Kob mõiste | Sõnu seletav sõnastik

1

Kobarloode ehk moorula (siis toimub lõigustumine). Moorulast areneb seest õõnes blastotsüt ehk põisloode (umbes 7 päeva pärast viljastumist), kinnitub emaka seina, kinnitus kohale kujuneb platsenta.

Bioloogia gümnaasiumi materjal 2013

0

Kob - teg = 1,7; 3 tihedus kobestatuna ρ2 = Bm3/SF = 3100/1,7 = 1800 kg /Lm . Edasistes arvutustes kasutame tihedust: ρ2 = 1800 kg/Lm3 3. Määrame etteantud transportmasina (dumperi) kasti mahud (tabel 3): A35: geom : VG = 14,4 m3; kuhjaga VK = 19 m3. 4. Lähtudes materjali tihedusest ρ2 ja dumperi kandevõimest, määrame dumperile

Ehituse kodutöö 1

1

Kobarloode ehk moorula tekib sügoodi lõigustumisel munarakus tsütoplasmast saadud toitainete abil.

11. klassi bioloogia

0

Kobestuskäikude vahekaugus on 0,7...1,0 m. Kobestamise tulemusena mulla künnialuse kihi veeläbilaskvus suureneb 3...10 korda ning paari aasta jooksul säilib endisega võrreldes 2,5...6 korda suuremana. Mulla veemahutavus suureneb sügavkobestamise järel 25...40 mm võrra.

Pinnased ja muld

1

Kobestamine - vähendab auramist ja parandab õhustatust

Maaviljeluse konspekt eksamiks

0

Kobajad – pole sidusat traditsiooni, teejuhti ega selgeid juhiseid, kuigi internetis võib sel teemal koguda terve entsüklopeediatäie juttu korjamisest, doosidest, ettevalmistustest, reisikirjeldustest ja nii edasi.

Punane kärbseseen

0

Kobekollenhüüm - - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad. Näib, nagu oleks suurte rakkude vahel väiksemad paksukestalised rakud, mis aga tegelikult on rakuvaheruumid.

EESTI TAIMESTIK

0

Kobekollenhüüm - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad) Sklerenhüüm - sekundaarne tugikude, mis enamasti koosneb teritunud otstega prosenhüümsetest rakkudest.

Eesti taimestik

0

Kobras on üks suurimaid närilisi, ta võib olla üle meetri pikk (koos sabaga) ja kaaluda 30 kg! Kopra hambad on võimsad ja võimaldavad tal teha puuraiduri tööd.

Eesti imetajate kohastumised.

0

Kobarloode - paikneb munajuhas)blastosüst(embrüoplast-tihedam rakkude kobar)blastosüst siseneb emakasse;platsenta-tekib kohta, kus loode kinnitub emakaseinale.

Bioloogia materjal - Viljastumine

0

Kobestusjärgne dm on seda madalam, mida kõrgem on huumuse sisaldus ja mida kõrgem on üle 1 mm läbimõõduga mullaaagregaatide ja füüsikalise savi sisaldus.

Maaviljeluse konspekt eksamiks

0

Kobras on eranditult taimtoiduline süües suvel rohttaimi (nõges, pilliroog, angervaks, vaarikas jne.) ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi.

Eesti luhad ja lammid

0

Kobras on ainuke loom peale inimese kes suudab metsas muuta keskkonnatingimusi (Laas et al. 2011). Koprad on poolveelise eluviisiga närilised.

Metsahäiringud

0

Kobarates koos – kreeka keeles symphoros 'ühinenud' ja karpos 'vili'. Perekond hõlmab suvehaljaid madalaid vastakute lihtlehtedega põõsad.

Mailaselised ja kuslapuulised

0

Kobesti tööseade on reeglina kinnitatud masina tagasilla külge, mis võimaldab tema süvistamiseks kasut suuremat osa baasmasina raskusjõust.

