aasta 1. veebruaril sündis neil tütar Lisa Marie Presley.
1971. aasta 9. jaanuaril andis Ameerika kaubanduskoda Elvisele auhinna "Üks kümnest erilisest noorest
ameeriklasest".
9. oktoobril 1973 lahutasid Elvis ja Priscilla.
10. augustil 1977 lasti välja viimane Elvise eluajal ilmunud singel "Way Down", mis jõudis peaaegu
kohe edetabelite tippu.
16. augustil 1977 suri Elvis Presley Gracelandi mõisas olles ainult 42 aastane.
Fakte Elvisest
Elvisel oli karates must vöö.
Elvis müüs miljard plaati .
Kui Elvis 1977. aastal suri, oli ta kogu oma teenitud miljard dollarit heategevuseks ära andnud.
Oma viimasel eluaastal andis ta 150 kontserti.
Ainuke Euroopa riik, mida Elvis külastas (lisaks oma armeeteenistuses käidud kohtadele) oli Prantsusmaa.
Ainuke kontsert , mille Elvis andis väljaspool Ühendriike, oli Canadas Vancouveris.