Muusika ajalugu (0)

Mis on kultuur? On �limalt mitmet� henduslik s�na. Me tunneme paljusid s�na� hendeid m�istega k. M�iste k. tuleb ladina keelest. Cultura agri, mis algselt t� hendas p�lluharimise ja loovakasvatuse kunsti. Hiljem laienes m�iste paljudele inim tegevuse aladele , h�lmates sealjuures ka vaimuharimist-Cultura anima K. on tekkinud ja arenenud ainult l�bi kasvatuse ja � petuse . Oluline osa on suulise p�rimuse protsessil (isalt pojale). Paavst Gregorious S. � tles juba 7.saj. :"Pilt on inimkonna lugemisvara ." Oluline roll on m�lul. Reeglina inimene m�letab pos. emotsiooniga kogetut. Rahva k. eksisteerib k�ikide inimkoosluste juures. Rahvus k. on see, mis toob esile erinevused erinevate rahva k.-de vahel. � kski k. pole eksisteerinud, omamata m�jutusi teistest k-idest. Kultuurikompleks(kk)-On see, kui mingi asi v�i idee on laiemalt m� jutanud inim� hiskonda .(Nt auto, revolutsioon ) VANAD KULTUURID Muusika algallikate leidmiseks peaks vaatama k�mneid tuhandeid aastaid tagasi.Arvatavasti �ritas inimene j� ljendada teda �mbritseva saladusliku looduse h��li. Rituaalsete toimingutega, nagu laul ja tants p��ti m� jutada �hvardavaid loodusj�ude. S�na muusika tuleb s� nast musike , mis t�hendas muusade kunsti.Levinud oli uskumus , et muusika kinkis inimestele jumalad. K�rgemalt arenenud maadeks olid hiina, india, as��ria,abeloonia, egiptus , kreeka. Vanimateks on l��kpillid.K�ik v�imaliku kujuga. Puhkpillid -viled, antiikne aulos oli egiptuses, as��rias, kreekas. Okariin, erinevad fl��di motifikatsioonid-savipuhkpill. Noorim r�hm on keelpillid .Levinumad l��ra, harf , kitara,. Muusika ant. maailmas ei eksiteerinud omaette kunstiliigina, vaid kuulus paljude elun �htuste juurde (teater), OM , saun , termid , piinamine . Kreeka teater Etendati pikki ja raskeid trg��diaid jumalate elust ja juhtumistest P� hilised orkestral kasutusel olnud instrumendid keelpillidest:l��ra,kitara,harf,aulos,okariin, sarved * Euripides trag ��dia "Orestes" 5.saj eKr. Homofoonia -�heh��lsus kitarr ja vokaal �hel k�rgusastmel. Esimesed OL�MPIA M� NGUD 776 ekr Pankration -julm v�istlusala,kus olid lubatud k�ik v�tted, peale hammustamise ja k�igistamise. KESKAJA MUUSIKA Varakristluse muusikat iseloomustavad h�mnid,h�mnoodia,psailid(psalmoodia-palvete laulmine ) Vara kristliku koguduse laulmine oli � ldine , v�lja�petatud koore hakati �petama 5 sajandist. Esimesi kristlikke filosoofe, kes k�sitles p�hjalikult ka muusikat, oli p�ha august tiimus. Tema koostas kuuest raamatust koosneva teose ja muusika, millest kasvas v�lja KESKAEGNE � PETUS MUUSIKAST. Pythagorose ja plantoni eeskujul kirjutas ta matemaatiliselt korrastusest muusikas, v�rreldes seda"kehatu arvuga" De musica Oluline osa kiriku muusika arngus oli paavst gregorius suurel, kes reformis Liturgiat koraali. Liturgia on jumalateenistuse l�biviimise kord Tema auks hakati katoliku kiriku koraali kutsuma Gregoriuse koraaliks �heh��lne ehk monofooline ladina keelne ja ei t�lgita, tekstid t�nini muutumata. *Gregoruse laul T�nu munkade haritusele s� nnivad keskajal nii mitmeh��lsus kui nooti vili. �hiseks laulmiseks olid kasutusel, noodi m�rgid neumad . T�nap�evane noodikiri saab alguse 11.saj 14.saj on kasutusel 4 noodijoont ja noodid millel puudub veel v� ltus . Nootide nimetused m�tles v�lja itaalia munk Guido di Arezzo. Missa ,mis ajal kantakse ette missa? Samuti oli laialt levinud motett -mitme h��lne vaimulik helit �� vabalt valitud tekstile. Hilis keskaeg , Ilmaliku muusika kandjateks kujunesid r�ndlaulikud.moosekandid,�ongl��rid,trub.,trubav��rid,skaldid, bardid ,minnesinger. Aoid-vana kreeka laulik . Sageli koondusid nad truppidesse, millest s�ndis keskaegne laadateater. Ritler-r��tel. paa�-�ppida lauakombeid, ratsutama Keskaja kirjandust on m�jutanud r��tlikultuur.Lemmik teemad r��tliturniirid,kuningas arturi lood Renessanss -antiikkultuuri taass �nd. Saab alguse 14.saj itaalias, levib �le kogu euroopa, ja kestab 16.saj l� puni . r. m�rks�nad- maadeavastused :Ameerika,India,leiutised ja t�estused-p� ikeses � steem , teleskoop ,tr�kikunst, mikroskoop . Tohutu murrang k� ikidel elualadel Tormiline linnadeareng,uus sotsiaalne kiht- kaupmehed , varakapitalismi teke. Taas hakkab kunst �ristama inimest. Renessanss riietab lahti naise. Renessanss daam -t�sedam naine. Ajastut iseloomustavad m� isted "arsnova" "homo universale" R-i MUUSIKA Inimh��l on perfektne instrument. Muusikas hakati ideaalseks pidama inimh��lele sarnanevat vibreeeerivat k�la.