Mullatööde masinad

0

Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast

Kobras

0

Kobesti on mullaharimise masin, mis peab täitma kas künnikihi või künnialuse kihi kobestamise ja õhutamise ülesandeid.

Põllumajandus masinad

0

Kobalamiinid - Vähesel määral sinteesib vitamiin B12 jämesoole mikrofloora, kuid selle imendumine on tühine.

Biokeemia täielik kordamine

0

Kobaras on 2 Õied moodustavad ase kuni 5 õit. Õied puhkevad kevadel, Kolmas tase samaaegselt lehtedega.

Prasvöötme segametsad: Jaapan

0

Kobekude - rakkude suurus ja kuju on varieeruv, rakkude vahele jäävad mitmesuunalised rakuvaheruumid.

Eesti taimestik

0

Kobarakorde – oli oma ajast ees! Looming Orkestrimuusika  12 teost sümfooniaorkestrile.

Charles Ives

0

Kobras on vaenlast märganud, siis annab ta sellest teistele sabalöögiga vastu vett teada.

Eesti imetajad eksam

-1

Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo. Kopra karvastiku värvus varieerub helepruunist mustani (eristatav on kare pealiskarv ja pehme ning tihe aluskarv). Koprale on iseloomulik lame saba, mis on kaetud sarvsoomuste ja lühikeste hajusate karvadega.

Kobras - õppematerjal

0

Kobras on taimtoiduline süües suvel rohttaimi ning talvel lehtpuude koort ja noori oksi.

Eesti imetajad eksam

0

Kobtrollimine on igapäevarutiin, milleks võib kasutada järgmist kontrolllehte:

Turismiettevõtluse lõpueksami märksõnade konspekt

0

Kobras – kõige usinam maaparandaja, taimetoitlane, tunneb ette külma, puhastab vett

Eesti elustik ja elukooslused konspekt

0

Kobekude – rakud paiknevad hõredalt, palju vaheruume, rakkudes on vähe kloroplaste.

Üldbioloogia konspekt (2. osa)

0

Kobalamiinid - sünteesib vitamiin jämesoole mokrofloora,kui selle imendumine on tühine.

Biokeemia täielik kordamine

0

Kobras - Eelistab elada vee- ja kaldataimestikurikastel, aeglase vooluga veekogudel.

Eesti imetajate kohastumised.

0

Kobarloode - sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar. Lootelise arengu esimene staadium.

Organismide paljunemine ja areng

0

Kobras on Eesti suurim näriline: pikkust kuni üks meeter ja kaalu kuni 30 kilo.

Eesti luhad ja lammid

0

Kobekollenhüüm - - paksenevad rakuvaheruumidega kokku puutuvad rakukestade piirkonnad.

Taimerakk ja taimekoed

0

Kobraste tagajalad on viie varbaga, küünised on lühikesed ja varbaid ühendab ujunahk.

Kobras

0

Kobarloode e. moorula. Sellest välimisest kihist moodustub idulast toitev kiht.

Viljastumine

0

Kobar e. embrüoblast. Ülejäänud rakukiht moodustab hiljem kõldkesta.

Paljunemine

0

Kobestuskultivaatoril on võimalik kasutada erinevat tüüpi tööseadiseid (joonis 8.4).

Põllumajandus masinad

0

Kobarloode - >Rakkude ümberpaiknemisel moodustub põisloode e. Blastula või

Viljastumine, organismi looteline-ja lootejärgne areng

0

Kobraloode ehk moorula. Embrüo rakud paiknevad ümber tekib blastosüst.

bioloogia spikker mõistetega

0

Kobraste esijalgadel on viis küüntega varustatud varvast aga ujulestad puuduvad.

Kobras

0

Kobestaja – Kinnitub esisilla taha, kasutatakse pinna kobestamiseks.

Teedemasinate juhtimine ja hooldus

0

Kobras on praegu 21 sajandil Eestis tavalisem, kui kunagi varem.

Kobras

0

Kobarlooteks ehk moorulaks, lahkub munajuhast, suundudes emaka poole.

Perekonnaõpetuse konspekt

0

Kobe - u.ac.jp/academic/ra /dp/English/dp190.pdf (18.10.2013)

Keiretsu - tarneahel Jaapani moodi

0

Kobestaja - masin, misjon ettenähtud kõva pinnase kobestamiseks.

Teedeehituse eksami vastused

0

Kobar - pikk peatelg millele kinnituvad lühikesed õieraod.

puittaimede oskussõnad

0

Kobras – ujutab üle veekogude läheduses olevad metsaalad.

Eksami kordamisküsimused

0

Kobestamises - eriti on see vajalik tõusmete kasvamise perioodil.

Aiakultuuride võrdlustabel

0

Kobraste küttimise - ja püügivõimalusi, mis Eestis lubatud on kolm.

KOBRASTE UURIMUSTÖÖ

0

Kobalamiini molekul on keerukas ühend, mis sisaldab koobalti aatomit.

Vitamiinid

0

Kobar on pikk, kobaras kuni 10 ploomikujulist vilja.

Köögiviljade võrdlustabel

0

Kobras on kaval loom ning teda tabada on üsna raske.

Kobras

0

Kobara pikkus on 2,5…3 cm. Õitseb mai lõpust juulini.

Mürgised marjad

0

Kobar on lihtne, tärkamisest kobaras 5-6 vilja.

Köögiviljade võrdlustabel

0

Kobarloode – sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar.

Organismide paljunemine ja areng

0

Kobarloode ehk Moorula, Blastotsüst ehk Põisloode

Individuaalne areng

-1

Kobras on Eesti põlisasukas, kes poolteist sajandit tagasi liigse küttimise tagajärjel siit kadus – viimased andmed aastast 1841 – ja sajandi jagu hiljem (1957) taas meie jõgedele asustati ning samal ajal ka ise kagu poolt sisse rändas.

Kobras ja Merikotkas

0

Kobarhüatsint – ● Fourth level ● Fifth level

Rohtsed haljastustaimed

0

Kobekoe ülesanne – transpiratsioon ja gaasivahetus.

TAIMEFÜSIOLOOGIA KORDAMISTEEMAD

0

Kobras on üks eesti suurimaid närilisi.

Kobras

0

Kobekude on kohastunud gaaside vahetuseks.

Botaanika loengukonspekt

0

Kobras on meile reintrodutseeritud liik.

Ulukibioloogia konspekt

0

Kobraslased - saba lai ja soomsutega kaetud.

Erizooloogia lühikonspekt

0

Kobarloode ehk moorula ja hiljem blastula.

Viljastumine, embrüo- ja postembrüogenees

0

Kobraste populatsioon on ökoloogiliselt tasakaalus.

Eesti luhad ja lammid

0

Kobarõisik on sageli violetset värvi.

Suvine kodutöö ehk õpimapp aines ilutaimede kasutamine

0

Kobara roots on käsivarre jämedune.

Maailma viljad

0

Kobedalt pinnalt on aurustumine väiksem.

Agrometeoroloogia eksami piletid

0

Kobras - rohttaimed ja puukoor.

Eesti närilised

0

Kobras – 1957 Jägala jõkke

Eksami kordamisküsimused

-1

Kobarloode - moorula on sügoodi jagunemisel tekkiv rakukobar.

Bioloogia mõisted gümnaasiumis

-1

Kobarõisikutel on harunemine kobarjas.

Õistaimed referaat 10lk

-3

Kobarõisikud e. ratsemoossed õisikud; 2) Ebasarikõisikud e. tsümoossed õisikud, külgharud võivad kasvada peateljest

Botaanika Eksam

Suvaline mõiste

Registreeri ja teeni
10 punkti

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti